Hopp rett til
Kirkeårets teksterDagens bibelord
Tegnforklaringer
Bibelleseplaner
Kjøp Bibelen
Bibelsøk
Søk
 |
 |
 |
| Hvor finner jeg... |
.
Nubbi Mosesgirji
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40| < Forrige kapittel | Neste kapittel > |
Beassážat 12Hearrá celkkii Mosesii ja Aronii Egyptas: 2 “Dát mánnu galgá leat din mánuin vuosttamuš. Dat galgá leat didjiide jagi vuosttaš mánnu. 3 Cealki oppa Israela searvegoddái: Dán mánu logát beaivvi juohke dáluisit galgá váldit lábbá dahje gihci, ovtta lábbá dahje gihci ain bearraša ja viesu nammii. 4 Jos bearaš lea ilá unni borrat oppa ealli, de dáluisit galgá váldit ealli ovttas lagamus siidaguimmiinis olbmuid logu mielde. Dii galgabehtet dan vuođul meroštallat man ollu iešguhtege borrá. 5 Ealli galgá leat almmá vigi haga, jahkásaš varis, láppis dahje gihcci. 6 Atnet dan áimmuin dán mánu njealljenuppelogát beaivvi rádjái, ja de oppa Israela searvegotti čoagganeapmi galgá njuovvat dan eahkedisveaigin. 7 Váldet dan vara ja sihkkot dan uksastoalppuide ja uksabielkái dain viesuin main sii borret lábbá. 8 Borret bierggu dan seammá ija, basset dan dolas ja borret dan oktan suvrutkeahtes láibbiin ja rihča urtasiiguin. 9 Ehpet oaččo borrat das maidege njuoskkasin dahje čázis vuššojuvvon, muhto galgabehtet bassit dan dolas oktan oivviin, julggiiguin ja siskilušaiguin. 10 Ehpet oaččo guođđit das maidege iđedassii; jos mihkkege báhcá iđedassii, de dat galgá boldojuvvot. 11 Go dii lehpet boradeamen, de dis galgá leat gákti boahkánastojuvvon, gápmagat juolggis ja soabbi gieđas, ja dii galgabehtet boradit hoahpus. Dat leat Hearrá beassážat. 12 Dan ija mun jođán miehtá Egypta ja gottán Egyptas juohke vuosttašriegádeaddji, sihke olbmuid ja elliid vuosttašriegádeddjiid, ja mun dubmen buot Egypta ipmiliid. Mun lean Hearrá. 13 Varra galgá leat mearkan dain viesuin main dii lehpet. Go mun oainnán vara, de mun manan meaddel, iige duššadeaddji časkkástat deaivva din, go mun časkkán Egypta. 14 Dát beaivi galgá leat didjiide muitobeaivi. Dollet dan Hearrá bassin. Atnet dan agálaš ásahussan buolvvas bulvii. 15 Čieža beaivvi dii galgabehtet borrat suvrutkeahtes láibbi, ja juo vuosttaš beaivvi dii galgabehtet jávkadit suvrradáiggi viesuineattet. Juohkehaš gii borrá suvruduvvon láibbi dan čieža beaivvis, galgá jávkaduvvot Israelis. 16 Vuosttaš beaivvi dii galgabehtet doallat bassi čoagganeami, ja nu maiddái čihččet beaivvi. Daid beivviid ehpet oaččo bargat maidege; dušše dan maid iešguhtege borrá, oažžubehtet ráhkadit. 17 Dii galgabehtet doallat suvrutkeahtes láibbi basiid, danne go aiddo dan beaivvi mun dolvon din soahteveagaid eret Egyptas. Danin dát beaivi galgá dollojuvvot ávvubeaivin, ja dat galgá leat agálaš ásahus buolvvas bulvii. 18 Vuosttaš mánu njealljenuppelogát beaivvi eahkeda rájes dii galgabehtet borrat suvrutkeahtes láibbi gitta dan mánu guoktelogivuosttaš beaivvi eahkeda rádjái. 19 Čieža beaivái ii suvrradáigi oaččo leat din viesuin. Juohkehaš gii borrá suvruduvvon láibbi, galgá jávkaduvvot Israela searvegottis, lehkos son dal vieris dahje eatnamis riegádan olmmoš. 20 Dii ehpet oaččo borrat maidege suvrásiid; dii galgabehtet borrat suvrutkeahtes láibbi dain báikkiin gos ain ásažehpet.” 