Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Apostaliid dagut

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Forrige kapittelNeste kapittel
7Bajimusbáhppa jearai: “Leago dát duohta?”  2 Stefanus vástidii:
        “Vieljat ja áhčit, gullet mu! Hearvásvuođa Ipmil almmustuvai min áhččái Abrahamii dalle go son orui Mesopotamias iige lean vuos ássan Harranii.
 3 Ipmil celkkii sutnje: Vuolgge eatnamisttát ja sogat luhtte ja mana eatnamii maid mun dutnje čájehan.  4 Dalle son vulggii kaldealaččaid eatnamis ja ásai Harranii. Go su áhčči lei jápmán, de Ipmil sirddii su doppe dán eatnamii gos dii dál ássabehtet.  5 Ipmil ii addán sutnje das maidege oapmin, ii velá juolgesaji viidduge, muhto lohpidii addit dan sutnje ja su nállái su maŋŋil, vaikko Abrahamis eai lean mánát.  6 Ipmil celkkii: Du nálli šaddá ássat vierisin amas eatnamis, ja doppe sii dahkkojuvvojit šlávvan ja sordojuvvojit njeallječuođi jagi.  7  Muhto dan álbmoga man šlávvan sii šaddet, mun dubmen – celkkii Ipmil – ja dasto sii vulget doppe ja bálvalit mu dán báikkis.  8 Ipmil dagai Abrahamiin lihtu man mearkan lea birračuohpahus. Abrahamii riegádii Isak, ja Abraham birračuohpai su gávccát beaivvi. Isakii riegádii Jakob, ja Jakobii riegádedje dat guoktenuppelohkái máttaráhči.
   
 9 Máttaráhčit gáđaštedje Josefa ja vuvde su Egyptii. Muhto Ipmil lei suinna 10 ja besttii su buot váttisvuođain. Ipmil attii sutnje viissisvuođa ja divttii farao, Egypta gonagasa, liikot sutnje ja bidjat su hálddašit oppa Egypta eatnama ja iežas viesu. 11 De šattai oppa Egyptii ja Kanaanii nealgi, stuorra vártnuhisvuohta, eaige min áhčit fidnen gostege biepmu. 12 Muhto go Jakob gulai ahte Egyptas lei gordni, de son vuolggahii min áhčiid dohko vuosttaš geardde. 13 Muhto nuppi geardde go sii bohte, de Josef dovddahii iežas vieljaidasas, ja farao oaččui diehtit Josefa soga. 14 Dalle Josef vuolggahii rávkat lusas áhčis Jakoba ja oppa soga, oktiibuot čiežalogivihtta olbmo. 15 De Jakob manai Egyptii, ja dohko son jámii, son ja min máttaráhčit. 16 Sii dolvojuvvojedje Sikemii ja hávdáduvvojedje dan hávdái maid Abraham lei oastán silbbain Hamora bártniin Sikemis.
   
17 Dađe mielde go lahkanii dat áigi go Ipmila lohpádus Abrahamii galggai ollašuvvat, de álbmot lassánii ja stuorui Egyptas 18  dassá go Egyptii čuožžilii nubbi gonagas gii ii diehtán Josefis maidege. 19 Son gávvilušai min álbmoga vuostá, sorddii min áhčiid ja bággii sin hilgut njuoratmánáideaset amaset dat eallit. 20 Dan áigge riegádii Moses, ja son lei hui čáppa mánná. Golbma mánu son bibmojuvvui ruovttus, 21 ja de son biddjojuvvui olggos. Muhto farao nieida gávnnai su ja válddii su iežas bárdnin. 22 Mosesii oahpahuvvui buot egyptalaš viisodat, ja son lei fámolaš sihke sániin ja daguin.
   
23 Go Moses lei šaddan njealljelogi jagi boarisin, de son hálidii oahppaladdat israellaččaid, vieljaidis. 24 Go son oinnii mo muhtun sis illastuvvui, de son manai veahkehit su, mávssahii illastuvvon olbmá beales ja gottii egyptalačča. 25 Son navddii iežas vieljaid áddet ahte Ipmil lei válljen su sin beastin, muhto sii eai ádden. 26 Maŋit beaivvi son bođii sin lusa go guovttis sis leigga doarrumin, ja son geahččalii soabahit ja dajai: ‘Olbmát, doaihan leahppi vieljažat! Manne dahkabeahtti vearrut goabbat guoibmáseatte?’ 27 Muhto dat gii lei dahkan vearrut nubbái, hoigadii Mosesa eret ja dajai: ‘ Gii du lea bidjan min oaivámužžan ja duopmárin? 28  Áiggutgo don goddit muge, nugo ikte goddet egyptalačča? 29 Go Moses dan gulai, de son báhtarii. Son orui dasto vierisin Midjanis, ja sutnje riegádedje guokte bártni. 30 Go njealljelogi jagi ledje vássán, de eŋgel almmustuvai sutnje Sinaivári meahcis buolli bastilislánjá dollanjuokčamis. 31 Moses ovddošii dan oainnáhusa, ja go son manai lagabuidda geahččat, de son gulai Hearrá jiena: 32  Mun lean du áhčiid Ipmil, Abrahama, Isaka ja Jakoba Ipmil. Moses doarggistišgođii iige duostan geahččat. 33 Muhto Hearrá celkkii sutnje: Nuola gápmagiiddát juolggis, danin go báiki gos don čuoččut, lea bassi eanan. 34  Mun lean oaidnán mo mu álbmot sordojuvvo Egyptas ja lean gullan go sii šuhkket. Dál mun lean njiedjan vulos beastit iežan álbmoga. Boađe, mun vuolggahan du Egyptii.
   
