Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Vuosttaš Mosesgirji

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

Forrige kapittelNeste kapittel

Josefa vieljat bohtet Egyptii
42Go Jakob gulai ahte Egyptas lei gordni, de son dajai bártniidasas: “Manne dii dušše geahččabehtet guhtet guoibmáseattet?  2 Mun lean gullan ahte Egyptas lea gordni. Mannet dohko oastit midjiide gortni, vai mii bisošeimmet heakkas eatge jámáše.”  3 De logis Josefa vieljain vulge Egyptii oastit gortni.  4 Muhto Benjamina, Josefa vielja, Jakob ii luoitán earáid fárrui, vai sutnje ii dáhpáhuvaše lihkohisvuohta.
   
 5 Nu Israela bártnit vulge earrásiid searvvis oastit gortni, dasgo Kanaanis lei nealgi.  6 Josef gii lei Egypta ráđđejeaddji, vuvddii gortni buot olbmuide. Maiddái Josefa vieljat bohte ja luoitádedje su ovdii eatnamii.  7 Go Josef oinnii vieljaidis, de son dovddai sin, muhto ii dahkan dovdin. Son sártnui sidjiide garrasit ja jearai: “Gos dii boahtibehtet?” Sii vástidedje: “Mii leat boahtán Kanaanis oastit borramuša.”
   
 8 Josef dovddai vieljaidis, muhto sii eai dovdan su.  9 Son muitái nieguid maid lei niegadan sin birra, ja dajai sidjiide: “Dii lehpet iskkadeaddjit! Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas.” 10 Sii vástidedje: “Eat eisege, hearrá! Mii, du bálvaleaddjit, leat boahtán oastit borramuša. 11 Mii leat buohkat seammá olbmá bártnit, rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid.” 12 Muhto Josef dajai: “Ášši lea nugo mun dadjen: Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas.” 13 Sii vástidedje: “Mii, du bálvaleaddjit, leat guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá olbmá bártnit Kanaanis. Nuoramus lea dál ruovttus áhččámet luhtte, ja okta ii leat šat.” 14 Josef dajai: “Nugo mun juo dadjen, iskkadeaddjit dii lehpet. 15 Mun geahččalan din ná: Nu duohta go farao eallá, dii ehpet beasa vuolgit dáppe muđui go din nuoramus viellja boahtá deike. 16 Vuolggahehket ovtta dis viežžat vieljadet deike, dii earát báhcibehtet deike fáŋgan dassážii go lea geahččaluvvon, lehpetgo dii sárdnon duođa. Jos ehpet, de dii lehpet iskkadeaddjit, nu duohta go farao eallá!” 17 De son bijai sin giddagassii golmma beaivái.
   
18 Goalmmát beaivvi Josef dajai sidjiide: “Dahket maid mun dajan, de oažžubehtet eallit, dasgo mun balan Ipmilis. 19 Dát čájeha, lehpetgo dii rehálaččat: Okta dis báhcá deike giddagassii. Dii earát oažžubehtet mannat ruoktot ja doalvut gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin. 20 Buktet dasto nuoramus vieljadet mu lusa. Dalle mun jáhkán didjiide, ehpetge dii jáme.” Sii šadde dahkat nu. 21 Sii dadje guhtet guoibmáseaset: “Dát lea ráŋggáštus das maid dagaimet vielljaseamet. Mii oinniimet áŧestusa su geahčastagas go son rohkadalai mis árpmu, muhto eat gullan su. Dan dihte midjiide lea boahtán dát áŧestus.” 22 Ruben dajai sidjiide: “Munhan gilden din dahkamis bártnážii bahá, muhto dii ehpet gullan. Dál su varra mávssahuvvo midjiide.” 23 Sii eai diehtán ahte Josef ipmirdii sin sárdnuma, danin go son anii dulkka. 24 Josef manai eret sin luhtte ja čierui. Go son lei máhccan, de son sártnui vel singuin, válddii sin gaskkas Simeona ja čanai su sin oaidnut.
   
