Iran: Kristne ønsker nytestamenter
Gi sammenEt NT koster 33 kroner
Gå til forsiden

Vuosttaš Mosesgirji

44

Josef geahččala vieljaidis

1 Das maŋŋil Josef gohčui dállodoallis: “Bija dáid olbmáid seahkaide nu ollu gortni go sii nagodit fievrridit, ja bija iešguđege silbba bajimussii su sehkkii. 2 Muhto nuoramusa sehkkii galggat bidjat bajimussan mu juhkanlihti, mu silbacearkki oktan dainna silbbain mainna son mávssii gortni.” Dállodoalli dagai nugo Josef lei gohččon. 3 Iđedis go čuvggodii, de olbmát besse vuolgit áseniiddisetguin. 4 Muhto go sii ledje mannan gávpogis eaige lean ollen vel guhkás, de Josef dajai dállodoallásis: “Doarrit olbmáid, ja go juvssat sin, de daja sidjiide: Manne dii lehpet mávssahan buori baháin? 5 Dishan lea mielde dat cearki mas mu hearrá juhká ja mainna son einnosta. Hui bahás dii lehpet bargan!”

6 Go dállodoalli juvssai sin, de son sártnui sidjiide nugo lei gohčohallan. 7 Sii vástidedje: “Manne don sártnut nu, hearrá? Eat mii gal nie láhtteše. 8 Mii leat buktán dutnje ruoktot Kanaanis vel dan silbbage maid gávnnaimet bajimusas seahkaineamet. Manin mii dalle livččiimet suoládan silbba dahje golli du hearrá viesus? 9 Dat gean hálddus cearki gávdnoš, galgá jápmit, ja mii earát šaddat hearrámet šlávvan.” 10 Olmmái vástidii: “Lehkos nugo dii dadjabehtet. Dat gean hálddus juhkanlihtti gávdno, šaddá mu šlávvan. Dii earát lehpet sivaheamit.” 11 Vieljažat luoitiledje hoahpus seahkaideaset eatnamii ja rabastedje daid. 12 Dállodoalli burgigođii seahkaid. Son álggii boarrásepmosis ja loahpahii nuoramusas, ja juhkanlihtti gávdnui Benjamina seahkas. 13 Dalle vieljažat gaikkodedje biktasiid, noađuhedje áseniid ja máhcce gávpogii.

14 Go Juda ja su vieljat bohte Josefa vissui, de son lei ain das. Sii luoitádedje eatnamii muđolassii su ovdii. 15 Josef dajai sidjiide: “Maid dii lehpet dahkan! Ehpetgo dii diehtán ahte mu lágán olmmái máhttá einnostit?” 16 Juda vástidii: “Maid mii šat sáhttit dadjat dutnje, hearrá? Maid dadjat, ja mainna bealuštit iežamet? Ipmil lea čájehan min sivalažžan. Dál mii buohkat leat du šlávat, dat gean hálddus juhkanlihtti gávdnui ja mii buohkat.” 17 Muhto Josef dajai: “Dat ii heive. Dušše dat olmmái gean hálddus juhkanlihtti gávdnui, šaddá mu šlávvan, ja dii earát oažžubehtet máhccat ráfis áhčádet lusa.”

18 Dalle Juda loaiddastii Josefa ovdii ja dajai: “Gula mu, hearrá! Divtte du bálvaleaddji sárdnut vel moadde sáni. Ale moaráhuva munnje, don gii leat dego farao. 19 Donhan ieš jerret mis: ‘Leago dis áhčči dahje viellja?’ 20 Ja mii dajaimet dutnje: ‘Mis lea boares áhčči, ja sus lea nuorra bárdni gii lea riegádan su boarisvuođas. Bártni iežas viellja lea jápmán, eatnis mánáin dušše son lea eallimin. Su áhčči ráhkista su.’ 21 Don dadjet bálvaleddjiidasat: ‘Buktet su mu lusa, vai mun beasan oaidnit su iežan čalmmiiguin.’ 22 Ja mii dajaimet dutnje: ‘Bárdni ii sáhte vuolgit áhčis luhtte, danin go jos son vuolgá, de áhčči jápmá.’ 23 Dalle don dadjet midjiide: ‘Jos din nuoramus viellja ii boađe deike dinguin, de dii ehpet oaččo šat boahtit mu ovdii.’ 24 Go mii leimmet máhccan ruoktot, de mii muitaleimmet áhččáseamet, du bálvaleaddjái, maid don ledjet dadjan. 25 Go son dasto dajai: ‘Mannet fas oastit midjiide veaháš borramuša’, 26 de mii vástideimmet: ‘Eat mii sáhte vuolgit dohko muđui go min nuoramus viellja lea min fárus. Almmá su haga mii eat sáhte mannat dan olbmá ovdii.’ 27 Dalle min áhčči, du bálvaleaddji, dajai midjiide: ‘Diihan diehtibehtet ahte mu áhkká riegádahtii munnje guokte bártni. 28 Nubbi manai eret mu luhtte, ja mun gáttán ahte son lea gaikkoduvvon jámas, inge mun leat oaidnán su dan rájes. 29 Jos dii dál váldibehtet mus dan nuppige, ja su deaivida lihkohisvuohta, de dii vuolggahehpet mu čurges vuovttaid morrašiin jábmiidáibmui.’ 30 Jos mun dal máhcan áhččán, du bálvaleaddji, lusa iige mus leat mielde bárdni gean son ráhkista oppa váimmustis, 31 de son jápmá. Dalle mii livččiimet vuolggahan boares áhččámet, du bálvaleaddji, morrašiin jábmiidáibmui. 32 Dasgo mun, du bálvaleaddji, lean mannan dáhkádussii bártni ovddas ja dadjan: ‘Jos mun in buvtte su ruoktot du lusa, de mun lean buot beivviidan sivalaš du ovddas.’ 33 Hearrá, suova nappo mu báhcit deike du šlávvan bártni sadjái, ja divtte su mannat ruoktot vieljaidisguin. 34 Mo mun sáhtášin mannat áhččán lusa muđui go bárdni lea mu mielde? Mun in sáhtáše geahččat dan bákčasa mii deaividivččii mu áhči.”

Les vår personvernserklæring
Skjemaet er beskyttet av reCAPTCHA og Googles Privacy Policy og Terms of Service gjelder.