Saul ja David

Israelalaččat orro Kanaanis,
ja sin jođiheaddjit gohčoduovvojedje duopmáriin.
Álbmogiin sin birrasis ledje gonagasat.

«Mii maid háliidit gonagasa,» gáibidii álbmot,
«gievrras gonagasa gii sáhtta riidet ovddemusas soahtái
ja vuoitit min vašálaččaid badjel.»
«Jurdilehket», dajai duopmár Samuel
gii lei álbmoga viissis jođiheaddji.
«Gonagas álgá mearridit din badjel,
iige dušše jođihit.
Jus dii oažžubehtet gonagasa,
de dii ehpet leat šat iežadet hearrát.»
Muhto álbmot ii dáhtton gullat su várrehusa.

Ipmil bivddii Samuela váldit mielde ruhku mas lei vuoiddas.
Samuel manai olggos ja áiccai nuorra ja ebmos Saul,
son lei oaivvi guhkit go buot earát,
ja Ipmil dajai: «Son dat lea.»

Samuel leikii oljju Saula oaivvi nala,
cummestii su ja dajai: «Ipmil lea du mielde!»

Nu Saul šattai gonagassan ja jođihii álbmoga.
Son riidii ovddemusas soahtái ja vuittii.
Buot orui buorre, muhto Saulas ledje heajos jurdagat.
Son eahpidii ahte Ipmil lei su mielde,
ja heittii čuovvumis su ráđiid.
Son guđii Ipmila, ja Ipmila buressivdnádus guđii su.

De siđai Ipmil Samuela vuoidat muhtun eará.
Samuel manai muhtin olbmá lusa Betlehemas
gean namma lei Isai ja geas ledje čieža bártni.
Samuel oinnii su bártniid, nubbi ebmot go nubbi
ja jurdilii ahte Ipmil háliidii válljet dan fiidnámusa.
Muhto ii oktage bártniin lean dat rievttes olmmái.
«Ale geahča olgguldas hápmái,» dajai Ipmil.
«Mun geahčan váibmui – gii son duođai lea.»

«Eaigo dus leat eambbo bártnit?»
jearai Samuel áhčis Isaias.
«Juo, nuoramus bárdni David, son lea meahcis guođoheame»,
vástidii áhčči ja vieččai nuorra bártni.
David lei ruksesmuđot ja sus ledje čáppa čalmmit,
ja Ipmil dajai: «Su mun lean válljen.»

Samuel rabai ruhku
ja leikii oljju Davida oaivvi nala.
Samuel buressivdnidii su ja dajai:
«Don galggat leat Israela boahtte gonagas.
Ipmil lea du mielde.»
De David lávllui oba váimmustis,
ja Ipmil lei su mielde miehtá eallima.

David lei ain guođoheaddji.
Son lávllui sávzzaide ja son lávllui šloahtas.
Son lávllui nu fiidnát ahte gonagas Saula sevdnjes jurdagat čuvggodedje.
Son čuojahii hárppa jaskkodahttit ráfehisvuođa.
Muhto dat bisttii dušše muhtin bottoža.
Go gonagas Saul oinnii ahte olbmot ráhkistedje Davida,
de máhcce sutnje fas sevdnjes jurdagat.

Muhtomin go David lei lávlume, de dohppii gonagas Saul sáitti
ja bálkestii dan Davida njeaiga spiddet su seaidnái,
muhto David sirdilii eret.
Nubbe sáiti girddii su vuostá, muhto ii dat ge deaivan su.
David viehkalii olggos ja báhtarii šloahtas eret.
Logi jagi báhtarattai son gonagas Saulas.

Gonagas Saul vikkai dábuhit su gitta, muhto ii son lihkostuvvan.
Davidis ledje nuppát vejolašvuođat goddit gonagas Saula,
muhto son divttii su eallit.
Ja dan beaivvi go gonagas Saul jámii soađis,
de David čierui.
Son válddii hárppa ja lávllui.
Dál lei David Israela gonagas.

