Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Lukasa evangelium

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Forrige kapittelNeste kapittel

Sabbaha hearrá
6Muhtun sabbaha Jesus váccii gordnebealddu čađa, ja su máhttájeaddjit dohpo gordneoivviid, ruvvejedje daid gieđaid gaskkas ja borre.  2 Muhtun farisealaččat dadje: “Manne dii dahkabehtet dan mii ii leat lobálaš sabbahin?”  3 Jesus vástidii: “Ehpetgo dii leat lohkan maid David dagai, go son ja su olbmát ledje nealgumin?  4 Son manai Ipmila vissui ja válddii oaffarláibbiid, borai ja attii maiddái olbmáidasas, vaikko dušše báhpain lea lohpi daid borrat.”  5 Ja Jesus celkkii sidjiide: “Olbmobárdni lea sabbaha hearrá.”
   
 6 Muhtun eará sabbaha Jesus manai synagogai ja oahpahii. Doppe lei olmmái gean olgeš giehta lei ástan.  7 Čáloahppavaččat ja farisealaččat dárkojedje Jesusa, buoridivččiigo son sabbahin, danne go sii ohce ákka vai besset váidit su.  8 Muhto Jesus diđii maid sii jurddašedje, ja celkkii olbmái gean giehta lei ástan: “Čuožžil ja boađe deike.” Olmmái čuožžilii ja loaiddastii ovdan.  9 Jesus celkkii: “Vástidehket munnje: Goabbá lea lobálaš sabbahin, dahkat buriid vai dahkat baháid, gádjut heakka vai heavahit olbmo?” 10 Son geahčai buohkaide geat ledje das čuožžumin, ja celkkii olbmái: “Geige gieđa.” Olmmái dagai nu, ja su giehta šattai fas dearvvašin. 11 Dalle láhkadovdit ja farisealaččat vašáskedje ja árvališgohte gaskaneaset maid galggašedje dahkat Jesusii.
Guoktenuppelohkái apostala
12 Daid áiggiid Jesus manai várrái rohkadallat, ja oppa ija son rohkadalai doppe Ipmila. 13 Go beaivi šattai, de son rávkkai lusas máhttájeddjiidis ja válljii sis guoktenuppelohkása geaid gohčodii apostalin. 14 Sii ledje Simon gean son gohčodii maid Peterin, su viellja Andreas, Jakob ja Johannes, Filip ja Bartolomeus, 15 Matteus ja Tomas, Jakob Alfeusa bárdni ja Simon gii gohčoduvvui selotan, 16 Judas, Jakoba bárdni, ja Judas Iskariot, gii šattai beahttin.
Jesus buorida buhcciid
17 Dasto Jesus njiejai váris oktan singuin ja bisánii muhtun duolbadassii. Doppe ledje ollugat su máhttájeddjiin ja eatnat olbmot oppa Judeas, Jerusalemis ja Tyrosa ja Sidona riddoguovlluin. 18 Sii buohkat ledje boahtán gullat Jesusa ja dearvvašmahttojuvvot buozalvasain. Maiddái dat geain ledje buhtismeahttun vuoiŋŋat, šadde dearvvašin. 19 Buohkat geahččaledje guoskkahit su, danne go sus vulggii fápmu mii buoridii buohkaid.
Ávdugassan máidnumat
20 Jesus geahčai máhttájeddjiidasas ja celkkii:
        
          “Ávdugasat lehpet dii geafit,
          Ipmila riika lea din.
          
   
21 Ávdugasat dii geat dál nealgubehtet,
          dii gallehuvvobehtet.
          Ávdugasat dii geat dál čierrubehtet,
          dii oažžubehtet boagustit.
   
22 Ávdugasat lehpet dii, go dii Olbmobártni dihte vašuhuvvobehtet ja olgguštuvvobehtet, go olbmot bilkidit din ja fasttášit din nama.
   
23 Illudehket dalle ja njuikkodehket ávus, dasgo din bálká lea stuoris almmis. Seammá ládje sin áhčit dahke profehtaide.
Vuoi din, riggát!
    24 Muhto vuoi din geat lehpet riggát,
          dii lehpet juo ožžon jeđđehusa.
          
