Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Matteusa evangelium

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Forrige kapittelNeste kapittel

Olbmuid njuolggadusat ja Ipmila báhkkomat
15De bohte Jesusa lusa Jerusalemis farisealaččat ja čáloahppavaččat ja jerre:  2 “Manne du máhttájeaddjit rihkkot áhčiid njuolggadusaid? Siihan eai basa gieđaid ovdal go borragohtet.”  3 Jesus vástidii: “Manne dii ieža rihkkubehtet Ipmila báhkkomiid iežadet njuolggadusaiguin?  4 Ipmil lea cealkán: Gudnejahte áhčát ja eatnát, ja: Dat gii garuha áhčis dahje eatnis, galgá jápmit.  5 Muhto dii oahpahehpet ahte jos muhtun dadjá áhččásis dahje eadnásis: ‘Dat mainna mun livččen sáhttán veahkehit du, lea dál tempelattáldat’,  6 de son ii dárbbaš gudnejahttit áhčis dahje eatnis. Nu dii dahkabehtet Ipmila sáni duššin iežadet árbevieruiguin.  7 Dii guoktilaččat! Jesaja einnostii riekta din birra go celkkii:  8  Dát álbmot gudnejahttá mu baksamiiguin, muhto dan váibmu lea guhkkin mus eret.  9  Duššás sii bálvalit mu, dasgo sin oahput leat olbmuid báhkkomat.
   
10 Son rávkkai lusa olbmuid ja celkkii: “Gullet ja áddejehket. 11 Ii olbmo daga buhtismeahttumin dat mii manná njálbmeráigge sisa. Olbmo dahká buhtismeahttumin dat mii boahtá njálmmis olggos.”
   
12 Dalle máhttájeaddjit bohte su lusa ja dadje: “Dieđátgo ahte farisealaččat vearránedje dus, go don dadjet nie?” 13 Son vástidii: “Juohke šaddu maid mu almmálaš Áhčči ii leat gilván, gaikojuvvo oktan ruohttasiiguin. 14 Allet beroš sis! Sii leat čalmmehemiid čalmmehis oahpisteaddjit. Ja go čalmmeheapme oahpista čalmmeheami, de soai guktot gahččaba roggái.”
   