21 Moses rávkkai lusas buot Israela vuorrasiid ja dajai sidjiide: “Mannet viežžat lábbá guđege bearrašii ja njuvvet dan beassášoaffarin. 22 Váldet dasto isopgihpu ja buonjostehket dan varas mii lea lihtis, ja sihkkot vara uksabielkái ja guktui uksastoalppuide. Ii oktage dis oaččo mannat uvssas olggos ovdal iđida. 23 Hearrá manná Egypta čađa ja časká egyptalaččaid, muhto go son oaidná vara uksastoalppuin ja uksabielkkás, de son manná dan uvssa meaddel iige divtte duššadeaddji boahtit din viesuide goddit din. 24 Dát galgá leat agálaš ásahus didjiide ja din mánáide. 25 Ja go dii ollebehtet dan eatnamii maid Hearrá addá didjiide lohpádusas mielde, de galgabehtet doallat dán vieru. 26 Go din mánát jerret dis: Maid dát vierru mearkkaša? 27 de galgabehtet vástidit: Dát lea beassášoaffar Hearrái; go son gottii egyptalaččaid, de son manai israellaččaid viesuid meaddel ja sesttii min ruovttuid.” Dalle álbmot luoitádii eatnamii ja rohkadalai. 28 Israellaččat vulge das ja dahke aiddo nugo Hearrá lei gohččon Mosesa ja Arona. Logát giksi: egyptalaččaid vuosttašriegádeaddjit goddojuvvojit 29 Gaskaija áigge Hearrá sorbmii Egyptas buot vuosttašriegádeddjiid, farao vuosttašriegádeaddji rájes gii čohkká truvnnus, gitta fáŋgga vuosttašriegádeaddji rádjái gii čohkká giddagasas, ja buot omiid vuosttašriegádeddjiid. 30 Go farao, su hoavvaolbmát ja buot egyptalaččat dan ija oidne mii dáhpáhuvai, de šattai Egyptas garra bárgun, danin go ii lean oktage viessu mas ii lean jábmi. 31 Farao rávkkai ihkku lusas Mosesa ja Arona ja dajai: “Vulget eret mu álbmoga gaskkas, doai ieža ja buot israellaččat, ja mannet bálvalit Hearrá, nugo lehpet bivdán! 32 Váldet maid smávvaomiid ja stuorraomiid mielde ja mannet! Ja go dál vuolgibehtet, de buressivdnidehket maiddái mu!” 33 Egyptalaččat hoahpuhedje israellaččaid vuolgit eret eatnamis, danne go sii jurddašedje: “Muđui mii buohkat jápmit.” 34 Dalle israellaččat válde mielddiset láibungáriid siste dáiggi mii ii lean vel suvron, gisse gáriid biktasiid sisa ja gudde daid oalggi alde. 35 Israellaččat ledje dahkan nugo Moses lei gohččon: Sii ledje bivdán egyptalaččain silbalihtiid ja gollelihtiid ja biktasiid. 36 Ja Hearrá lei dahkan egyptalaččaid miehtemielalažžan israellaččaide, nu ahte sii ožžo maid bivde. Ná israellaččat válde sállaša egyptalaččain. 37 Israellaččat vulge johtui Ramsesis Sukkota guvlui. Sii ledje birrasii guhttačuođiduhát vázzi olbmá, earret nissoniid ja mánáid. 38 Sii válde mielddiset smávvaomiid ja stuorraomiid, hui stuorra ealu. Sin fárrui vulge maid ollu buotlágán olbmot. 39 Dan dáiggis maid sii bukte Egyptas, sii ráhkadedje suvrutkeahtes gáhkuid, danne go sii ledje áddjojuvvon eret Egyptas ovdal go dáigi lei geargan suvrut, eaige sii lean ráhkadan alcceseaset velá niesttige. 40 Israellaččat ledje ássan Egyptas njeallječuođigolbmalogi jagi. 41 Aiddo dan beaivvi go njeallječuođigolbmalogi jagi ledje nohkan, de buot Hearrá soahtevegat johttájedje eret Egyptas. 42 Dan ija Hearrá gozii vai beassá doalvut sin eret Egyptas; dat lea Hearrái basuhuvvon idja, ja dan ija buot israellaččat galget gohcit buolvvas bulvii. 