25 Josef gohčui bálvváidis deavdit vieljaid seahkaid gortniin ja bidjat silbba ruovttoluotta iešguđege sehkkii ja addit sidjiide niestti mátkái. 26 Vieljažat noađuhedje gortniid áseniid čielgái ja vulge ruoktot. 27 Go idjadanbáikkis muhtun sis rabastii seahkas vai beassá biebmat ásenis, de son gávnnai iežas silbba seahkkanjálmmis. 28 Son dajai vieljaidasas: “Silba lea addojuvvon munnje ruoktot, dat lea mu seahkas!” Dalle sii geahčastedje suorganemiin guhtet guoibmáseaset ja dadje: “Maid Ipmil lea dahkan midjiide?”
   
29 Go sii bohte áhčiset Jakoba lusa Kanaanii, de sii muitaledje sutnje buot mii lei dáhpáhuvvan, ja dadje: 30 “Dat olmmái gii lea dan eatnama hearrá, sártnui midjiide garrasit ja anii min iskkadeaddjin. 31 Muhto mii dajaimet sutnje: Mii leat rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid. 32 Mii leat leamaš guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá áhči bártnit. Okta ii leat šat, ja nuoramus lea áhččámet luhtte Kanaanis. 33 Dalle dat olmmái, dan eatnama hearrá, dajai midjiide: Ná mun áiggun gávnnahit, lehpetgo dii rehálaččat: Guđđet ovtta dis mu lusa, dolvot gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin 34 ja buktet deike nuoramus vieljadet. Dalle mun jáhkán ahte dii ehpet leat iskkadeaddjit, muhto rehálaš olbmot. De mun attán didjiide vieljadet ruoktot, ja dii oažžubehtet johtit eatnamis friddja.”
   
35 Go sii gurrejedje seahkaid, de sii gávdne dain iežaset silbaburssaid. Go sii ja sin áhčči oidne silbaburssaid, de sii ballagohte. 36 Sin áhčči Jakob dajai sidjiide: “Dii dahkabehtet mu mánáheapmin! Josef ii leat šat, Simeon ii leat šat, ja dál dii áigubehtet doalvut vel Benjaminage! Buot dát deaivida mu!” 37 Dalle Ruben dajai áhččásis: “Don oaččut heakkahuhttit goappašagaid mu bártniid, jos mun in buvtte Benjamina ruoktot du lusa! Atte su mu gihtii, ja mun buvttán su ruoktot du lusa.” 38 Muhto Jakob dajai: “Mun in luoitte bárdnán vuolgit dinguin. Su viellja lea jápmán, ja son okto lea báhcán. Jos mihkkege lihkohisvuođaid deaivida su mátkkis, de dii vuolggahehpet mu čurges vuovttaid morrašiin jábmiidáibmui.”
Forrige kapittelNeste kapittel

10. mai 2021

Dagens Bibelord

Lukas 18,1–8

Les i nettbibelen

1Han fortalde dei ei likning om at dei alltid skulle be og ikkje mista motet: 2«I ein by var det ein dommar som ikkje hadde ærefrykt for Gud og ikkje tok omsyn til noko menneske. ... Vis hele teksten

1Han fortalde dei ei likning om at dei alltid skulle be og ikkje mista motet: 2«I ein by var det ein dommar som ikkje hadde ærefrykt for Gud og ikkje tok omsyn til noko menneske. 3I same byen var det ei enkje. Ho kom gong på gong til han og sa: ‘Hjelp meg i saka med motparten min, så eg kan få min rett.’ 4Lenge ville han ikkje, men til slutt sa han med seg sjølv: ‘Endå eg verken har ærefrykt for Gud eller tek omsyn til noko menneske, 5vil eg hjelpa denne enkja til retten hennar, sidan ho plagar meg slik, elles endar det vel med at ho flyg like i synet på meg.’» 6Og Herren sa: «Høyr kva denne uærlege dommaren seier! 7Skulle så ikkje Gud hjelpa sine utvalde til retten deira, dei som ropar til han dag og natt? Er han sein til å hjelpa dei? 8Eg seier dykk: Han skal raskt sørgja for at dei får sin rett. Men når Menneskesonen kjem, skal han då finna trua på jorda?»