Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Johannesa evangelium

Kapittel 8
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

Forrige kapittelNeste kapittel
8muhto Jesus manai Oljovárrái.  2 Árrat iđedis son bođii fas tempelii. Ollu olbmot čoagganedje su birra, ja son čohkánii ja oahpahišgođii sin.  3 Dalle čáloahppavaččat ja farisealaččat bukte dasa nissona gii lei gávnnahallan rihkkumis náittosdili. Sii divvo su Jesusa ovdii  4 ja dadje: “Oahpaheaddji, dát nisson gávnnahalai rihkkumis náittosdili.  5 Moses lea lágas gohččon geađgádit dakkár nissoniid. Maid don dajat?”  6 Sii dadje dan vai besset geahččalit Jesusa ja gávdnat juoidá mainna váidit su. Muhto Jesus gopmirdii ja čálii suorpmain eatnamii.  7 Go sii ain gáibidedje sus vástádusa, de son lihkai čuožžut ja celkkii: “Dat dis gii lea suttuheapme, bálkestehkos su njeaiga vuosttaš geađggi.”  8 Son gopmirdii fas ja čálii eatnamii.  9 Go sii gulle Jesusa sániid, de sii vulge eret ovttaid ovttaid, boarrásepmosiid rájes nuoramusaid rádjái. Dasa báziiga dušše Jesus ja nisson gii lei das čuožžumin. 10 Jesus lihkai čuoččat ja jearai: “Nisson, gosa sii manne? Iigo oktage dubmen du?” 11 Nisson vástidii: “Ii oktage, hearrá.” Jesus celkkii: “In munge dubme du. Mana, alege šat suddut.”
Jesus, máilmmi čuovga
12 Jesus sártnui fas olbmuide ja celkkii: “Mun lean máilmmi čuovga. Gii čuovvu mu, dat ii goassege vádjol seavdnjadasas, muhto sus lea eallima čuovga.” 13 Farisealaččat dadje sutnje: “Don duođaštat iežat birra, du duođaštus ii leat dohkálaš.” 14 Jesus vástidii: “Vaikko mun duođaštan iežan birra, de mu duođaštus lea dattetge dohkálaš, danne go mun dieđán gos lean boahtán ja gosa manan. Muhto dii ehpet dieđe gos mun lean boahtán ja gosa manan. 15 Dii dubmebehtet nugo olbmot dubmejit, muhto mun in dubme ovttage. 16 Ja jos mun vel dubmenge, de mu duopmu lea riekta, danin go mun in leat okto. Son guhte lea vuolggahan mu, lea muinna. 17 Din iežadet lágasge daddjojuvvo ahte guovtti olbmo duođaštus lea dohkálaš. 18 Mun duođaštan iežan birra, ja mu birra duođašta maiddái Áhčči, gii lea mu vuolggahan.” 19 Sii jerre: “Gos du áhčči lea?” Jesus vástidii: “Dii ehpet dovdda mu ehpetge mu Áhči. Jos dii dovddašeiddet mu, de dii dovddašeiddet maiddái mu Áhči.”
   
20 Dán Jesus sártnui tempelis go lei oahpaheamen álbmoga tempelbumbbá guoras. Ii oktage váldán su gitta, dainna go su boddu ii lean velá boahtán.
   
21 Jesus sártnui fas sidjiide: “Mun manan eret. Dalle dii ohcabehtet mu, muhto jápmibehtet suttuidasadet. Dohko gosa mun manan, dii ehpet beasa.” 22 Juvddálaččat dadje dalle: “Áigugo son sorbmet iežas go juo dadjá: ‘Dohko gosa mun manan, dii ehpet beasa’?” 23 Jesus celkkii sidjiide: “Dii boahtibehtet vuollin, mun boađán badjin. Dii gullabehtet dán máilbmái, mun in gula dán máilbmái. 24 Dan dihte mun celken ahte dii jápmibehtet suttuidasadet. Dasgo jos dii ehpet jáhke ahte mun lean dat gii mun lean, de dii jápmibehtet suttuidasadet.” 25 Sii jerre sus: “Gii don leat?” Jesus celkkii: “Manne mun oppa sártnunge dinguin? 26 Mus lea din birra ollu dadjamuš ja ollu dubmemuš. Muhto son gii lea mu vuolggahan, sárdnu duođa, ja maid mun lean gullan sus, dan mun sártnun máilbmái.”
   