35 Dán Mosesa israellaččat ledje biehttalan go dadje: Gii du lea bidjan oaivámužžan ja duopmárin? Muhto Ipmil vuolggahii aiddo su oaivámužžan ja lonisteaddjin dan eŋgela bokte gii almmustuvai sutnje bastilislánjás. 36 Aiddo son doalvvui sin eret ja dagai oavdduid ja mearkkaid Egypta eatnamis, Ruksesmearas ja meahcis njealljelogi jagi. 37 Moses lei dat gii celkkii israellaččaide: Ipmil čuoččáldahttá din vieljaid gaskkas didjiide mu lágán profehta. 38 Son lea dat gii searvegottis, meahcis, almmuhii min áhčiide maid eŋgel lei sárdnon sutnje Sinaiváris. Son válddii vuostá ealli sániid vai beassá addit daid midjiide. 39 Muhto min áhčit eai dáhtton jeagadit su, muhto hoigadedje su eret ja jorgaledje váimmusteaset ruoktot Egyptii. 40 Sii dadje Aronii: Ráhkat midjiide ipmiliid mat láidejit min. Dasgo mii eat dieđe mii lea dáhpáhuvvan Mosesii, dan olbmái gii buvttii min Egyptas. 41 Daid áiggiid sii ráhkadedje gálbbi, oaffarušše dasa oaffariid ja illudedje gieđaideaset duoji dihte. 42 Muhto Ipmil jorgalii sidjiide sealggi ja hilggui sin, divttii sin bálvalit almmi násttiid, nugo lea čállojuvvon profehtaid girjái: Dii ehpet oaffaruššan munnje njuovvanoaffariid ehpetge eará oaffariid meahcis dan njealljelot jagi áigge. 43  Dii guttiidet Moloka goađi ja Raifan-ipmila nástti, govaid maid leiddet duddjon vai beassabehtet daid rohkadallat. Dan dihte mun sirddán din eret, don beallái Babylona.
   
44 Min áhčiin lei meahcis duođaštusa goahti mii lei ráhkaduvvon nugo Moses lei gohččon, dan ovdagova mielde maid son lei oaidnán. 45 Min áhčit ožžo dan árbin, ja sii bukte dan mielddiset dalle go Josua jođihii sin ja válde alcceseaset dan eatnama dain álbmogiin geaid Ipmil ájii eret min áhčiid ovddas. Nu lei gitta Davida áiggi rádjái. 46 David oaččui árpmu Ipmilis, ja David ánuhii gávdnat ássansaji Jakoba Ipmilii. 47 Muhto Salomo huksii Ipmilii viesu. 48 Alimus ii dattetge ása viesuin maid olbmuid gieđat leat huksen. Nugo profehta cealká:
          
   
49  Albmi lea mu truvdnu
           ja eanan mu julggiid vuoluš.
           Makkár viesu dii huksešeiddet munnje, cealká Hearrá,
           ja gos lea mu vuoiŋŋastanbáiki?
          