   
25 Vuoi din geat dál lehpet gallánan,
          dii šaddabehtet vel nealgut.
          Vuoi din geat dál boagustehpet,
          dii šaddabehtet moraštit ja čierrut.
          
   
26 Vuoi din go buohkat rámidit din.
          Seammá ládje sin áhčit dahke
          vearreprofehtaide.

Ráhkistehket vašálaččaid
27 Muhto didjiide geat gullabehtet mu, mun cealkkán: Ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid daidda geat din vašuhit, 28 buressivdnidehket daid geat din garuhit, rohkadallet daid ovddas geat din cielahit. 29 Jos muhtun doške du nirrii, jorgal sutnje maiddái nuppi niera. Jos muhtun rivve dus oalgebiktasa, divtte su váldit maiddái báiddi. 30 Atte juohkehažžii gii dus sihtá juoidá, alege gáibit ruoktot das gii dus váldá juoidá.
   
31 Nugo dii dáhttubehtet olbmuid dahkat alcceseattet, nu dahket sidjiide. 32 Jos dii ráhkistehpet daid geat din ráhkistit, de leago das giitámuš? Velá suttolaččatge ráhkistit daid geat sin ráhkistit. 33 Ja jos dii dahkabehtet buriid daidda geat didjiide dahket buriid, de leago das giitámuš? Nu dahket suttolaččatge. 34 Ja jos dii lonebehtet daidda geain doaivubehtet oažžut ruoktot, leago das giitámuš? Suttolaččatge lonejit suttolaččaide, go dihtet ahte ožžot ruoktot seammá ollu. 35 Muhto ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid ja lonejehket vuorddekeahttá maidege ruoktot. Dalle din bálká lea stuoris ja dii šaddabehtet Alimusa mánnán, dasgo son lea buorre giitemeahttumiidda ja baháide. 36 Lehket váibmoláđđásat, nugo din Áhččige lea váibmoláđis.
Allet dubme
37 Allet dubme, de ehpet diige dubmejuvvo. Allet cealkke geange sivalažžan, de ehpet diige celkojuvvo sivalažžan. Luitet friddjan, de diige luitojuvvobehtet friddjan. 38 Addet, de oažžubehtet. Buori mihtu, šluvgojuvvon, dekčojuvvon ja ravddaid dási oažžubehtet askái. Dasgo mainna mihtuin dii mihtidehpet, dainna didjiidege mihtiduvvo.”
   