27 Sii eai ádden ahte son sártnui sidjiide Áhči birra. 28 Ja Jesus celkkii: “Go dii lehpet bajidan Olbmobártni, de dii ipmirdehpet ahte mun lean dat gii lean inge daga maidege iežan dáhtus, muhto sártnun nugo Áhčči lea oahpahan munnje. 29 Ja son gii lea vuolggahan mu, lea muinna. Son ii guođe mu okto, danin go mun dagan visot su miela mielde.” 30 Eatnagat osko Jesusii go gulle su sárdnumin ná.
Abrahama nálli
31 Daidda juvddálaččaide geat dál osko sutnje, Jesus celkkii: “Jos dii bissubehtet mu sánis, de dii lehpet duođaid mu máhttájeaddjit. 32 Dalle dii dovddiidehpet duohtavuođa, ja duohtavuohta dahká din friddjan.” 33 Sii dadje sutnje: “Mii leat Abrahama nálli eatge leat goassege leamaš geange šlávat. Mo don dalle sáhtát dadjat ahte mii šaddat friddjan?” 34 Jesus vástidii: “Duođaid, duođaid, mun cealkkán didjiide: Juohkehaš gii dahká suttu, lea suttu šlávva. 35 Šlávva ii biso viesus agálaččat, muhto bárdni bissu agálaččat. 36 Jos Bárdni dahká din friddjan, de dii lehpet duođaid friddja. 37 Mun dieđán ahte dii lehpet Abrahama nálli. Muhto dii dáhttubehtet goddit mu, dasgo mu sátni ii oaččo saji din siste. 38 Mun sártnun dan maid lean oaidnán Áhči luhtte, ja diigis dahkabehtet dan maid lehpet oahppan iežadet áhčis.” 39 Sii vástidedje: “Min áhčči lea Abraham.” Jesus celkkii: “Jos dii livččiidet Abrahama mánát, de dii dagašeiddet Abrahama daguid. 40 Muhto dál dii bivdibehtet goddit mu – olbmá gii lea cealkán didjiide duohtavuođa, dan maid lea gullan Ipmilis. Nu ii Abraham dahkan. 41 Dii dahkabehtet seammá ládje go din áhčči.” Sii dadje: “Mii eat leat riegádan fuorrávuođas. Mis lea okta áhčči, Ipmil.” 42 Jesus celkkii: “Jos Ipmil livččii din áhčči, de dii ráhkistivččiidet mu, danin go mun lean vuolgán Ipmila luhtte ja lean dál dás. In mun leat boahtán iežan dáhtus, muhto son lea mu vuolggahan. 43 Manin dii ehpet ádde mu sániid? Danin go dii ehpet gierdda gullat maid mun sártnun. 44 Din áhčči lea beargalat, ja dii dáhttubehtet dahkat maid din áhčči anistuvvá. Son lea leamaš sorbmejeaddji álggu rájes. Son lea guhkkin eret duohtavuođas, dat lea sutnje amas. Go son sárdnu giellásiid, de son sárdnu dan mii lea su iežas, dainna go son lea gielástalli ja giellása áhčči. 45 Muhto munnje dii ehpet jáhke, danin go mun sártnun duohtavuođa. 46 Guhtemuš dis sáhttá čájehit ahte mun lean suddudan? Ja jos mun sártnun duođa, de manne dii dalle ehpet jáhke munnje? 47 Dat gean áhčči lea Ipmil, gullá Ipmila sáni. Dii ehpet gula, danne go din áhčči ii leat Ipmil.”
   
48 Juvddálaččat dadje Jesusii: “Almma mii leat vuoigadis go dadjat ahte don leat samarialaš ja ahte dus lea bahás vuoigŋa?” 49 Jesus vástidii: “Ii mus leat bahás vuoigŋa. Mun gudnejahtán Áhččán, ja dii badjelgeahččabehtet mu. 50 In mun oza iežan gudni, muhto lea okta gii ohcá ja gii dubme. 51 Duođaid, duođaid, mun cealkkán didjiide: Gii doallá mu sáni, dat ii goassege muosát jápmima.” 52 Juvddálaččat dadje: “Dál mii diehtit ahte dus lea bahás vuoigŋa. Abraham lea jápmán, nu maiddái profehtat, ja don dajat: ‘Gii doallá mu sáni, dat ii goassege muosát jápmima.’ 53 Dongo mahkáš leat stuorit go min áhčči Abraham? Abraham lea jápmán, ja jápmán leat maiddái profehtat. Geanin don dagat iežat?” 54 Jesus vástidii: “Jos mun ieš gudnejahtán iežan, de mu gudni ii leat mange veara. Muhto mu gudnejahttá Áhčči, son gean dii lohkabehtet iežadet Ipmilin. 55 Dii ehpet dovdda su, muhto mun dovddan su. Jos mun dajašin ahte in dovdda su, de mun livččen gielástalli nugo dii. Muhto mun dovddan su ja doalan su sáni. 56 Din áhčči Abraham illudii go galggai beassat oaidnit mu beaivvi. Son oinnii dan ja illudii.” 57 Juvddálaččat dadje sutnje: “Don it leat vihttalogi jagi boarisge ja leat mahkáš oaidnán Abrahama!” 58 Jesus vástidii: “Duođaid, duođaid, mun cealkkán didjiide: Ovdal go Abraham riegádii – mun lean.”
   
