Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Nubbi Muitalusaid girji

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

Forrige kapittelNeste kapittel

Beassážat dollojuvvojit
35Jošia doalai Hearrá gudnin beassážiid Jerusalemis. Beassášláppis njuvvojuvvui vuosttaš mánu njealljenuppelogát beaivvi.  2 Gonagas gohčui báhpaid loaiddastit sajiidasaset ja movttiidahtii sin doaimmahit bálvalusbargguset Hearrá tempelis.  3 Levilaččaide geat oahpahedje israellaččaid ja ledje basuhuvvon bálvalit Hearrá, son dajai: “Maŋŋil go bassi árka buktojuvvui dán tempelii maid Israela gonagas Salomo, Davida bárdni, huksii, de dii ehpet leat dárbbašan šat guoddit dan olggiid alde. Dál din bargun lea bálvalit Hearrá, Ipmileattet, ja su álbmoga Israela.  4 Ráhkkanehket bearrašiid mielde ja juhkosiid mielde bálvalit nugo Israela gonagas David ja su bárdni Salomo leat mearridan.  5 Čuoččastehket bassibáikái bearrašiid mielde nugo lea mearriduvvon din vieljaide, vihatkeahtes olbmuide, ja nugo lea mearriduvvon levilaš bearašjuhkosiidda,  6 ja njuvvet beassášlábbá ja ráhkadehket bassi attáldagaid vieljaidasadet, nu ahte buot dáhpáhuvvá Hearrá sáni mielde Mosesii.”
   
 7 Jošia attii beassášoaffarin olbmuide iežas smávvaomiin golbmalogiduhát lábbá ja gihci, ja gonagasa opmodagas addojuvvojedje maid golbmaduhát vuovssá.  8 Maiddái su oaivámuččat adde eaktodáhtolaš attáldagaid álbmogii, báhpaide ja levilaččaide. Ipmila tempela njunušolbmát Hilkia, Sakarja ja Jehiel adde báhpaide beassášoaffarin guokteduhát guhttačuođi lábbá ja vel golbmačuođi vuovssá.  9 Levilaččaid njunušolbmát Konanja ja su vieljat Šemaja ja Netanel ja maiddái Hašabja, Jeiel ja Josabad adde levilaččaide beassášoaffarin vihttaduhát lábbá ja vel vihttačuođi vuovssá.
   
10 Go ráhkkanandoaimmat ledje doaimmahuvvon, de báhpat čuoččastedje iežaset sajiide ja levilaččat loaiddastedje ovdan joavkkuid joavkkuid, nugo gonagas lei gohččon. 11 Dasto levilaččat njuvve beassášlábbáid. Báhpat riškkuhedje vara maid levilaččat ledje áimmahuššan, ja levilaččat njalde lábbáid. 12 Sii čulde dihto osiid sierra ja juhke daid álbmogii bearrašiid mielde, vai dat oaffaruššojuvvošedje Hearrái, nugo lea čállojuvvon Mosesa girjái. Seammá láhkái sii dahke vuovssáide. 13 Sii basse beassášlábbá dolas nugo lei ásahuvvon, ja bassi attáldagaid sii vušše báđiin, bánnuin ja givnniin ja dolvo daid hoahpus álbmogii. 14 Dasto sii ráhkadedje mállásiid alcceseaset ja báhpaide. Báhpat, Arona bártnit, šadde oainnat oaffaruššat buoidebihtáid boaldinoaffarin gitta ija rádjái, ja danin levilaččat ráhkadedje mállásiid alcceseaset ja sidjiide. 15 Lávlut, Asafa bártnit, čužžo sajisteaset, nugo David, Asaf, Heman ja Davida oaidni Jedutun ledje mearridan, ja uksafávttat fáktejedje buot poarttaid. Ii oktage dárbbašan vuolgit bálvalusbáikkistis, danin go sin vieljat, levilaččat, ráhkadedje sidjiide mállása.
   