39 Son sártnui sidjiide vel veardádusaiguin: “Máhttágo čalmmeheapme oahpistit čalmmeheami? Soai goappašagat dalle gahččaba roggái. 40 Máhttájeaddji ii leat oahpaheaddjis alit, muhto go son lea ollásit oahppan, de son lea nugo su oahpaheaddji. 41 Manne don oainnát riba vieljat čalmmis, muhto it fuopmáš hirssa iežat čalmmis? 42 Mo don sáhtát dadjat vielljasat: ‘Vieljažan, divtte mu váldit riba eret du čalmmis’? Ithan don oainne hirssa iežat čalmmis. Don guoktilaš! Gease vuos hirssa eret iežat čalmmis, ja de easkka don oainnát váldit riba eret vieljat čalmmis.
Muorra ja šaddosat
43 Buorre muorra ii šaddat heajos šaddosiid iige heajos muorra buriid šaddosiid. 44 Muora dovdá dan šaddosis. Eaihan fiikonat čoggojuvvo gáskálasain eaige viidnemuorjjit bastilislánjáin. 45 Buorre olmmoš buktá ovdan buriid iežas váimmu buorrevuođa vuorkkás, bahás olmmoš buktá ovdan baháid iežas bahávuođa vuorkkás. Mii váimmu deavdá, dan njálbmi sárdnu.
Guokte huksejeaddji
46 Manne dii dadjabehtet munnje: ‘Hearrá, Hearrá’, muhto ehpet daga maid mun cealkkán? 47 Mun muitalan didjiide gean láhkásaš lea dat gii boahtá mu lusa, gullá mu sániid ja dahká daid mielde. 48 Son lea dego olmmoš gii viesu huksedettiin goaivvui čiekŋalassii ja bijai vuođđudusa bávtti ala. Go čázit dulve ja čuhce viesu njeaiga, de dat ii lihkkasan, danne go dat lei huksejuvvon bures. 49 Muhto dat gii gullá muhto ii daga dan mielde, lea dego olmmoš gii huksii viesu eatnama ala almmá vuođu haga. Go čázit čuhce viesu njeaiga, de dat gahčai dallánaga ja billašuvai oalát.”
Note Ipmila vissui: dán oktavuođas Noba bassibáiki Jerusalema lahka. Gč. \+xt 1 Sam 21,1\+xt*. \fq oaffarláibbiid: láibi mii biddjojuvvui bassibáikki ovdii oaffarattáldahkan Hearrái. Báhpat molso daid juohke sabbaha ja dalle lei lohpi borrat láibbiid. Vrd. \+xt 3 Mos 24,5–9; 1 Sam 21,1–6\+xt*. oaffar ja soabahus.
Luk 6,7 viser til Luk 14,1
Note sabbahin: >\+xt 4,16.
Luk 6,13 viser til Apd 1,13
Note apostalin: greikkagiel sátni mii mearkkaša “áirras”. Olbmos lei váldi sárdnut iežas hearrá sajis. apostal.
Note Peter: greikkagiel sátni Petros lea jorgaluvvon arameagiel sánis Kefa mii mearkkaša “bákti”.
Note selotan: greikkagiela mielde “áŋgirdeaddji”. Matt 10,4 mielde sus lei liigenamma Kananeos, mii arameagiela mielde mearkkaša seammá go selota. selotat.
Note Jakoba bárdni: Jakob. \fq Iskariot: Sáni mearkkašupmi ii leat čielggas. Sáhttá čatnasit arameagiel sátnái mii mearkkaša “behtolaš”, nubbi vejolašvuohta lea “Kerijota olmmoš”, Kerijot lea gávpot Judeas.
Note Tyros ja Sidon: gávpogat Foinikia rittus Gaskameara lahka. Evangeliumiin dat govvidit báhkinlaš máilmmi ja dan ássiid Israela álbmoga vuostegeahččin. Vrd. \+xt Matt 15,21; Mark 3,8; Luk 6,17.
Luk 6,20 viser til Jes 61,1
Note Ávdugasat: Greikkagiel sátni vástida hámi dáfus hebreagiel dajaldaga mas olbmui sávvet lihku dálážii ja boahtteáigái. ávdugassan máidnumat.
Luk 6,26 viser til Jak 4,4
Forrige kapittelNeste kapittel

22. april 2021

Dagens Bibelord

Jesaja 40,26–31

Les i nettbibelen

26Løft blikket mot det høye og se: Hvem har skapt alt dette? Han som teller stjerners hær, fører dem ut og kaller dem alle ved navn. Hans kraft er så stor og hans styrke så veldig at ikke én skal mangle. ... Vis hele teksten

26Løft blikket mot det høye og se: Hvem har skapt alt dette? Han som teller stjerners hær, fører dem ut og kaller dem alle ved navn. Hans kraft er så stor og hans styrke så veldig at ikke én skal mangle. 27Hvorfor tenker du, Jakob, hvorfor sier du, Israel: «Min vei er skjult for Herren, min Gud bryr seg ikke om min rett»? 28Vet du ikke, har du ikke hørt? Herren er den evige Gud som skapte jordens ender. Han blir ikke trett og ikke sliten, ingen kan utforske hans forstand. 29Han gir den trette kraft, og den som ikke har krefter, gir han stor styrke. 30Gutter blir trette og slitne, unge menn snubler og faller. 31Men de som venter på Herren, får ny kraft, de løfter vingene som ørnen, de løper og blir ikke slitne, de går og blir ikke trette.