Hopp rett til
Kirkeårets teksterDagens bibelord
Tegnforklaringer
Bibelleseplaner
Kjøp Bibelen
< Forrige kapittel | Neste kapittel > |
Gávccát giksi: rásselohkut 10Hearrá celkkii Mosesii: “Mana farao lusa, danin go mun lean buoššudan farao ja su hoavvaolbmáid váimmu, vai beasan dahkat dáid oavdduid sin oaidnut, 2 ja vai don sáhtát muitalit iežat mánáide ja mánáid mánáide man garrasit mun meannudin egyptalaččaiguin ja makkár oavdduid mun dahken sin gaskkas. Dalle dii ipmirdehpet ahte mun lean Hearrá.” 3 Moses ja Aron manaiga farao lusa ja dajaiga sutnje: “Ná cealká Hearrá, hebrealaččaid Ipmil: Man guhká don biehttalat vuolláneames munnje? Luoitte mu álbmoga vuolgit, vai sii besset bálvalit mu. 4 Jos don biehttalat luoitimis mu álbmoga, de ihttin mun divttán rásselohkuid boahtit du eatnamii. 5 Dat gokčet eatnama nu ahte eanan ii sáhte oidnojuvvot. Dat borret bázahusaid mat seilo čuorpmasdálkkis, ja dat borret velá buot muoraidge mat šaddet din eatnamis. 6 Dat devdet du šloahta ja du hoavvaolbmáid viesuid ja buot eará egyptalaččaid viesuid. Dakkára eai du áhčit eaige máttaráhčit leat oaidnán dan beaivvi rájes go sii ásse dán eatnamii, gitta otná rádjái.” De Moses jorggihii ja vulggii farao luhtte. 7 Farao hoavvaolbmát dadje faraoi: “Man guhká dát olmmái galgá leat midjiide giellan? Luoitte Israela olbmáid bálvalit Hearrá, iežaset ipmila. Itgo don veláge ipmir ahte muđui Egypta duššá?” 8 Dalle Moses ja Aron vižžojuvvuiga farao lusa, ja farao dajai sudnuide: “Mannet ja bálvalehket Hearrá, ipmileattet. Muhto geat mannet?” 9 Moses vástidii: “Mii mannat buohkat, sihke nuorat ja boarrásat. Mii mannat oktan bártniideametguin ja nieiddaideametguin, smávvaomiideametguin ja stuorraomiideametguin, danin go mii doallat basiid Hearrá gudnin.” 10 Muhto farao dajai sidjiide: “Vissásit Hearrá livččii dinguin jos mun luoittášin din ja din áhkáid ja mánáid vuolgit! Dies oaidná ahte dis leat bahás áigumušat. 11 Dies ii šatta mihkkege, muhto mannet dii olbmát bálvalit Hearrá, danhan dii lehpet gáibidange.” Ja soai áddjojuvvuiga eret farao luhtte. 12 Hearrá celkkii Mosesii: “Geige gieđa Egypta badjel ja gohčo rásselohkuid boahtit eatnamii. Dat borret buot eatnama šattuid, buot maid čuorbmasat leat bázahan.” 13 Moses geigii soappis Egypta badjel, ja Hearrá divttii nuortabiekka bossut badjel eatnama geažos dan beaivvi ja ija. Go iđit šattai, de nuortabiegga lei buktán rásselohkuid. 14 Dat lávde oppa Egyptii ja seivo suhkkes moahtin miehtá oppa eatnama. Dakkár rásselohkkoeatnatvuohta ii leat goassege leamaš ovdal iige goassege šatta maŋŋil. 15 Dat gokče eatnama nu ahte dat šattai čáhppadin. Dat borre buot mii šattai eatnamis, ja buot šaddosiid mat ledje báhcán muoraide čuorpmasteami maŋŋá. Ii gostege oppa Egyptas lean šat ruonas, ii muorain iige eatnamis. 16 Farao gohčui hoahpus rávkat lusas Mosesa ja Arona ja dajai: “Mun lean suddudan Hearrá, dudno Ipmila, vuostá ja dudno vuostá. 17 Addi goit munnje mu suttu ándagassii vel dán háve ja rohkadalli Hearrá, Ipmileatte, vai son jorgalivččii mus eret dán issoras ráŋggáštusa.” 