Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Goalmmát Mosesgirji

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27

Forrige kapittelNeste kapittel

Sabbatjahki ja ávvujahki
25Hearrá sártnui Mosesii Sinaiváris:
   
 2 Cealkke israellaččaide: Go dii boahtibehtet eatnamii maid mun attán didjiide, de juohke čihččet jagi eanan galgá oažžut sabbatvuoiŋŋastusa Hearrá gudnin.  3 Guhtta jagi sáhtát gilvit iežat bealddu, čuohppat viidnemuoraidat ovssiid ja rádjat šattu,  4 muhto čihččet jahki lea eatnama vuoiŋŋastanjahki, Hearrái basuhuvvon sabbat. Dalle it oaččo gilvit iežat bealddu itge čuohppat viidnemuoraidat ovssiid.  5 It oaččo rádjat gortni mii šaddá iešalddes čuohppama maŋŋil, itge čoaggit viidnemurjjiid mat šaddet du čuohpakeahtes viidnemuorain. Dalle lea eatnama sabbatjahki.  6 Dat maid eanan iešalddes šaddada sabbatjagi, lea borramuššan dutnje, du bálvaleaddjái ja bálvaleaddjinissonii, du beaivebálkkolažžii ja vierrásii gii lea ássamin muhtun áiggi du luhtte.  7 Maiddái du oamit ja iežá eallit ožžot borrat visot maid eanan šaddada.
   
 8 Loga čieža jahkevahku dahjege čieža geardde čieža jagi. Go jahkevahkut leat čoggon čieža dahjege jagit leat gollan njealljelogiovcci,  9 de divtte dalle čihččet mánu logát beaivvi dorvviid čuodjat; Soabahusbeaivvi dii galgabehtet bossut dorvve miehtá iežadet eatnama. 10 Dii galgabehtet basuhit vihttalogát jagi ja gulahit friddjavuođa buot eatnama ássiide. Dat jahki lea ávvujahki. Dalle juohkehaš gii lea massán iežas opmodaga, oažžu dan fas alccesis ja beassá máhccat iežas soga lusa. 11 Dollet ávvujagi juohke vihttalogát jagi. Allet dalle gilvve alletge rája maidege mii iešalddes lea šaddan beldui, alletge čoakke viidnemurjjiid čuohpakeahtes viidnemuorain, 12 danin go dat lea ávvujahki maid galgabehtet atnit bassin. Dii oažžubehtet borrat dan maid eanan addá.
   
13 Ávvujagi juohkehaš oažžu máhccat iežas opmodahkii. 14 Jos vuovddát eatnama lagamužžasat dahje oasttát sus juoidá, de it oaččo verrošit. 15 Galggat máksit lagamužžasat dan mielde man galle jagi leat gollan ávvujagi rájes, ja son galgá bidjat hatti daid jagiid logu mielde, goas sáhtát rádjat šattu. 16 Mađe eambbo leat jagit, dađe alit lea haddi, ja mađe unnit leat jagit, dađe vuolit lea haddi, dasgo son vuovdá dutnje vissis jahkešaddomeari. 17 Dii ehpet oaččo dahkat vearrut guhtet guimmiidasadet, muhto ballet Ipmilis. Mun lean Hearrá, din Ipmil. 18 Doahttalehket mu báhkkomiid ja dollet mu lágaid, de oažžubehtet ássat oadjebassan iežadet eatnamis. 19 Eanan addá šaddosiiddis, ja dii beassabehtet borrat gallás ja ássat das oadjebassan. 20 Dii veadjibehtet jearrat: “Maid mii borrat čihččet jagi, jos eat oaččo gilvit eatge rádjat šattu?” 21 Dihtet dalle ahte mun vuolggahan didjiide buressivdnádusa guđát jagi, nu ahte eanan addá šattuid golmma jahkái. 22 Go dii dasto gávccát jagi gilvibehtet, de dis lea vel boares šaddu maid borrat, ja dat lea didjiide galle dassážii go ovccát jagi šaddu lea ráddjojuvvon.
   