43 Hearrá celkkii Mosesii ja Aronii: “Dát ásahus guoská beassášlábbái: Ii oktage vierroeatnamiid olmmoš oaččo borrat dan, 44 muhto juohke šlávva gii lea ostojuvvon ruđain, oažžu dan borrat, jos son lea vuos birračuhppojuvvon. 45 Ii oktage vieris gii lea ássamin muhtin áiggi din luhtte, iige oktage beaivebálkkolaš oaččo borrat dan. 46 Lábbá galgá borrat ovttahat viesus. Bierggu ii oaččo doalvut viesus olggos, iige ovttage dávtti oaččo doadjit. 47 Oppa Israela searvegoddi galgá dahkat nu. 48 Jos du luhtte ássá muhtun vieris gii hálida doallat beassážiid Hearrá gudnin, de buot su dálu olbmábealle galgá birračuhppojuvvot. Dalle son sáhttá boahtit doallat beassážiid, ja son adnojuvvo eatnamis riegádan olmmožin. Muhto ii oktage birračuohpakeahtes olmmoš oaččo borrat beassášlábbá. 49 Oktat láhka galgá leat eatnamis riegádan olbmui ja vierrásii gii ássá din gaskkas.” 50 Israellaččat dahke nu. Sii dahke buot nugo Hearrá lei gohččon Mosesa ja Arona. 51 Ja aiddo dan beaivvi Hearrá doalvvui oppa israellaččaid joavkku eret Egyptas. |
| < Forrige kapittel | Neste kapittel > |
Lukk X
Her kan registrerte brukere snart lagre egne kommentarer på det valgte verset.
24. mars 2023
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. ... Vis hele teksten
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. 50Fra slekt til slekt varer hans miskunn over dem som frykter ham. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spredte dem som bar hovmodstanker i hjertet. 52Han støtte herskere ned fra tronen og løftet opp de lave. 53Han mettet de sultne med gode gaver, men sendte de rike tomhendte fra seg. 54Han tok seg av Israel, sin tjener, og husket på sin miskunn 55slik han lovet våre fedre, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria ble hos Elisabet i omkring tre måneder. Så vendte hun hjem.
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. ... Vis hele teksten
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. 50Frå slekt til slekt varer hans miskunn over dei som ottast han. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spreidde dei som bar hovmodstankar i hjartet. 52Han støytte stormenn ned frå trona og lyfte opp dei låge. 53Han metta dei svoltne med gode gåver, men sende dei rike tomhendte frå seg. 54Han tok seg av Israel, sin tenar, og kom i hug si miskunn 55slik han lova våre fedrar, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria vart verande hos Elisabet i om lag tre månader; så reiste ho heim att.
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. ... Vis hele teksten
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. 50Buolvvas bulvii su váibmoláđisvuohta bistá sidjiide geat ballet sus. 51Son dahká veagalaš daguid gieđainis, son biđge sin geain leat čeavlás jurdagat váimmus. 52Son norddasta ráđđejeddjiid sin truvnnuin ja alida vuollegaččaid. 53Son biebmá nealguid buriid attáldagaiguin, muhto riggáid son vuolggaha eret guoros gieđaid. 54Son veahkeha bálvaleaddjis Israela ja muitá iežas árpmu, 55nugo lohpidii min áhčiide, Abrahamii ja su sohkii, agálaš áigái. 56Maria orui Elisabeta luhtte lahka golbma mánu ja máhcai dasto ruoktot.