Hopp rett til
Kirkeårets teksterDagens bibelord
Bibelleseplaner
Kjøp Bibelen
Bibelsøk
Søk
Søk
Obadja
1|
1Obadja oainnáhus.
Edoma duopmu Ná cealká Hearrá Ipmil Edoma birra: Mii leat gullan maid Hearrá lea sárdnon, áirras lea vuolggahuvvon álbmogiid gaskii gulahit: “Čuožžilehket, ráhkkanehkot soahtat Edomiin!” 2 Mun dagan du uhccin álbmogiid gaskkas, buohkat badjelgehččet du. 3 Du váimmu goargatvuohta lea beahttán du, don gii ásat bákteskoaruin ja orodat alážiin. Don jurddašat: “Gii sáhttá norddastit mu vuolás eatnamii?” 4 Vaikko don huksešit allagassii nugo goaskin, vaikko dagašit beasi násttiid gaskii, de doppege mun norddastan du vuolás, cealká Hearrá. 5 Jos du lusa boađášedje suollagat ja rievvárat ihkku – vuoi, don duššat – de suoládivččego sii eambbo go dárbbašit? Jos viidnemuorječoaggit boađášedje du viidnegárdái, eaigo sii dalle guođáše maŋŋerádjama? 6 Muhto Esau dutkojuvvo, su čiegus vuorkkát boltojuvvojit. 7 Du lihttoguoimmit ádjet du gitta rájá rádjái. Du buorit ustibat behttet du, sii bihtet dus ja bidjet du válddiset vuollái. Dat geat borre du láibbi, bidjet giela du ovdii. 8 Dan beaivvi mun loahpahan Edoma viisáid ja viissisvuođa Esau váris, cealká Hearrá. – Doppe ii leat mihkkege viissisvuođaid. – 9 Du soahteolbmát, Teman, dohppehallet ballui, ii oktage báze Esau várrái. Olmmošgoddima dihte, 10 danin go leat leamaš veahkaválddálaš vieljat Jakoba vuostá, don heahppášuhttojuvvot ja duššaduvvot agibeaivái. 11 Dan beaivvi go vierrásat bahkkejedje sisa Jerusalema poarttain, vuorbádalle dan ássiid ja dolvo sin mielddiset, de dalle don čužžot gáidosis ja geahčadit buot dán vašálažžan vašálaččaid searvvis. 12 Ale geahča ilus vielljasat su lihkuhisvuođa beaivvi! Ale illut dan beaivvi go Juda olbmot duššet! Ale hiddjit sin sin heahtebeaivvi! 13 Ale bahkke sisa mu álbmoga poarttain dan lihkuhisvuođa beaivvi! Ale illut mu álbmoga gillámuša dihte dan lihkuhisvuođa beaivvi! Ale geige gieđa váldit sin riggodaga sin lihkuhisvuođa beaivvi! 14 Ale čuoččo bálggesearus goddimin daid geat geahččalit beassat báhtui! Ale atte vašálačča gihtii daid geat ledje beassan báhtui heahtebeaivvi! 15 Lahka lea Hearrá beaivi, lahka buot álbmogiid. Nugo don leat dahkan, nu dutnje dahkkojuvvo. Du meannu máhccá du iežat oaivái. Israel huksejuvvo ođđasis 16 Dan geara maid dii bággehalaidet juhkat mu bassi váris, gártet buot álbmogat juhkat ain ođđasis. Sii gártet juhkat dan botni ráje. Sii luottahuvvet dego eai goassege livčče oppa leamašge. 17 Muhto Sionváris ássá gáddjojuvvon olbmuid joavku. Dat lea bassi báiki. Jakoba nálli váldá fas iežas árbeeatnamiid. 18 Jakoba nálli šaddá dollan ja Josefa nálli dollanjuovččan, muhto Esau nálli šaddá oalgan mii buolláhuvvo ja duššá. Esau nális ii báze ii oktage. Hearrá lea sárdnon. 19 Dat Juda olbmot geat ásset Negevis, váldet Esau váriid, ja dat geat ásset Šefelas, váldet Filistea. Eará Juda olbmot váldet Efraima ja Samaria váriid, ja Benjamin váldá Gileada. 20 Halaha dolvojuvvon israellaččat váldet kanaanlaččaid eatnama gitta Sarepta rádjái, ja Sefarada dolvojuvvon jerusalemlaččat váldet Negeva gávpogiid. 21 Buot dat geat leat gáddjojuvvon, mannet Sionvárrai ja hálddašit maiddái Esau váriid. Gonagasváldi gullá Hearrái. Ob 1,1 viser til Jer 49,7, Esek 25,12, Joel 3,24, Mal 1,2 Note Esau: Edom. Vrd. \+xt 1 Mos 25,30; 36,1eč. Note Teman: Edoma guovllu namma, dávjá adnojuvvui čujuhit oppa Edomii. Ob 1,15 viser til Joel 1,15, Joel 3,9-12, Am 5,18, Hab 2,8-17 Ob 1,16 viser til l 0,0, Jer 25,15, Jer 49,12 Note juhkat: Ipmila moari viinni. Vrd. \+xt Jer 25,15; Sak 12,2\+xt*. Ob 1,17 viser til Joel 3,5-21 Note Sarepta: gávpot Foinikias, Sidona lulábealde. Gč. \+xt 1 Gon 17,9\+xt*. \fq Sefarad: báiki Spanias dahje Sardes Uhca-Asias. |
14For vi vet at han som reiste opp Herren Jesus, han skal også reise oss opp sammen med ham og føre oss fram sammen med dere. 15Men alt skjer for deres skyld, for at nåden skal bli stor og få takken til å stige fra så mange flere – til Guds ære. ... Vis hele teksten
14For vi vet at han som reiste opp Herren Jesus, han skal også reise oss opp sammen med ham og føre oss fram sammen med dere. 15Men alt skjer for deres skyld, for at nåden skal bli stor og få takken til å stige fra så mange flere – til Guds ære. 16Derfor mister vi ikke motet, for selv om vårt ytre menneske går til grunne, blir vårt indre menneske fornyet dag for dag. 17De trengslene vi nå må bære, er lette, og de skaper for oss en evig rikdom av herlighet som veier uendelig mye mer. 18Vi har ikke det synlige for øye, men det usynlige. For det synlige tar slutt, det usynlige er evig.