Bures!
Vállje linnjás muitalusa, ja de bláđe vulos lohkat ja gullat dan.
Giellaválljemis badjin, olgeš bealde, sáhtát válljet giela.
Jesaja
Dat lei dan jagi go gonagas Ussia jámii.
Jesaja čohkkái tempelis Jerusalemis.
Son jurddašii man eahpesihkar buot lei.
Lei soahti juohke sajis,
ja báhtareaddjit geat dárbbašedje veahki.
Mii galgá dál geavvat go gonagas lei jápmán?
Bohte go vierrásat váldit badjelasaset riika?
Galge go sii ieža šaddat báhtareaddjin?
Jesaja balai iežas riikka ja boahtteáiggi dihte.
Son lei dábálaš olmmái,
muhto ii soaitán dattege nu dábálaš.
Ja go son lei das čohkkáme,
de bođii Ipmil su lusa.
Ipmil jeđđii su ja divttii su oaidnit
veháš dan movt almmis lei.
Doppe son oinnii Ipmila čohkkáme gonagassan truvnnu alde
ja eŋgelat lávlo nu čábbát ahte uksalasát doarggistedje.
Jesaja jurddašii go čohkkái das tempelis
ahte albmi ja son leat guokte sierralágan diŋgga.
Son jurddašii ahte almmis lei buorrevuohta ja buhtisvuohta,
muhto su siste ja su birra lei ráfehisvuohta ja olu bahávuohta.
Dattege son jeđđejuvvui.
Vaikko riikka gonagas lei jápmán,
de Jesaja lei oaidnán Ipmila čohkkáme truvnno alde,
ja gonagas buot gonagasaid badjel ii lean sin guođđán.
De son dovddai juoidá mii guoskkahii su njálmmi.
«Áiggut go sárdnidit mu sáni olbmuide?» jearai Ipmil.
«Jua!» vástidii Jesaja. «Sádde mu sin lusa!»
«Sii eai dáhto guldalit maid don dajat», muitalii Ipmil,
«muhto don galggat dan dahkat.
Sii eai máhte ipmirdit maid don dajat,
muhto don galggat dattege sárdnidit.
Mun lean du mielde.»
Jesaja imaštalai movt dat galggai šaddat,
manná go son álbmogiin bures boahtteáiggis,
vaikko eai dáhto guldalit dan maid Ipmil cealká?
Ipmil dajai ahte singuin geavvá
seammaládje go muorain meahcis
go dat njeidojuvvo; de báhcá dušše jalŋŋis.
“Muhto dan jalgŋás“ ihtá ođđa oaksi,
ja muorra galgá fas šaddat», dajai Ipmil.
De Jesaja ipmirdii ahte boahtteáiggis lei doaivva.
Son manai Jerusalemii ja sárdnidii Ipmila sáni.
Jesaja lei šaddan Ipmila profehta.
Loga muitalusa Biibbalis
1Gonagas Ussia jápminjagi mun oidnen Hearrá: Son čohkkái alla ja aliduvvon truvnnus, ja su oalgebiktasa healmmit devde tempela. 2Su bajábealde čužžo serafat, guhtta soaji guđesge. Guvttiin sii gokče ámadaju, guvttiin sii gokče julggiid, ja guvttiin sii girde. 3Sii čurvo guhtet guimmiidasaset: “Bassi, bassi, bassi lea Hearrá Sebaot, Oppa eatnama dievva lea su hearvásvuohta.” 4Čuorvvas bijai uvssa lasáid doarggistit, ja tempela devddii suovva. 5Mun celken: “Vuoi mu, mun duššan! Mus leat buhtismeahttun baksamat, ja mun ásan álbmoga gaskkas mas leat buhtismeahttun baksamat, ja dál mu čalmmit leat oaidnán Gonagasa, Hearrá, Almmiveagaid Ipmila.” 6Dalle okta serafain girddii mu lusa, ja su gieđas lei buolli čađđa maid son lei váldán áltáris basttaiguin. 7Dainna son guoskkahii mu njálmmi ja celkkii: “Go dát guoská du baksamiidda, de du suddovealgi váldojuvvo eret, ja du suddu soabahuvvo.” 8Ja mun gullen Hearrá jiena. Son celkkii: “Gean mun vuolggahan, gii vuolgá min áirrasin?” Mun vástidin: “Dás mun lean, vuolggat mu!” 9Son celkkii: “Mana ja cealkke dán álbmogii: ‘Dii gullabehtet, muhto ehpet ipmir, dii oaidnibehtet, muhto ehpet ádde.’ 10Buoššut dán álbmoga váimmu, dahpa sin beljiid, govčča sin čalmmiid, amaset oaidnit maidege ja gullat maidege, amaset ipmirdit maidege ja jorgalit ja šaddat buoriduvvot.” 11Mun jerren: “Man guhkes áigái, Hearrá?” Son vástidii: “Dassážii go gávpogat šaddet čievračopman iige oktage ása dain, dassážii go viesut leat ávdimin, ja bealdoeatnamat šaddet meahccin.” 12Hearrá doalvu olbmuid guhkás, ja eanan báhcá ávdimin. 13Jos logádas báhcá, de datge duššaduvvo, dego dalle go olmmoš gággá bajás terebintta dahje áikka jalgŋá. – Dat jalŋŋis lea bassi sohka.