15 Peter dajai sutnje: “Čilge midjiide dán veardádusa.” 16 Jesus celkkii: “Lehpetgo diige nie jierpmeheamit? 17 Ehpetgo dii ádde ahte buot mii manná njálbmeráigge sisa, manná čoavjái ja de suhppejuvvo olggos lunddolaš geainnu? 18 Muhto mii boahtá olggos njálmmis, dat vuolgá váimmus, ja dat dahká olbmo buhtismeahttumin. 19 Dasgo váimmus bohtet bahás jurdagat, sorbmen, náittosdilirihkkun, fuorrávuohta, suolavuohta, vearreduođaštusat ja bilkádus. 20 Dakkárat dat dahket olbmo buhtismeahttumin. Boradeapmi basakeahtes gieđaiguin ii daga olbmo buhtismeahttumin.”
Kanaanlaš nissona osku
21 Go Jesus vulggii doppe, de son manai Tyrosa ja Sidona guovlluide. 22 Muhtun kanaanlaš nisson, dan guovllu olmmoš, bođii ja čuorvvui: “Hearrá, Davida bárdni, árpmit mu! Bahás vuoigŋa givssida sakka mu nieidda.” 23 Muhto son ii vástidan nissonii maidege. Máhttájeaddjit bohte Jesusa lusa ja bivde: “Gohčo su mannat eret. Son boahtá min maŋis ja čuorvu.” 24 Muhto Jesus vástidii: “In mun leat vuolggahuvvon earáid go Israela álbmoga láhppon sávzzaid lusa.” 25 Nisson goit bođii lagabui, luoitádii Jesusa ovdii ja dajai: “Hearrá, veahket mu!” 26 Muhto Jesus vástidii sutnje: “Ii leat riekta váldit mánáid láibbi ja bálkestit dan beatnagiidda.” 27 Nisson vástidii: “Hearrá, dat lea duohta, muhto maiddái beatnagaččat besset borrat moaluid mat gahččet daid isida beavddis.” 28 Dalle Jesus celkkii sutnje: “Nisson, du osku lea stuoris. Šaddos nu mo don dáhtut.” Ja nieida buorránii aiddo dan bottus.
Jesus buorida buhcciid
29 Jesus vulggii doppe, váccii Galileajávrri gátti ja manai de várrái. Go son lei čohkkámin doppe, 30 de ollu olbmot bohte su lusa. Sii bukte mielddiset lápmásiid, čalmmehemiid, rámbbiid, gielahemiid ja ollu earáid ja bidje sin su ovdii, ja son buoridii sin. 31 Olbmot ovddošedje go oidne ahte gielaheamit sárdno, rámbbit dearvvašmuvve, lápmásat vázze ja čalmmeheamit oidne, ja sii máidno Israela Ipmila.
Jesus galleha njealljeduhát olbmá
32 Jesus rávkkai máhttájeddjiid lusas ja celkkii: “Mun árkkášan njuorrasit olbmuid, dasgo sii leat leamaš mu luhtte juo golbma beaivvi, iige sis leat maid borrat. In mun dáhto luoitit sin vuolgit borakeahttájin, amaset vuoimmehuvvat mátkkis.” 33 Máhttájeaddjit dadje sutnje: “Gos mii dáppe meahcis fidnet nu ollu láibbi ahte gallehit ná stuorra joavkku?” 34 Jesus jearai: “Galle láibbi dis leat?” Sii vástidedje: “Čieža, ja moadde uhca guoláža.” 35 Son gohčui olbmuid čohkánit eatnamii. 36 De son válddii dan čieža láibbi ja guliid, giittii Ipmila, doadjalii daid ja attii máhttájeddjiide, ja máhttájeaddjit juogadedje daid olbmuide. 37 Buohkat borre ja gallánedje, ja báhcán bihtát čohkkejuvvojedje čieža veaddelihti dievva. 38 Borramin ledje leamaš njealljeduhát olbmá ja vel nissonat ja mánát. 39 De Jesus luittii olbmuid vuolgit ruoktot, lávkii fatnasii ja manai Magadana guvlui.
Matt 15,2 viser til Luk 11,38
Note áhčiid njuolggadusaid: njálmmálaš láhka maid čáloahppavaččat oahpahedje. áhčči. árbevierut. \fq eai basa gieđaid: juvddálaš buhtisvuođa njuolggadusa mielde fertii bassat gieđaid ovdal go borada. buhtisvuohta.
Note tempelattáldat: Dat maid olbmot ledje lohpidan addit tempelii, šattai bassin iige dat sáhttán addojuvvot earáide. Vrd. \+xt 3 Mos 27; Mark 7,11.
Note dahje eatnis: Sánit váilot muhtun giehtačállosiin.
Note Tyros ja Sidon: >\+xt 11,21.
Note kanaanlaš nisson: Sátni mearkkaša dán oktavuođas ahte nisson ii lean juvddálaš. \fq árpmit: greikkagillii eleison. >\+xt 17,15.
Matt 15,32 viser til Matt 14,14
Note árkkášan: >\+xt 9,36.
Note Magadan: muhtun giehtačállosiin namma čállojuvvo “Magdala”.
Forrige kapittelNeste kapittel

18. juni 2021

Dagens Bibelord

1. Tessaloniker 2,5–13

Les i nettbibelen

5Vi opptrådte aldri med smigrende ord, det vet dere, heller ikke med baktanker om egen vinning; Gud er vårt vitne. 6Vi søkte heller ikke ære hos mennesker, verken hos dere eller andre, ... Vis hele teksten

5Vi opptrådte aldri med smigrende ord, det vet dere, heller ikke med baktanker om egen vinning; Gud er vårt vitne. 6Vi søkte heller ikke ære hos mennesker, verken hos dere eller andre, 7selv om vi kunne ha brukt vår myndighet som Kristi apostler. I stedet var vi som spedbarn blant dere, som når en amme steller med sine egne barn, 8slik var vi blitt inderlig glad i dere og ville gjerne gi dere ikke bare Guds evangelium, men også vårt eget liv. Så høyt elsket vi dere. 9For dere husker, søsken, hvordan vi strevde og slet. Vi forkynte Guds evangelium for dere samtidig som vi arbeidet natt og dag for ikke å være til byrde for noen av dere. 10Dere, og Gud selv, er vitner om hvordan vi levde hellig, rettskaffent og uklanderlig blant dere troende. 11Dere vet også at vi var mot hver enkelt av dere som en far mot sine barn: 12Vi formante, oppmuntret og ba dere inntrengende om å føre et liv verdig for Gud, han som kaller dere til sitt rike og sin herlighet. 13Derfor takker vi stadig Gud, for da dere fikk overlevert det Guds ord som vi forkynte for dere, tok dere imot det – ikke som menneskeord, men som det Guds ord det i sannhet er. Og dette ordet er virksomt i dere som tror.