Josef ja su vieljat

Josefis ledje oktanuppelohkái vielja.
Muhto son lei áhči Jakoba jiellat.
«Gea dan fiinna biktasa maid lean ožžon áhčis!» son dajai.
«Dat lea mihá fiidnát go din!»
Su vieljat dovde iežaset govssahallan
go eai lean maiddái ožžon nu fiinna biktasiid.

Go vieljat dahke juoidá mii lei boastut,
de lávii Josef muitalit dan áhččái.
«Diet šláttarda!» sii dadje guđet guoibmáseaset.
«Son dárbbahivččii oažžut albma oahpu!»

«Gula,» dajai Josef muhtin beaivvi.
«Mus lei imaš niehku.»
Son jorggáhalai biktasiinis ja muitalii niegu birra.
Son lei niegadan ahte buot vieljažagat
ledje čoaggime gortniid bealddus.
De su gordnegihppu čuožžilii,
ja sin gordnegihput gopmirdedje dan ovdii.

Go vieljat dan gulle, de sii suhtte
ja eai šat háliidan hupmat suinna.
Muhto son dajai: «Mus lei vel okta niehku.»
Son lei niegadan ahte beaivváš ja mánnu
ja oktanuppelohkái nástti – seamma ollu go sus vieljat
– gopmirdedje su ovdii.

«Diet rámppastalli!» sii muđaldedje.
«Doaivu go son ahte mii galgat gopmirdit su ovdii?»

Muhtun beaivvi ledje vieljat dolkan sutnje.
Sii válde Josefa guhkás ruovttus eret
ja bálkestedje su muhtun guoros gáivui.
Maŋŋel vuvde sii su šlávagávpeolbmáide.
Su fiinna biktasa sii gaikodedje,
durddidedje varain ja adde áhčáseaset.
«Muhtun meahccespire lea borran su!» sii dadje.

Áhčči Jakob gaikkodii biktasiiddis ja čierui,
ja son ii lean jeđđemis.
Son ii diehtán ahte su jiellatbárdni Josef
lei eallime ja guosabegiid jođus Egyptii,
čadnon gitta kamelii mainna šlávagávpeolbmá riidii.

Josef lei jođus dan lulli stuora riikii,
Egyptii, gos su niegut ovddolaš vuogi bokte galge duohtan dahkojuvvot.