18 Moses vulggii farao luhtte ja rohkadalai Hearrá, 19 ja Hearrá jorgalii biekka garra orjješbieggan, mii doalvvui rásselohkuid eret ja suhppii daid Ruksesmerrii. Ii báhcán oktage rásselohkku buot Egypta rájiid sisa. 20 Muhto Hearrá buoššudii farao váimmu, iige farao luoitán israellaččaid vuolgit. Ovccát giksi: seavdnjadas 21 Hearrá celkkii Mosesii: “Geige gieđa almmi guvlui, de Egyptii šaddá dakkár seavdnjadas ahte dan sáhttá gieđain duohtadit.” 22 Moses geigii gieđa almmi guvlui, ja Egyptii šattai suhkkes seavdnjadas golmma beaivái. 23 Olbmot eai oaidnán guhtet guimmiideaset eaige sáhttán mannat gosage golmma beaivái, muhto israellaččaid ássanguovlluin lei čuovgat. 24 Farao rávkkai Mosesa lusas ja dajai: “Mannet bálvalit Hearrá. Dušše smávvaoamit ja stuorraoamit galget báhcit. Maiddái din áhkát ja mánát ožžot vuolgit dinguin.” 25 Moses vástidii: “Vaikko don ieš attášit midjiide elliid njuovvanoaffarin ja boaldinoaffarin Hearrái, min Ipmilii, 26 de min oamit galget maid boahtit min mielde, deike ii oaččo báhcit ii gazzage. Mii váldit omiin dan maid oaffaruššat Hearrái, Ipmilasamet. Mii eat iežage dieđe makkár oaffariiguin mii bálvalit Hearrá, ovdal go leat ollen dohko.” 27 Muhto Hearrá buoššudii farao váimmu, iige farao dáhtton luoitit israellaččaid. 28 Farao dajai Mosesii: “Mana eret, alege šat boađe mu čalmmiid ovdii. Jos mun vel oktii oainnán du, de don jámát!” 29 Moses vástidii: “Don leat vuoigadis. Mun in šat goassege boađe du čalmmiid ovdii.” |
< Forrige kapittel | Neste kapittel > |
24. mars 2023
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. ... Vis hele teksten
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. 50Fra slekt til slekt varer hans miskunn over dem som frykter ham. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spredte dem som bar hovmodstanker i hjertet. 52Han støtte herskere ned fra tronen og løftet opp de lave. 53Han mettet de sultne med gode gaver, men sendte de rike tomhendte fra seg. 54Han tok seg av Israel, sin tjener, og husket på sin miskunn 55slik han lovet våre fedre, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria ble hos Elisabet i omkring tre måneder. Så vendte hun hjem.
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. ... Vis hele teksten
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. 50Frå slekt til slekt varer hans miskunn over dei som ottast han. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spreidde dei som bar hovmodstankar i hjartet. 52Han støytte stormenn ned frå trona og lyfte opp dei låge. 53Han metta dei svoltne med gode gåver, men sende dei rike tomhendte frå seg. 54Han tok seg av Israel, sin tenar, og kom i hug si miskunn 55slik han lova våre fedrar, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria vart verande hos Elisabet i om lag tre månader; så reiste ho heim att.
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. ... Vis hele teksten
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. 50Buolvvas bulvii su váibmoláđisvuohta bistá sidjiide geat ballet sus. 51Son dahká veagalaš daguid gieđainis, son biđge sin geain leat čeavlás jurdagat váimmus. 52Son norddasta ráđđejeddjiid sin truvnnuin ja alida vuollegaččaid. 53Son biebmá nealguid buriid attáldagaiguin, muhto riggáid son vuolggaha eret guoros gieđaid. 54Son veahkeha bálvaleaddjis Israela ja muitá iežas árpmu, 55nugo lohpidii min áhčiide, Abrahamii ja su sohkii, agálaš áigái. 56Maria orui Elisabeta luhtte lahka golbma mánu ja máhcai dasto ruoktot.