Loga muitalusa Biibbalis

1Hearrá celkkii Samuelii: “Man guhká don moraštat Saula? Munhan lean hilgon su, son ii oaččo leat šat Israela gonagassan. Deavdde oljju iežat oljočoarvái ja váldde dan fárrui! Mun vuolggahan du Isaja lusa, Betlehemis, dasgo ovtta su bártniin mun lean válljen gonagassan.” 2Samuel vástidii: “Mo mun sáhtán mannat dohko? Jos Saul gullá dan, de son goddá mu.” Muhto Hearrá celkkii: “Váldde mielde guiggu ja daja ahte leat boahtán oaffaruššat Hearrái. 3Bovde Isaja oaffarmállásiidda, de mun muitalan dutnje maid galggat dahkat. Vuoidda munnje dan gean mun čájehan dutnje.” 4Samuel dagai nugo Hearrá lei gohččon. Go son bođii Betlehemii, de gávpoga vuorrasat bohte balus su ovddal ja jerre: “Manne don bohtet, leago buot bures?” 5Son vástidii: “Buot lea bures. Mun lean boahtán oaffaruššat Hearrái. Basuhehket iežadet ja bohtet muinna oaffarmállásiidda.” De son basuhii Isaja ja su bártniid ja bovdii sin oaffarmállásiidda. 6Go sii bohte ja Samuel oinnii Eliaba, de son jurddašii: “Son dat lea! Dás Hearrá ovddas čuožžu dál dat gean son vuoidá.” 7Muhto Hearrá celkkii Samuelii: “Ale geahča su hápmái ja su alla šaddui, danin go mun lean hilgon su. Hearrá ii geahča olbmuid láhkái. Olbmot gehččet hápmái, muhto Hearrá oaidná váimmu.” 8De Isai rávkkai Abinadaba ja divttii su loaiddastit Samuela ovdii. Muhto Samuel dajai: “Ii Hearrá leat válljen dánge.” 9De Isai divttii Šamma loaiddastit ovdan, muhto Samuel dajai: “Ii Hearrá leat válljen dánge.” 10Nu Isai divttii čieža bártnis loaiddastit Samuela ovdii, muhto Samuel dajai: “Hearrá ii leat válljen dáin ovttage.” 11De Samuel jearai: “Dátgo leat buot du bártnit?” Isai vástidii: “Lea gal vel nuoramus, muhto son lea dál guođoheamen sávzzaid.” Samuel dajai: “Gohčo viežžat su. Mii vuordit dassá go son lea boahtán.” 12Isai gohčui viežžat Davida, ja son lei ođđamuđot, čáppačalmmát ja hámálaš. Hearrá celkkii: “Son dat lea, vuoidda su!” 13Dalle Samuel válddii oljočoarvvi ja vuoiddai su das vieljažiid gaskkas. Ja Hearrá vuoigŋa bođii Davidii ja lei suinna dan beaivvi rájes. Dasto Samuel máhcai Ramai. 14Hearrá vuoigŋa gáiddai Saulis, ja bahás vuoigŋa maid Hearrá lei vuolggahan, áŧestišgođii su. 15Saula olbmát dadje sutnje: “Mii oaidnit ahte bahás vuoigŋa maid Ipmil lea vuolggahan, áŧesta du. 16Hearrámet, gohčo bálvaleddjiidat ohcat olbmá gii máhttá čuojahit lyra. Go bahás vuoigŋa maid Ipmil lea vuolggahan, falleha du, de son čuojaha lyra, ja nu du veadju geahppu.” 17Saul dajai bálvaleddjiidasas: “Ohcet fal dakkár olbmá gii lea čeahppi čuojahit, ja buktet su mu lusa.” 18Okta sis dajai: “Mun dovddan betlehemlaš Isaja bártni gii lea čeahppi čuojahit. Son lea searas olmmái ja jálus soahteolmmái, son lea jierpmálaš ságaidasas ja čáppahámat, ja Hearrá lea suinna.” 19Dalle Saul vuolggahii áirasiid Isaja lusa cealkit: “Vuolggat mu lusa bártnát Davida, sávzageahčči.” 20Isai válddii ásena, noađuhii dan láibbiin, viidneseahkain ja gihciin ja vuolggahii daid bártnis Davida mielde Saulii. 21Nu David bođii Saula lusa ja bálvališgođii su. Saul lei sutnje hui buorre ja dagai su iežas vearjoguoddin. 22Son bijai sáni Isajii: “Suova Davida báhcit deike mu bálvaleaddjin. Mun liikon sutnje sakka.” 23Juohke háve go vuoigŋa maid Ipmil lei vuolggahan, áŧestii Saula, de David válddii lyra ja čuojahii. Dalle Saula veadju geahpui, son šattai geahppaset millii ja bahás vuoigŋa gáiddai sus.

Les i nettbibelen