Josef Egyptas

Josef lei Rakela ja Jakoba bárdni.
Son bođii šlávan Egyptii.
Su vieljat ledje vuovdán su.
Son lei šláva muhtun jagiid,
ovdalgo vigihemiid biddjui giddagassii.
Giddagasas son rohkadalai Ipmilii
ja čilgii earáid nieguid.

Olu jagiid mannjil vižžui son šlohttii.
«Máhtat go nieguid čilget?» jearai farao.
«Ii dat leat mu válddis,
duššefal Ipmil muitala munnje maid dat mearkkašit,» dajai Josef.
De farao muitalii iežas niegu birra.

Farao lei niegadii ahte lei čuožžume Nilena eatnogáttis.
Dalle eanus gorgŋo bajás čieža buoiddes ja čáppa gusa.
Daid maŋis gorgŋo eanos bajás vel čieža eará gusa eanus.
Dat ledje nu guoirasat ja romit ja borre dan čieža buoiddes gusa.
Farao lei maiddái niegadan čieža dievas ja čáppa gordneoaivvi
ebmot ja buorit, mat šadde ovtta nađas, oavssis.
Daid maŋis bohciidedje čieža eará gordneoaivvi,
seakkit ja maid biegga lei guorbadan.
Dat seakka gordneoaivvit njille dan čieža ebmos oaivvi.

«Maid dat mearkkaša?» jearai farao.
Josef dajai: «Ipmil lea čájehan faraoii boahtteáiggi:
Maŋŋil čieža buori gordnejagi valljis gortniiguin
bohtet čieža nealgejagi.»
Josef neavvui farao seastit gortniid daid buriid jagiid,
vai báhcá doarvái biebmu dan čieža nealgejahkái.
Farao dajai: «Buorre neava! Don leat viissis olmmái.
Don galggat jođihit dán barggu!»

Josef šattai Egypta alimus jođiheaddjin,
dušše farao lei su bajábealde.
Buohkat jeagadedje su.
Son huksii gordnerájuid ja čohkkii gortniid valljugasvuođa jagiid,
vai buohkat sáhtte oastit gortniid go dárbbašedje.
Go dat čieža nealgejagi bohte,
de ii oktage Egyptas nelgon.

Guhkesmátkkálaččat bohte oastit gortniid.
Máiddái Josefa vieljat vulge Kanaanis Egyptii.
Sii eai šat dovdan Josefa,
muhto luoitádedje vuollegasvuođain su ovdii.
Sii sávve ahte dat fámolaš olmmái suovai sin oastit gortniid.

Josef dahkaluttai ahte ii dovdan šat sin.
Son dajai garra jienain sidjiide:
«Dii lehpet iskkadeaddjit!»
«Eat leat, mii leat rehálaš olbmot!» sii vástidedje.
«Mii leat boahtán deike oastit biepmu.»
ja muitaledje ahte sii orrot Kanaanis.
Oktii sii ledje leamaš guoktenuppelohkái vieljažaga,
muhto okta lei jápmán,
ja nuoramus lei báhcán ruoktut áhčis lusa.
«Duođaštehket dan! Buktet su deike!» Josef gohčui.

Vieljat manne ruoktut gortniiguin
ja vižže nuoramus vielja.
Go unnavieljaš Benjamin ollii Egyptii ja sii deaivvadedje,
de fertii Josef viehkalit lanjas olggos.
Son ii háliidan čájehit ahte čirrui.

De Josef dájuhii vieljaidis.
Son siđai bálvvás bidjat ovtta silbacearkki Benjamina gordnesehkkii
ja gohčui su gii lei dan cearki suoládan,
báhcit Egyptii šlávan.
Muhto go vieljat fuomášedje gos cearki lei,
de sii gaikkodedje biktasiiddiset,
luoitádedje eatnamii muđolassii Josefa ovdii
ja átno: «Ale váldde Benjamina!
De min áhčči morašta iežas jámás.
Váldde baicce ovtta mis šlávan!»

Dalle Josef čierrugođii jitnosit
ja dajai: «Mun lean Josef, din viellja.»
Vieljat hirpmástuvve ja gehčče sutnje.
«Mun attán didjide ándagassii!» son dajai.
«Dii dáhtuidet bahá munnje,
muhto Ipmil dagai dan nu vai šattai buorre.
Son sáddii mu deike gádjut Egypta,
ja gádjut din maiddái.»

Go vieljat ollejedje fas Kanaanii,
geardduhii áhčči Jakob máŋgga háve:
«Jurddaš, mu bárdni Josef ain eallá!»
Áhčči Jakob ja vieljažagat fárredje Egyptii,
ja Josef fuolahii sidjiide buori dili doppe.