23 Eatnama ii oaččo vuovdit agibeaivái, dasgo eanan gullá munnje, ja dii lehpet vierrásat ja mátkkálaččat mu ovddas. 24 Danin dii galgabehtet eatnamis mii šaddá din opmodahkan, addit vuoigatvuođa lonistit eatnama. 25 Jos dis muhtun gefo ja šaddá vuovdit oasi opmodagastis, de su lagamus lonisteaddji galgá lonistit dan mii lea vuvdojuvvon. 26 Jos soapmásis ii leat lonisteaddji, muhto son ieš suitá lonistit dan mii lea vuvdojuvvon, 27 de son galgá lohkat galle jagi leat gollan dan vuovdimis. Go son lea máksán oastái lonistanhatti, de son oažžu máhccat opmodahkasis. 28 Muhto jos son ii suitte dan dahkat, de vuvdojuvvon eanan báhcá oasti háldui maŋit ávvujagi rádjái. Ávvujagi oasti galgá addit dan friddjan ja ovddeš eaiggát oažžu opmodagas ruoktot.
   
29 Jos muhtin vuovdá viesu gávpogis man birra lea muvra, de sus lea vuoigatvuohta lonistit dan alccesis jagi siste; dušše dan áiggi sus lea lonistanvuoigatvuohta. 30 Muhto jos viessu ii lonistuvvo ovdal go olles jahki lea gollan, de dat šaddá oasti ja su náli opmodahkan agibeaivái iige dan dárbbaš addit friddjan ávvujagi.
   
31 Muhto viesuid mat leat muvrrahis giliin, galgá lohkat bealdoeanamin; daid sáhttá lonistit ruoktot, ja ávvujagi dat galget addojuvvot friddja. 32 Levilaččain lea goittotge agálaš vuoigatvuohta lonistit viesuid mat leat sin iežaset gávpogiin. 33 Jos levilaš ii lonis viesu maid lea vuovdán iežas gávpogis, de dakkár viessu galgá addojuvvot friddja ávvujagi, danin go levilaččain ii leat eará opmodat Israelis. 34 Sin gávpogiid guohtuneatnamiid ii oaččo vuovdit, danin go dat leat sin agálaš opmodat.
   
35 Jos muhtin israellaš, du viellja, gefo iige nagat šat ealihit iežas, de galggat veahkehit su seammá láhkái go olmmoš veahkeha vierrása ja mátkkálačča, ja diktit su ássat iežadet gaskkas. 36 It oaččo váldit sus reanttu itge gáibidit sus ruoktot eambbo. Bala Ipmilisttát ja ane fuola das ahte du viellja sáhttá ássat din gaskkas. 37 It oaččo váldit reanttu ruđas maid leat lonen sutnje, ja jos lonet sutnje borramušgálvvuid, de it oaččo gáibidit ruoktot eambbo go maid addet. 38 Mun lean Hearrá, din Ipmil. Mun bukten din Egyptas vai attášin didjiide Kanaana ja livččen din Ipmil.
   
39 Jos muhtin israellaš, du viellja, gefo ja šaddá vuovdit iežas dutnje, de it oaččo bidjat su bargat šlávvan, 40 muhto divtte su ássat iežat luhtte dego son livččii beaivebálkkolaš dahje mátkkálaš. Son galgá bargat du luhtte ávvujagi rádjái, 41 ja dalle son oažžu vuolgit du luhtte, son ieš ja su mánát oktan suinna, ja máhccat sogas lusa ja áhčiidis opmodahkii. 42 Buot israellaččat leat mu šlávat geaid mun bukten Egyptas, ja danin sin ii oaččo vuovdit nugo šlávat vuvdojuvvojit. 43 It oaččo meannudit vieljainat garrasit, muhto bala Ipmilisttát. 44 Jos siđat alccesat šláva dahje šlávvanissona, de sáhtát oastit daid álbmogiin mat leat din birra. 45 Dii oažžubehtet maid oastit mánáid vierrásiin geat leat muhtin áigge din luhtte, ja earrásiid sin bearrašiin, vaikko sii livčče riegádan din eatnamis. Sii leat din opmodat, 46 ja dii oažžubehtet guođđit sin árbin ja opmodahkan mánáidasadet. Sin dii oažžubehtet atnit šlávvan agibeaivái, muhto nuppiideattet, eará israellaččaid, dii ehpet oaččo bidjat bargat šlávvan.
   