59 Dalle sii čoaggigohte geđggiid vai besset geađgádit su, muhto Jesus čiehkádii ja manai olggos tempelis.
Note Oahpaheaddji: namahus adnojuvvui juvddálaš láhkaoahpaheddjiid birra.
Joh 8,5 viser til 3 Mos 20,10, 5 Mos 22,22
Note geađgádit: geađgádeapmi.
Joh 8,20 viser til Mark 12,41, Joh 2,4+
Note tempelbumbbá: sáhttá ovddastit dávvirgámmira dahjege oaffargiissá. Okta tempela dávvirgámmiriin lei ásahuvvon váldit vuostá olbmuid attáldagaid ja divadiid, ja das ledje maid oaffargiissát iešguđege atnui.
Joh 8,24 viser til 5 Mos 32,39, Jes 41,4, Joh 13,19
Note mun lean dat gii mun lean: Gč. \+xt 2 Mos 3,14\+xt*. Mun lean.
Joh 8,26 viser til Joh 3,11+
Joh 8,28 viser til Joh 3,14+, Joh 5,19, Joh 8,24
Note bajidan: >\+xt 3,14.
Joh 8,30 viser til Joh 2,23+
Joh 8,37 viser til Joh 5,18+
Joh 8,48 viser til Joh 7,20+
Note samarialaš: samarialaččat ja juvddálaččat vuostálaste guhtet guimmiideaset. samarialaš.
Joh 8,58 viser til Joh 1,1
Note mun lean: >\+xt 4,26.
Forrige kapittelNeste kapittel

07. mars 2021

Dagens Bibelord

Markus 9,17–29

Les i nettbibelen

17En i mengden svarte: «Mester, jeg er kommet til deg med sønnen min fordi han har en ånd som gjør ham stum. ... Vis hele teksten

17En i mengden svarte: «Mester, jeg er kommet til deg med sønnen min fordi han har en ånd som gjør ham stum. 18Når den griper fatt i ham, kaster den ham over ende, og han fråder og skjærer tenner og blir helt stiv. Jeg ba disiplene dine drive ånden ut, men de maktet det ikke.» 19Da sa han til dem: «Du vantro slekt! Hvor lenge skal jeg være hos dere? Hvor lenge skal jeg holde ut med dere? Kom hit med gutten!» 20De kom med ham, og straks ånden fikk se Jesus, rev og slet den i gutten så han falt over ende og vred seg og frådet. 21Jesus spurte faren: «Hvor lenge har han hatt det slik?» «Fra han var liten gutt», svarte han. 22«Mange ganger har ånden kastet ham både i ild og i vann for å ta livet av ham. Men om det er mulig for deg å gjøre noe, så ha medfølelse med oss og hjelp oss!» 23«Om det er mulig for meg?» svarte Jesus. «Alt er mulig for den som tror.» 24Straks ropte guttens far: «Jeg tror, hjelp meg i min vantro!» 25Da Jesus så folk stimle sammen, truet han den urene ånden og sa: «Du stumme og døve ånd, jeg befaler deg: Far ut av ham, og far aldri mer inn i ham!» 26Da skrek den høyt, slet voldsomt i gutten og fór ut. Gutten lå livløs, og alle sa at han var død. 27Men Jesus tok ham i hånden og hjalp ham opp, og han reiste seg. 28Da Jesus var kommet i hus og disiplene var alene med ham, spurte de: «Hvorfor var det ikke mulig for oss å drive den ut?» 29Han svarte: «Dette slaget er det bare mulig å drive ut ved bønn *og faste•.»