Loga muitalusa Biibbalis

1Jakob ásai Kanaanii, dan eatnamii gos su áhčči lei ássan vierisin. 2Dát lea Jakoba soga muitalus.Go Josef lei čiežanuppelotjahkásaš, de son guođohii smávvaomiid vieljaidisguin, áhčis áhkáid Bilha ja Silpa bártniiguin, ja son lávii guoddalit sin áhččásis. 3Israel ráhkistii Josefa eambbo go buot eará bártniidis, dasgo Josef lei riegádan sutnje su boarisvuođas. Áhčči goaruhii Josefii guhkes gávtti. 4Muhto go vieljat oidne ahte sin áhčči ráhkistii su eambbo go su vieljaid, de sii vašuhišgohte su eaige sáhttán šat sárdnut suinna ustitlaččat. 5Oktii Josef lei niegadan niegu, ja go son lei muitalan dan vieljaidasas, de sii vašuhišgohte su vel eambbo. 6Son dajai sidjiide: “Gullet maid mun niegadin! 7Mii leimmet bealddus čanadeamen gordnegihpuid, ja mu gordnegihppu čuožžilii ja din gordnegihput čoahkkanedje mu gordnegihpu birra ja gopmirdedje dan ovdii.” 8Dalle su vieljat dadje sutnje: “Dongo šattašit min gonagassan, dongo mahkáš ráđđešit min?” Ja su nieguid ja ságaid dihte sii vašuhedje su vel eambbo. 9Josef niegadii velá nuppi niegu ja muitalii dange vieljaidasas: “Mun lean fas niegadan niegu, ja das beaivváš, mánnu ja oktanuppelohkái nástti gopmárdalle mu ovddas.” 10Go son lei muitalan dan niegu áhččásis ja vieljaidasas, de áhčči cuiggodii su: “Mii nieguid datgis lea? Galggašingo mun, du eadni ja vieljat mahkáš boahtit gopmirdit du ovdii?” 11Su vieljat suhtte sutnje, muhto su áhčči muittii maid son lei dadjan. 12Oktii go Josefa vieljat ledje mannan Sikemii geahččat áhčiset smávvaomiid, 13de Israel dajai Josefii: “Du vieljat leat omiid luhtte Sikemis. Mun vuolggahan du sin lusa.” Josef vástidii: “Nu fal, áhčči.” 14Ja Jakob dajai sutnje: “Mana geahččat mo du vieljat ja smávvaoamit birgejit, ja boađe dasto muitalit munnje.” Son vuolggahii Josefa mátkái Hebronleagis, ja Josef manai Sikemii. 15Go son lei vádjoleamen meahcis, de muhtun olmmái bođii su ovddal ja jearai: “Maid don ozat?” 16Josef vástidii: “Mun ozan vieljaidan. Leatgo don oaidnán sin ja sin ealuid?” 17Olmmái dajai: “Sii leat vuolgán dáppe eret. Mun gullen sin dadjamin: ‘Vulgot Dotanii.’” De Josef vulggii vieljaidis maŋŋái ja gávnnai sin Dotanis. 18Sii oidne su juo guhkkin, ja ovdal go son lei joavdan sin lusa, de sii ráđđádallagohte goddit su. 19Sii dadje guhtet guoibmáseaset: “Gehččet, do boahtá dat niegadeaddji! 20Goddot su, bálkestehkot su muhtun gáivui ja dadjot ahte meahcispire lea borran su. De mii beassat oaidnit manin su niegut šaddet!” 21Muhto go Ruben gulai dan, de son dáhtui gádjut su sin gieđas ja dajai: “Ii nu, eat mii oaččo goddit su! 22Allet golggat vara. Bálkestehket su dan arvegáivui, muhto allet vahágahte su.” Ná son dajai vai beassá gádjut Josefa sin gieđas ja doalvut su ruoktot áhčis lusa. 23Go Josef bođii vieljaidis lusa, de sii nulle sus biktasa, dan guhkes gávtti maid son anii, 24ja bálkestedje su gáivui mii dalle lei guorusin. 25De vieljažat čohkánedje boradit. Muhto go sii geahčastedje, de sii oidne ismaellaš karavána; dat bođii Gileadis, ja kamelat gudde suovvasiid, balsamiid ja hádjagáhčiid. Sii ledje doalvumin daid Egyptii. 26Dalle Juda dajai vieljaidasas: “Mii ávkkiid midjiide lea goddit vielljamet ja čiehkat iežamet rihkkosa? 27Vuvdot su ismaellaččaide, dalle mii eat ieža dárbbaš guoskat sutnje, dasgo son lea min viellja, min oažži.” Su vieljat gulle su. 28Go midjanlaš gávpeolbmát ledje mannamin dakko meaddel, de vieljat gesse Josefa gáivvos ja vuvde su ismaellaččaide guoktelogi šekelii silbba. Ja gávpeolbmát dolvo Josefa Egyptii. 29Go Ruben máhcai gáivvo lusa ja fuobmái ahte Josef ii lean doppe, de son gaikkodii biktasiiddis. 30Son manai vieljaidis lusa ja dajai: “Gánda lea jávkan! Maid mun dál galggan?” 31Muhto vieljat válde Josefa gávtti, njuvve bohká ja bunjodedje gávtti varas. 32De sii dolvo dan áhččáseaset ja dadje: “Dán mii gávnnaimet. Geahča, leago dát du bártni gákti.” 33Jakob dovdái gávtti ja dajai: “Dát lea bárdnán gákti! Meahcispire lea borran su, vissásii Josef lea gaikkoduvvon jámas!” 34Ja Jakob gaikkodii biktasiiddis, giesai horstta alimiid birra ja moraštii bártnis guhkes áiggi. 35Su bártnit ja nieiddat bohte jeđđet su, muhto son ii hálidan jeđđehusa. Son dajai: “Moraštemiin mun manan jábmiidáibmui bárdnán lusa.” Ja áhčči čierui Josefa. 36Muhto Egyptas midjanlaččat vuvde Josefa Potifarii, gii lei farao hoavvahearrá ja heaggafávttaid oaivámuš.

Les i nettbibelen