   
50  Iigo mu giehta leat sivdnidan buot dán?
   
51 Dii gážžáris olbmot, birračuhppojuvvon muhto báhkinat váimmusteattet ja beljiineattet! Álelassii dii vuostálastibehtet Bassi Vuoiŋŋa, nugo din áhčit, nu diige! 52 Leago oktage profehta gean din áhčit eai livčče doarrádallan? Sii godde daid geat einnostedje Vanhurskása boahtima. Ja dál dii lehpet beahttán ja goddán su! 53 Didjiide eŋgelat bukte lága, muhto dii ehpet leat dan doallan.”
Stefanus geađgáduvvo
54 Go ráđi lahtut dán gulle, de sii moaráskedje nu sakka ahte gáske sutnje bániid. 55 Muhto Stefanusa dievva lei Bassi Vuoigŋa go son geahčai almmi guvlui ja oinnii Ipmila hearvásvuođa ja Jesusa gii lei čuožžumin Ipmila olgeš bealde. 56 Son dajai: “Mun oainnán almmiid rabasin ja Olbmobártni čuožžumin Ipmila olgeš bealde.” 57 Dalle sii buohkat čuorvugohte alla jienain, notke beljiid ja ovttas fallehedje su. 58 Sii ádje su olggos gávpogis vai besset geađgádit su, ja duođašteaddjit guđđe oalgebiktasiiddiset Saula, nuorra olbmá, julggiid gurrii. 59 Go sii ledje geađgádeamen Stefanusa, de son rohkadalai ja dajai: “Hearrá Jesus, váldde vuostá mu vuoiŋŋa.” 60 De son luoitádii čippiidis ala ja čuorvvui alla jienain: “Hearrá, ale logahala sidjiide dán suttu!” Go son lei dan dadjan, de son jámii.
Apd 7,8 viser til 1 Mos 17,10
Note lihtu … birračuohpahus: Birračuohpahus lei oskkoldatlaš dahku ja mearka das ahte olmmoš gulai lihttui maid Ipmil lei dahkan Abrahamiin ja su náliin.
Apd 7,42 viser til Am 5,25
Note almmi násttiid: almmi veahka.
Note Molok: kanaanlaš ipmil. Molok. \fq Raifan: soaitá leat assyrialaš-babylonialaš ipmilnamma mii lea boastut lohkkojuvvon. Muhtun giehtačállosiin lea “Romfa”, babylonialaš ipmilnamma.
Apd 7,44 viser til 2 Mos 25,9-40, 2 Mos 27,21, Hebr 8,5
Note duođaštusa goahti: Septuaginta atná dán namahusa almmustusgoađi birra. Vrd. \+xt 2 Mos 33,7eč\+xt*. “Duođaštus” lea Ipmila lága namma. almmustusgoahti.
Apd 7,46 viser til l 0,0
Note Jakoba Ipmilii: Muhtun giehtačállosiin lea “Jakoba vissui”.
Apd 7,52 viser til 2 Muit 36,16, Matt 5,12, Matt 23,30, Apd 5,41, Jak 5,10
Note Vanhurskása: Messias, Kristus. Vrd. \+xt 3,14; 22,14.
Apd 7,53 viser til Gal 3,19, Hebr 2,2
Note eŋgelat: Gč. v. 38.
Apd 7,55 viser til Apd 2,33+
Apd 7,56 viser til l 0,0
Note Olbmobárdni: lea namahus maid Jesus dávjjimusat atná iežas birra. Vrd. \+xt Dan 7,13č\+xt*. Olbmobárdni.
Apd 7,60 viser til Matt 5,44+
Forrige kapittelNeste kapittel

06. mai 2021

Dagens Bibelord

1. Kongebok 3,5–14

Les i nettbibelen

5I Gibeon viste Herren seg for Salomo i en drøm om natten. Gud sa: «Be om hva du vil. Jeg skal gi deg det!» ... Vis hele teksten

5I Gibeon viste Herren seg for Salomo i en drøm om natten. Gud sa: «Be om hva du vil. Jeg skal gi deg det!» 6Salomo svarte: «Du har vist stor godhet mot din tjener David, min far, fordi han vandret for ditt ansikt i troskap og rettferd og hadde et hjerte som var oppriktig mot deg. Du har holdt fast ved din store godhet ved å gi ham en sønn som i dag sitter på hans trone. 7Nå har du, Herre, min Gud, gjort din tjener til konge etter min far David, enda jeg bare er en ung og uerfaren mann. 8Her står din tjener midt iblant ditt folk som du har utvalgt, et folk så stort at det ikke kan telles, og så tallrikt at det ikke kan regnes. 9Gi da din tjener et lydhørt hjerte, så jeg kan styre ditt folk og skille mellom godt og ondt. For hvem kan ellers styre dette folket, så stort som det er?» 10At Salomo svarte dette, var godt i Herrens øyne. 11Og Gud sa til ham: «Siden du ba om dette og ikke om et langt liv eller rikdom eller død over dine fiender, men om evne til å høre hva som er rett, 12så vil jeg gjøre det du har bedt om. Nå gir jeg deg et hjerte som er så klokt og forstandig at din like aldri før har vært og heller ikke skal komme etter deg. 13Selv det som du ikke ba om, vil jeg gi deg: både rikdom og ære. Så lenge du lever, skal det ikke finnes din like blant kongene. 14Og hvis du vandrer på mine veier og holder mine lover og bud, slik som din far David gjorde, vil jeg gi deg et langt liv.»