Loga muitalusa Biibbalis

1Josef dolvojuvvui Egyptii, ja egyptalaš Potifar, gii lei farao hoavvahearrá ja heaggafávttaid oaivámuš, osttii su ismaellaččain geat ledje buktán su dohko. 2Hearrá lei Josefiin, ja danne sutnje lihkostuvai buot. Son orui egyptalaš isidis viesus, 3ja isit oinnii ahte Hearrá lei Josefiin ja divttii buot doaimmaid lihkostuvvat sutnje. 4Potifar liikui Josefii gii bálvalii su nu bures, ja bijai su hálddašit iežas dállodoalu ja oskkildii su gihtii buot mii sus lei. 5Go Potifar lei bidjan Josefa hálddašit iežas dállodoalu ja buot mii sus lei, de Hearrá buressivdnidii egyptalačča viesu Josefa dihte. Hearrá buressivdnádus dihttui buot das mii Potifaris lei, sihke ruovttus ja bealddus. 6Dan dihte Potifar attii Josefa háldui buot mii sus lei, iige son fuolahan ieš maidege eará go dan maid borai.Josef lei čáppis ja hámálaš. 7De muhtun áiggi geažes isida áhkká geahčastallagođii Josefii. Son dajai: “Veallá muinna!” 8Muhto Josef biehttalii ja dajai isidis áhkkái: “Mu isit ii šat beroš mastege, muhto lea oskkildan mu gihtii buot mii sus lea. 9Mus lea dán viesus seammá ollu dadjamuš go sus, iige son leat gieldán mus maidege earret du, danne go don leat su áhkká. Mo mun dalle sáhtášin dahkat ná stuorra bahávuođa ja suddudit Ipmila vuostá?” 10Vaikko nisson beaivvis beaivái hálahii Josefa, de Josef ii miehtan veallát suinna iige leat su lahka. 11Muhtun beaivvi go Josef fas bođii vissui doaimmahit bargguidis iige oktage dálu olbmuin lean das, 12de Potifara áhkká dohppii Josefa biktasii ja dajai: “Veallá muinna!” Dalle Josef báhtarii olggos, muhto su bivttas bázii nissona gihtii. 13Go nisson oinnii ahte Josef lei guođđán biktasa su gihtii ja báhtaran, 14de son čuorvvui dálu olbmuid ja dajai: “Gehččet! Potifar lea buktán deike hebrealaš olbmá gii dál atná min bilkun. Son bođii mu lusa ja vikkai veallát muinna, muhto mun čurvon alla jienain. 15Go son gulai mu biškkádeamen ja čuorvumin, de son guđii iežas biktasa dása ja báhtarii olggos.” 16Nisson doalai Josefa biktasa dassážii go su boadnjá bođii ruoktot. 17Son muitalii boadnjásis seammá láhkái: “Duot hebrealaš šlávva gean don leat buktán deike, bođii mu lusa ja vikkai heahppášuhttit mu. 18Muhto go mun biškkádin ja čurvon, de son guđii biktasa dása ja báhtarii olggos.” 19Go isit gulai áhkás muitaleamen maid su šlávva lei dahkan, de son moaráhuvai. 20Isit válddii Josefa gitta ja bijai su giddagassii, dan báikái gos gonagasa fáŋggat ledje. 21Muhto Hearrá lei Josefa mielde giddagasas, nu ahte giddagasa hoavda liikui sutnje. 22Hoavda attii buot giddagasa fáŋggaid Josefa háldui. Josef anii fuola buot das mii doppe dahkkojuvvui. 23Giddagasa hoavda ii geahččan bearrái maidege das mii lei Josefa hálddus, dasgo Hearrá lei Josefiin ja divttii sutnje lihkostuvvat buot maid son dagai. 1Muhtun áiggi das maŋŋil dáhpáhuvai ahte Egypta gonagasa alimus juhkamušaddi ja láibedahkki rihkuiga hearráska, Egypta gonagasa, vuostá. 2Farao moaráhuvai hoavvahearrá guoktái, alimus juhkamušaddái ja alimus láibedahkkái, 3ja bijai sudno heaggafávttaid oaivámučča vissui, seammá giddagassii gos Josef lei. 4Heaggafávttaid oaivámuš gohčui Josefa atnit fuola dan guoktás ja bálvalit sudno.Nu soai leigga giddagasas muhtun áiggi. 5Giddagasas Egypta gonagasa juhkamušaddi ja láibedahkki niegadeigga goabbáge niegu ovttat ija. Soai niegadeigga sierra niegu, ja nieguin lei sierra čilgehus. 6Go Josef iđedis bođii sudno lusa, de son oinnii ahte soai leigga morašlaččat. 7Dalle son jearai farao hoavvahearrá guoktás geat leigga fáŋgan ovttas suinna su isida viesus: “Manne dudnos lea odne nu morašlaš hápmi?” 