Vállje girkojagis beaivvi

2. fástosotnabeaivi

36 Muhtun farisealaš bovdii Jesusa iežas ruktui boradit, ja son bođii dohko ja manai beavdái. 37 Dan gávpogis lei nisson gii elii suttolaš eallima. Go son gulai ahte Jesus lei farisealačča guossis, de son bođii dohko. Sus lei mielde alabasterbohtal mas lei fiinna vuoiddas. 38 Son manai Jesusa duohkái su julggiid gurrii ja čierui. Go su gatnjalat njuoskadedje Jesusa julggiid, de son sihkui daid vuovttaiguin, cummástalai daid ja vuoiddai daid vuoidasiin. 39 Farisealaš gii lei bovden Jesusa, oinnii dan ja jurddašii: “Jos dát olmmái livččii profehta, de son dieđášii makkár nisson dat lea gii su guoskkahallá, ahte son lea suttolaš.”
   
40 Dalle Jesus celkkii sutnje: “Simon, mus lea juoga dutnje dadjat.” Farisealaš vástidii: “Daja, oahpaheaddji.” 41 Jesus celkkii: “Ledje guokte olbmá. Soai leigga velggolaččat ruhtalonejeaddjái, nubbi vihttačuođi denára, nubbigis vihttalogi. 42 Go sudnos ii lean mainna máksit, de ruhtalonejeaddji luittii vealggi sudnuide goappašagaide. Goabbá sudnos dál ráhkista su eambbo?” 43 Simon vástidii: “Mu mielas dat geasa son luittii stuorit vealggi.” Jesus celkkii: “Rievttuid don dubmejit.” 44 Son jorggihii nissona guvlui ja celkkii Simonii: “Oainnátgo dán nissona? Go mun bohten du vissui, de don it addán munnje čázi mainna bassat julggiid, muhto son njuoskadii gatnjaliiddisguin mu julggiid ja sihkui daid vuovttaiguin. 45 Don it addán munnje cummá go mun bohten, muhto son ii leat heaitán cummástallamis mu julggiid dan rájes go bohten. 46 Don it vuoidan mu oaivvi oljjuin, muhto son vuoiddai mu julggiid fiinna vuoidasiin. 47 Danin mun cealkkán dutnje: Son oaččui ándagassii eatnat suttuidis, danin son čájehii stuorra ráhkisvuođa. Muhto gii oažžu ándagassii uhccán, dat maid ráhkista uhccán.” 48 Ja son celkkii nissonii: “Du suttut leat addojuvvon ándagassii.” 49 Eará guossit imaštallagohte: “Gii dát lea, gii addá velá suttuidge ándagassii?” 50 Muhto Jesus celkkii nissonii: “Du osku lea beastán du. Mana ráfái.”

Luk 7,36-50

8 Eahkedis go lei gáludan, de soai gulaiga Hearrá Ipmila váccašeamen gilvvagárddis. Dalle olmmái ja su áhkká čiehkádeigga Hearrá Ipmilis gilvvagárddi muoraid gaskii. 9 Muhto Hearrá Ipmil rávkkai olbmá ja jearai: “Gos don leat?” 10 Olmmái vástidii: “Mun gullen du lávkkiid gilvvagárddis ja ballagohten, dasgo mun lean álás, ja danne mun čiehkádin.” 11 Hearrá Ipmil jearai: “Gii dutnje muitalii ahte leat álás? Leatgo don borran dan muoras mas mun gilden du borramis?” 12 Olmmái vástidii: “Nisson gean don addet munnje guoibmin, attii munnje dan muora šaddosa, ja mun borren.” 13 Dalle Hearrá Ipmil celkkii nissonii: “Maid don leat dahkan!” Nisson vástidii: “Gearpmaš fillii mu, ja mun borren.”
   
14 De Hearrá Ipmil celkkii gearbmašii:
          “Danne go dahket dán,
          de don leat garuhuvvon,
          áddjojuvvon eret buot šibihiid
          ja fuođđuid luhtte.
          Čoavjját alde don galggat njoammut,
          ja muoldda borrat buot beivviidat.
          
   
15 Mun bijan vaši du ja nissona gaskii,
          du náli ja su náli gaskii:
          Dat cuvke du oaivvi,
          muhto don čuolastat su šušmái.”
   

1 Mos 3,8-15

17 Jos jápmin ráđđegođii ovtta olbmo jorralusa geažil, de sii geat ožžot vanhurskkisvuođa valljugas árpmu ja attáldaga besset dađe vissáseappot ráđđet ja eallit dan ovtta olbmo, Jesus Kristusa, bokte.
   
18 Nugo nappo ovtta olbmo rihkkun lea šaddan dubmehussan buot olbmuide, nu maiddái ovtta olbmo vanhurskkis dahku šaddá vanhurskkisvuohtan ja eallimin buohkaide. 19 Nugo ovtta olbmo jeagohisvuohta dagai buohkaid suttolažžan, nu ovtta olbmo gulolašvuohta dahká buohkaid vanhurskkisin.