16 Ná dollojuvvojedje dan beaivvi Hearrá beassážat ja Hearrá áltára alde oaffaruššojuvvojedje boaldinoaffarat, nugo gonagas Jošia lei gohččon. 17 Beassážiid maŋŋil israellaččat geat ledje čoahkkanan Jerusalemii, dolle čieža beaivvi suvrutkeahtes láibbiid basiid. 18 Dakkár beassážat eai lean dollojuvvon Israelis profehta Samuela beivviid rájes. Ii oktage Israela gonagasain lean doallan dakkár beassážiid go dat maid Jošia, báhpat ja levilaččat ja buot Juda, Israela ja Jerusalema ássit dolle. 19 Dat beassážat dollojuvvojedje Jošia gávccinuppelogát ráđđenjagi.
Jošia jápmá
20 Muhtun áiggi geažes das maŋŋil go Jošia lei divvon tempela, de Neko, Egypta gonagas, vulggii soahtat Karkemišii, Eufrata gáddái. Jošia vulggii su vuostá, 21 muhto Neko vuolggahii áirasiid cealkit sutnje: “Manin don seahkanat mu áššiide, Juda gonagas? Mun in áiggo dál soahtat duinna, muhto dainna álbmogiin mainna mus lea soahti, ja Ipmil lea gohččon mu doapmat. Ale vuostálastte Ipmila, gii lea muinna, muđui son duššada du!” 22 Jošia ii goit murdán, muhto gárvodii dovdameahttumin ja soahttái. Son ii gullan Neko sániid mat bohte Ipmila njálmmis, muhto vulggii soahtat Megiddojalgadassii. 23 Dávgebáhččit deive gonagas Jošiai. Son dajai olbmáidasas: “Dolvot mu eret, mun lean bahás hávváduvvan.” 24 Gonagasa olbmát sirde su soahtevovnnain nuppiide vovnnaide ja dolvo Jerusalemii. Dohko son jámii, ja son hávdáduvvui áhčiidis hávdebáikái. Oppa Juda ja Jerusalem moraštedje Jošia. 25 Jeremia dagai Jošiai váidaluslávlaga, ja Israelis šattai vierrun ahte buot lávlut, sihke olbmát ja nissonat, leat lávlon Jošia birra iežaset váidaluslávlagiin. Dat leat čállojuvvon váidaluslávlagiidda.
   
26 Mii muđui lea muitalit Jošias ja su vuoigatlaš daguin, mat dahkkojuvvojedje nugo Hearrá láhka gohčču, 27 álggu rájes gitta loahpa rádjái, lea čállojuvvon Israela ja Juda gonagasaid girjái.
Forrige kapittelNeste kapittel

06. mai 2021

Dagens Bibelord

1. Kongebok 3,5–14

Les i nettbibelen

5I Gibeon viste Herren seg for Salomo i en drøm om natten. Gud sa: «Be om hva du vil. Jeg skal gi deg det!» ... Vis hele teksten

5I Gibeon viste Herren seg for Salomo i en drøm om natten. Gud sa: «Be om hva du vil. Jeg skal gi deg det!» 6Salomo svarte: «Du har vist stor godhet mot din tjener David, min far, fordi han vandret for ditt ansikt i troskap og rettferd og hadde et hjerte som var oppriktig mot deg. Du har holdt fast ved din store godhet ved å gi ham en sønn som i dag sitter på hans trone. 7Nå har du, Herre, min Gud, gjort din tjener til konge etter min far David, enda jeg bare er en ung og uerfaren mann. 8Her står din tjener midt iblant ditt folk som du har utvalgt, et folk så stort at det ikke kan telles, og så tallrikt at det ikke kan regnes. 9Gi da din tjener et lydhørt hjerte, så jeg kan styre ditt folk og skille mellom godt og ondt. For hvem kan ellers styre dette folket, så stort som det er?» 10At Salomo svarte dette, var godt i Herrens øyne. 11Og Gud sa til ham: «Siden du ba om dette og ikke om et langt liv eller rikdom eller død over dine fiender, men om evne til å høre hva som er rett, 12så vil jeg gjøre det du har bedt om. Nå gir jeg deg et hjerte som er så klokt og forstandig at din like aldri før har vært og heller ikke skal komme etter deg. 13Selv det som du ikke ba om, vil jeg gi deg: både rikdom og ære. Så lenge du lever, skal det ikke finnes din like blant kongene. 14Og hvis du vandrer på mine veier og holder mine lover og bud, slik som din far David gjorde, vil jeg gi deg et langt liv.»