Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Vuosttaš Mosesgirji

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

Forrige kapittelNeste kapittel

Dina ja Sikem
34Dina, Jakoba nieida gean eadni lei Lea, vulggii deaivvadit dan guovllu nieiddaiguin.  2 Sikem, dan guovllu oaivámučča, hivvelaš Hamora, bárdni, oinnii Dina, válddii su mielddis ja veallái suinna ja heahppášuhtii su.  3 Muhto Sikem liikostii Dinai, Jakoba niidii, ráhkásmuvai sutnje ja sártnui sutnje láđđásit.  4 Áhččásis Hamorii Sikem dajai: “Váldde dán nieidda munnje áhkkán.”
   
 5 Jakob gulai ahte Sikem lei heahppášuhttán su nieidda Dina. Muhto go su bártnit ledje omiid luhtte meahcis, de son lei jávohaga dassážii go sii bohte.  6 Sikema áhčči Hamor vulggii sártnodit Jakobiin.  7 Jakoba bártnit ledje aiddo boahtán meahcis ja gullan mii lei dáhpáhuvvan. Sii šadde morrašii ja moaráhuvve sakka, danin go Sikem lei dahkan fastivuođa Israelis go lei veallán Jakoba nieiddain. Nu ii livčče ožžon dahkat.
   
 8 Hamor sártnui singuin ja dajai: “Mu bárdni Sikem lea ráhkásmuvvan din bearraša niidii. Addet nieidda sutnje áhkkán,  9 ja čatnot fuolkevuođačatnasiid gaskaneamet: Addet nieiddaideattet áhkkán midjiide ja váldet ieža áhkkán min nieiddaid. 10 Ásset min gaskii, eanan lea rabas din ovddas. Dáppe dii oažžubehtet ássat, jođašit gos dáhttubehtet ja háhkat alcceseattet opmodaga.” 11 Sikem dajai nieidda áhččái ja vieljaide: “Jos dii dohkkehehpet mu, de mun mávssán didjiide nu ollu go sihtabehtet. 12 Mearridehket moarsehatti vaikko man stuorisin ja gáibidehket mus vaikko man ollu attáldagaid, de mun mávssán maid sihtabehtet, go beare addibehtet nieidda munnje áhkkán.”
   
13 Muhto Jakoba bártnit vástidedje Sikemii ja su áhččái Hamorii behtolaččat, danne go Sikem lei heahppášuhttán sin oappá Dina. 14 Sii dadje sudnuide: “Eat mii sáhte dan dahkat. Eat mii sáhte addit oabbámet dakkár olbmái geas lea ovdaliiki, danin go mii atnit dan heahpatlažžan. 15 Mii miehtat din átnumuššii dainna eavttuin ahte dii šaddabehtet min láhkásažžan ja birračuohppabehtet buot olbmábeali. 16 Dalle mii addit didjiide áhkkán nieiddaideamet ja váldit áhkkán din nieiddaid ja ássat din lusa, nu ahte šaddat oktan álbmogin. 17 Muhto jos dii ehpet gula min ehpetge birračuohpat iežadet, de mii váldit nieidda ja vuolgit.”
   
18 Hamor ja su bárdni Sikem liikuiga sin sániide, 19 iige nuorra olmmái ájahallan dahkamis maid sii bivde, danin go son liikui Jakoba niidii. Son lei alimus oppa áhčis sogas.
   
20 Hamor ja su bárdni manaiga gávpotportii ja sártnuiga gávpoga olbmáide: 21 “Dát olbmát dáhttot eallit ráfis minguin. Diktet dal sin ássat min eatnamii ja jođašit gos hálidit. Eanan lea viiddis maiddái sidjiide. Mii sáhttit váldit sin nieiddaid áhkkán ja addit iežamet nieiddaid áhkkán sidjiide. 22 Muhto dušše dainna eavttuin duot olbmát leat mieđamánnasat ássat min lusa ja šaddat oktan álbmogin minguin, ahte buot min olbmábealli birračuohpaha iežas, nugo siige leat birračuhppojuvvon. 23 Dalle sin oamit ja opmodat ja buot sin bargošibihat šaddet min opmodahkan. Go mii fal dahkat nugo sii dáhttot, de sii ásset min lusa.” 24 Gávpoga dievddut mieđihedje Hamora ja su bártni Sikema evttohussii, ja buot gávpoga olbmábealli birračuhppojuvvui. 25 Muhto goalmmát beaivvi go olbmáid bákčasat ledje vearrámusat, de Jakoba bártni guovttos, Dina vieljat Simeon ja Levi, válddiiga guktot miehki, manaiga heađuškeahttá gávpogii ja gottiiga buot olbmábeali.
   
26 Soai gottiiga maid Hamora ja su bártni Sikema ja válddiiga Dina mielddiska ja manaiga eret. 27 Dasto Jakoba bártnit rievidišgohte sorbmejuvvon olbmuid opmodaga ja oppa gávpoga danne go sii ledje heahppášuhttán sin oappá. 28 Soai válddiiga gávpoga olbmuid smávvaomiid, stuorraomiid ja áseniid ja buot mii lei gávpogis ja dan eatnamiin. 29 Soai válddiiga sálašin buot sin opmodaga ja maiddái sin nissoniid ja mánáid, visot mii lei viesuin.
   
30 Dalle Jakob dajai Simeonii ja Levii: “Doai leahppi buktán munnje lihkohisvuođa go leahppi moaráhuhttán dán eatnama olbmuid, kanaanlaččaid ja perisselaččaid, nu ahte sii vašuhit mu. Almma mus lea dušše unna jovkkoš. Jos sii čoagganit mu vuostá, de sii duššadit mu ja mu bearraša.” 31 Muhto soai vástideigga: “Ii munno oappáin oaččo meannudit dego fuoráin?”
Note hivvelaš: hivvelaččat.
Note gávpotportii: >\+xt 23,10.
Forrige kapittelNeste kapittel

12. mai 2021

Dagens Bibelord

Efesarane 1,17–23

Les i nettbibelen

17Eg bed om at vår Herre Jesu Kristi Gud, herlegdomens Far, må gje dykk visdoms og openberrings Ande, så de lærer Gud å kjenna. 18Må han lysa opp auga til dykkar hjarte, så de får innsikt i kva håp han har kalla dykk til, kor rik og herleg arven er for dei heilage ... Vis hele teksten

17Eg bed om at vår Herre Jesu Kristi Gud, herlegdomens Far, må gje dykk visdoms og openberrings Ande, så de lærer Gud å kjenna. 18Må han lysa opp auga til dykkar hjarte, så de får innsikt i kva håp han har kalla dykk til, kor rik og herleg arven er for dei heilage 19og kor overveldande hans kraft er mellom oss som trur. For hans makt og styrke er veldig. 20Med denne krafta reiste han Kristus opp frå dei døde og sette han ved Guds høgre hand i himmelen, 21over alle makter og herredøme, over alt velde og alle som styrer, og over kvart namn som nemnast kan, ikkje berre i denne tidsalderen, men òg i den komande. 22Alt la han under hans føter, og han som er hovudet over alle ting, har han gjeve til kyrkja, 23som er Kristi kropp, fylt av han som fyller alt i alle.