Rom 5,17-19

1 Josef dolvojuvvui Egyptii, ja egyptalaš Potifar, gii lei farao hoavvahearrá ja heaggafávttaid oaivámuš, osttii su ismaellaččain geat ledje buktán su dohko. 2 Hearrá lei Josefiin, ja danne sutnje lihkostuvai buot. Son orui egyptalaš isidis viesus, 3 ja isit oinnii ahte Hearrá lei Josefiin ja divttii buot doaimmaid lihkostuvvat sutnje. 4 Potifar liikui Josefii gii bálvalii su nu bures, ja bijai su hálddašit iežas dállodoalu ja oskkildii su gihtii buot mii sus lei. 5 Go Potifar lei bidjan Josefa hálddašit iežas dállodoalu ja buot mii sus lei, de Hearrá buressivdnidii egyptalačča viesu Josefa dihte. Hearrá buressivdnádus dihttui buot das mii Potifaris lei, sihke ruovttus ja bealddus. 6 Dan dihte Potifar attii Josefa háldui buot mii sus lei, iige son fuolahan ieš maidege eará go dan maid borai.
        Josef lei čáppis ja hámálaš.
7 De muhtun áiggi geažes isida áhkká geahčastallagođii Josefii. Son dajai: “Veallá muinna!” 8 Muhto Josef biehttalii ja dajai isidis áhkkái: “Mu isit ii šat beroš mastege, muhto lea oskkildan mu gihtii buot mii sus lea. 9 Mus lea dán viesus seammá ollu dadjamuš go sus, iige son leat gieldán mus maidege earret du, danne go don leat su áhkká. Mo mun dalle sáhtášin dahkat ná stuorra bahávuođa ja suddudit Ipmila vuostá?” 10 Vaikko nisson beaivvis beaivái hálahii Josefa, de Josef ii miehtan veallát suinna iige leat su lahka.
   
11 Muhtun beaivvi go Josef fas bođii vissui doaimmahit bargguidis iige oktage dálu olbmuin lean das, 12 de Potifara áhkká dohppii Josefa biktasii ja dajai: “Veallá muinna!” Dalle Josef báhtarii olggos, muhto su bivttas bázii nissona gihtii. 13 Go nisson oinnii ahte Josef lei guođđán biktasa su gihtii ja báhtaran, 14 de son čuorvvui dálu olbmuid ja dajai: “Gehččet! Potifar lea buktán deike hebrealaš olbmá gii dál atná min bilkun. Son bođii mu lusa ja vikkai veallát muinna, muhto mun čurvon alla jienain. 15 Go son gulai mu biškkádeamen ja čuorvumin, de son guđii iežas biktasa dása ja báhtarii olggos.”
   
16 Nisson doalai Josefa biktasa dassážii go su boadnjá bođii ruoktot. 17 Son muitalii boadnjásis seammá láhkái: “Duot hebrealaš šlávva gean don leat buktán deike, bođii mu lusa ja vikkai heahppášuhttit mu. 18 Muhto go mun biškkádin ja čurvon, de son guđii biktasa dása ja báhtarii olggos.” 19 Go isit gulai áhkás muitaleamen maid su šlávva lei dahkan, de son moaráhuvai. 20 Isit válddii Josefa gitta ja bijai su giddagassii, dan báikái gos gonagasa fáŋggat ledje. 21 Muhto Hearrá lei Josefa mielde giddagasas, nu ahte giddagasa hoavda liikui sutnje. 22 Hoavda attii buot giddagasa fáŋggaid Josefa háldui. Josef anii fuola buot das mii doppe dahkkojuvvui. 23 Giddagasa hoavda ii geahččan bearrái maidege das mii lei Josefa hálddus, dasgo Hearrá lei Josefiin ja divttii sutnje lihkostuvvat buot maid son dagai.

1 Mos 39,1-23

28. februar 2021

Dagens Bibelord

Lukas 7,36–50

Les i nettbibelen

36Ein av farisearane bad Jesus eta hos seg. Og han gjekk inn i huset til farisearen og tok plass ved bordet. ... Vis hele teksten

36Ein av farisearane bad Jesus eta hos seg. Og han gjekk inn i huset til farisearen og tok plass ved bordet. 37No var det ei kvinne der i byen som levde eit syndefullt liv. Då ho fekk vita at Jesus låg til bords hos farisearen, kom ho dit med ei alabastkrukke med dyr salve. 38Ho vart ståande bak Jesus, nede ved føtene, og gret. Så tok ho til å fukta føtene hans med tårene og tørka dei med håret sitt. Ho kyste føtene hans og smurde dei med salven. 39Då farisearen som hadde bede han heim, såg det, tenkte han med seg: «Var denne mannen ein profet, visste han kva slag kvinne det er som tek i han, at ho lever eit syndefullt liv.» 40Då tok Jesus til orde og sa til farisearen: «Simon, eg har noko å seia deg.» «Tal, meister», svara han. 41Jesus sa: «To menn stod i skuld til ein som lånte ut pengar. Den eine var skuldig fem hundre denarar, den andre femti. 42Men då dei ikkje hadde noko å betala med, ettergav han dei begge skulda. Kven av dei vil halda mest av han?» 43«Den han ettergav mest, tenkjer eg», svara Simon. «Du har rett», sa Jesus. 44Så vende han seg til kvinna og sa til Simon: «Ser du denne kvinna? Eg kom inn i ditt hus; du gav meg ikkje vatn til føtene mine, men ho fukta dei med tårer og tørka dei med håret sitt. 45Du helsa meg ikkje velkomen med eit kyss, men ho har ikkje halde opp med å kyssa føtene mine heilt frå eg kom inn. 46Du salva ikkje hovudet mitt med olje, men ho smurde føtene mine med velluktande salve. 47Difor seier eg deg: Dei mange syndene hennar er tilgjevne, difor har ho vist stor kjærleik. Men den som får tilgjeve lite, elskar lite.» 48Så sa han til kvinna: «Syndene dine er tilgjevne.» 49Då tok dei andre gjestene til å tenkja med seg: «Kven er han, som jamvel tilgjev synder?» 50Men Jesus sa til kvinna: «Trua di har frelst deg. Gå i fred!»