47 Jos vieris dahje mátkkálaš gii ássá du luhtte, riggu, muhto du viellja gefo ja šaddá vuovdit iežas vierrásii dahje mátkkálažžii gii ássá du luhtte, dahje muhtumii gii surggiida vierrásis, 48 de israellačča sáhttá lonistit maŋŋil go son lea vuovdán iežas. Muhtin su vieljain galgá lonistit su; 49 maiddái su áhči viellja, áhči vielja bárdni dahje soames eará lagaš fuolki sáhttá lonistit su, ja jos son ieš suitá, de son ieš sáhttá lonistit iežas friddjan. 50 De son ja dat gii lonistii su, galgaba rehkenastit áiggi dan jagi rájes go son vuvddii iežas, gitta ávvujagi rádjái. Hatti galgá heivehit jagiid lohkui ja rehkenastit beaivebálkkolačča barggu mielde. 51 Jos velá ain báhcet ollu jagit, de son galgá heivehit supmi jagiid lohkui ja lonistit iežas friddjan dainna hattiin, 52 ja jos báhcet dušše unnán jagit ávvujahkái, de son galgá máksit dan supmi mii lea heivehuvvon jagiid lohkui. 53 Son galgá oažžut leat isidis luhtte dego son livččii beaivebálkkolaš gii lea barggus jagi ain hávális, iige isit oaččo meannudit suinna garrasit. 54 Muhto jos son ii lonistuvvo friddjan dáinna lágiin, de son šaddá friddja ávvujagi, son ieš ja su mánát oktan suinna. 55 Dasgo israellaččat leat mu šlávat ja gullet munnje, sii leat mu šlávat geaid mun lean buktán Egyptas. Mun lean Hearrá, din Ipmil.
3 Mos 25,10 viser til 2 Mos 21,1, 3 Mos 27,24, 5 Mos 15,1
Note ávvujahki: álggii go sii bosso viercadorvve (hebreagiel sátni jobel, mearkkaša “dorve”). dorvvet ja čoarvvit.
3 Mos 25,25 viser til Rut 4,1
Note lonisteaddji: olmmái gii oastá lagaš fuolkki luovus geatnegasvuođas. Vrd. \+xt Rut 4,3–6; Jer 32,6–15\+xt*. lonisteaddji.
Note áhčiidis: áhčči.
Forrige kapittelNeste kapittel

22. april 2021

Dagens Bibelord

Jesaja 40,26–31

Les i nettbibelen

26Løft blikket mot det høye og se: Hvem har skapt alt dette? Han som teller stjerners hær, fører dem ut og kaller dem alle ved navn. Hans kraft er så stor og hans styrke så veldig at ikke én skal mangle. ... Vis hele teksten

26Løft blikket mot det høye og se: Hvem har skapt alt dette? Han som teller stjerners hær, fører dem ut og kaller dem alle ved navn. Hans kraft er så stor og hans styrke så veldig at ikke én skal mangle. 27Hvorfor tenker du, Jakob, hvorfor sier du, Israel: «Min vei er skjult for Herren, min Gud bryr seg ikke om min rett»? 28Vet du ikke, har du ikke hørt? Herren er den evige Gud som skapte jordens ender. Han blir ikke trett og ikke sliten, ingen kan utforske hans forstand. 29Han gir den trette kraft, og den som ikke har krefter, gir han stor styrke. 30Gutter blir trette og slitne, unge menn snubler og faller. 31Men de som venter på Herren, får ny kraft, de løfter vingene som ørnen, de løper og blir ikke slitne, de går og blir ikke trette.