Hopp rett til
Kirkeårets teksterDagens bibelord
Tegnforklaringer
Bibelleseplaner
Kjøp Bibelen
< Forrige kapittel | Neste kapittel > |
Sálbma 37 37Davida sálbma. Ale moaráhuva baháide, ale gáđaš vearredahkkiid. 2 Sii goldnet fáhkka dego rássi, goiket nugo ruonas šattut. 3 Dorvvas Hearrái ja daga buori, de beasat eallit eatnamis oadjebassan. 4 Illut Hearrás, de son addá dutnje maid du váibmu hálida. 5 Bija iežat geainnu Hearrá háldui, dorvvas sutnje, son atná dus fuola. 6 Son diktá du vanhurskkisvuođa badjánit dego iđitguovssu, du vuoigatvuođa čuovgat nugo čuvges beaivi. 7 Leage jaskat Hearrá ovddas, vuordde su veahki! Ale moaráhuva dasa geas lea lihkku geainnuinis, dasa gii atná bahás juonaid. 8 Heaitte moari, divtte suhtu jávkat. Ale divtte moarát cahkiidit, dat buktá aivve bahá. 9 Dat geat dahket bahá, duššaduvvojit, muhto dat geat vurdet Hearrá, árbejit eatnama. 10 Oanehis bottoža geažes ipmilmeahttun lea jávkan, go don geahčat su báikki, de son ii leat das. 11 Muhto vuollegaččat árbejit eatnama, sii ožžot lihku ja ráfi. 12 Ipmilmeahttun hutká baháid vanhurskása vuostá ja gižaha sutnje bániid. 13 Muhto Hearrá boagusta su, son oaidná ahte su beaivi boahtá. 14 Ipmilmeahttumat rohttejit miehki ja geldet dávggi vai besset njeaidit váivváša ja geafi, vai besset goddit vuoigatlaš olbmuid. 15 Muhto miehkki deaivá sin iežaset váibmui, ja sin dávggit doddjojit. 16 Buoret dat unnánaš mii vanhurskásis lea go ipmilmeahttumiid stuorra riggodat. 17 Ipmilmeahttumiid fápmu cuvkejuvvo, muhto Hearrá doarju vanhurskásiid. 18 Hearrá dovdá láitemeahttumiid beivviid, sin árbi bistá agálaš áigái. 19 Eai sii šatta heahpanit bahás áiggiid, nealggi áigge sii gallehuvvojit. 20 Muhto ipmilmeahttumat duššet dego gietti hearvarásit, Hearrá vašálaččat jávket dego suovva. 21 Ipmilmeahttun váldá loanas iige mávsse, vanhurskkis lea láđis ja árvvas. 22 Dat geaid Hearrá buressivdnida, árbejit eatnama, muhto geaid son garuha, áddjojuvvojit eret. 23 Hearrá nanne olbmá lávkkiid, go son vádjola vuoigadis geainnu. 24 Jos son guossala, de son ii jorral, dasgo Hearrá doallá su gieđas. 25 Lean leamaš nuorra ja lean šaddan boarisin, muhto in goassege leat oaidnán vanhurskása hilgojuvvon inge su mánáid gearjideamen láibbi. 26 Álo son lea váibmoláđis ja luoiká árvasit, ja su mánát buressivdniduvvojit. 27 Gáidda bahás ja daga buori, de don beasat álo ássat iežat eatnamis. 28 Hearrá ráhkista vuoigatvuođa, ii son hilggo oskkáldas olbmuidis. Sii várjaluvvojit agálaš áigái, muhto ipmilmeahttumiid sohka duššá. 29 Vanhurskásat árbejit eatnama, sii besset ássat das agálaččat. 30 Vanhurskása njálbmi sárdnu viissisvuođa, su njuovčča muitala mii lea riekta. 31 Sus lea váimmus Ipmila láhka, eaige su lávkkit suoibbo. 32 Ipmilmeahttun olmmoš vuođgŋá vanhurskása ja bivdá su heakka. 33 Hearrá ii atte su ipmilmeahttuma gihtii iige suova su dubmejuvvot sivalažžan. 34 Vuordde Hearrás veahki, vádjol su geainnu! Son alida du, don árbet eatnama ja beasat oaidnit go ipmilmeahttumat duššet. 35 Mun oidnen ipmilmeahttun ja veahkaválddálaš olbmá faŋkámin dego Libanona sedermuorra. 36 Go mun de mannen dakko meattá, de son lei jávkan; mun ohcen su, muhto in gávdnan. 37 Geahčat láitemeahttuma, dárko vuoigatlačča – ráfi olbmos lea boahtteáigi! 38 Muhto buot suttolaččat duššet, ipmilmeahttumiid boahtteáigi botkejuvvo. 39 Vanhurskásiid bestojupmi boahtá Hearrás, son lea sin nana suodji áŧestusa áigge. 40 Hearrá veahkeha ja gádju sin, son čoavdá sin ipmilmeahttumiid gieđas ja beastá sin, go sii dorvvastit sutnje. |
< Forrige kapittel | Neste kapittel > |
21Ikkje alle som seier til meg: ‘Herre, Herre!’ skal koma inn i himmelriket, men den som gjer det Far min i himmelen vil. ... Vis hele teksten
21Ikkje alle som seier til meg: ‘Herre, Herre!’ skal koma inn i himmelriket, men den som gjer det Far min i himmelen vil. 22Mange skal seia til meg på den dagen: ‘Herre, Herre! Har vi ikkje tala profetord i ditt namn, drive ut vonde ånder i ditt namn og gjort mange mektige gjerningar i ditt namn?’ 23Då skal eg seia det beint ut: ‘Eg har aldri kjent dykk. Gå bort frå meg, de som gjer urett!’ 24Den som høyrer desse orda mine og gjer det dei seier, liknar ein klok mann som bygde huset sitt på fjell. 25Regnet silte, elvane fløymde, og vindane bles og slo mot huset. Men det fall ikkje, for det var tufta på fjell. 26Men den som høyrer desse orda mine og ikkje gjer det dei seier, liknar ein uforstandig mann som bygde huset sitt på sand. 27Regnet silte, elvane fløymde, og vindane bles og slo mot huset. Då fall det, og fallet var stort.» 28Då Jesus hadde fullført denne talen, var folket fulle av undring over læra hans. 29For han lærte dei med myndig tale og ikkje som deira skriftlærde.