8Soai vástideigga: “Moai letne niegadan niegu, iige dáppe leat oktage gii máhttá čilget daid.” Josef dajai: “Nieguid čilgehusat bohtet Ipmilis, muhto muitaleahkki fal maid leahppi niegadan.” 9De alimus juhkamušaddi muitalii iežas niegus Josefii ja dajai: “Mu niegus lei viidnemuorra mu ovddas. 10Viidnemuoras ledje golbma oavssi. Dan seammás go dasa ihtigohte urbbit, de dasa bohciidedje lieđit ja dan muorjjit ládde. 11Mus lei gieđas farao juhkangearra, ja mun válden murjjiid ja bahčen daid sáhpi farao gerrii ja adden geara farao gihtii.” 12Josef dajai sutnje: “Dát lea du niegu čilgehus: Dat golbma oavssi leat golbma beaivvi. 13Golmma beaivvi geažes farao bajida du ja bidjá du fas juhkamušaddin. Don oaččut addit juhkangeara farao gihtii seammá láhkái go ovdalge, dalle go ledjet su juhkamušaddi. 14Muhto muitte mu go dutnje geavvá bures, ja daga munnje dán buori: Sártno mu beales faraoi ja veahket mu beassat eret dán viesus! 15Mun lean suoláduvvon hebrealaččaid eatnamis, ja dáppe mun lean sivaheapmin biddjojuvvon giddagassii.” 16Go alimus láibedahkki gulai man bures Josef čilgii niegu, de son dajai: “Mu niegus lei seammá ládje, mun niegadin ahte mus ledje oaivvi alde golbma veaddelihti maid dievva ledje nisoláibbit. 17Bajimus veaddelihtis ledje buotlágán láibbit borramuššan faraoi, muhto lottit borre daid veaddelihtis mii mus lei oaivvi alde.” 18Josef vástidii: “Dát lea du niegu čilgehus: Dat golbma veaddelihti leat golbma beaivvi. 19Golmma beaivvi geažes farao bajida du: Son heŋge du murrii, ja almmi lottit borret du oačči.” 20Goalmmát beaivvi faraos lei riegádanbeaivi, ja son dagai guossemállásiid buot bálvaleddjiidasas. Dalle son bajidii alimus juhkamušaddi ja láibedahkki bálvaleddjiidis oaidnut. 21Alimus juhkamušaddi son bijai ovddeš virgái, nu ahte son oaččui fas addit juhkangeara farao gihtii, 22muhto alimus láibedahkki harcejuvvui, aiddo nugo Josef lei čilgen sudno nieguid. 23Alimus juhkamušaddi ii muitán Josefa, muhto vajáldahtii su. 1Guokte jagi das maŋŋil farao niegadii ahte son lei čuožžumin Nileanu gáttis. 2Nileanus gorgŋo čieža čáppa ja ađđás gusa mat guohtugohte eatnogátti rási. 3Daid maŋis eanus gorgŋo čieža eará gusa mat ledje romit ja guoirasat. Dat čuoččastedje eatnogáddái daid eará gusaid gurrii, 4ja dat romes ja guoira gusat borre dan čieža ađđás ja čáppa gusa. De farao gohccái. 5Son oađđái fas ja niegadii nuppi niegu. Čieža dievas ja buorre gordneoaivvi šadde ovttat oalggas. 6Daid maŋŋil bohciidedje vel čieža guorba ja guoros gordneoaivvi maid nuortabiegga lei goldnadan, 7ja dat guoros gordneoaivvit njille dan čieža dievas ja buori gordneoaivvi. De farao gohccái ja ipmirdii ahte dat lei leamaš niehku. 8Iđedis farao miella lei ráfeheapme, ja son rávkkai lusas buot Egypta einnosteddjiid ja viisáid. Farao muitalii sidjiide nieguidis, muhto ii oktage máhttán čilget daid sutnje. 9Dalle alimus juhkamušaddi dajai faraoi: “Dál mun ferten muitáhit iežan rihkkosa. 10Farao lei oktii moaráhuvvan bálvváidasas ja bijai mu ja alimus láibedahkki giddagassii heaggafávttaid oaivámučča vissui. 11Ovttat ija moai goappašagat niegadeimme niegu, mun ja son, ja goappáge nihkui lei iežas čilgehus. 12Doppe lei ovttas munnuin nuorra hebrealaš olmmái, heaggafávttaid oaivámučča bálvá. Moai muitaleimme sutnje nieguideame, ja son čilgii daid munnuide. 13Ja munnuide geavai aiddo nugo son lei čilgen: Mun biddjojuvvojin fas juhkamušaddin, muhto láibedahkki farao heŋgii harcamurrii.” 14Dalle farao rávkkai Josefa lusas. Son vižžojuvvui hoahpus giddagasas, su vuovttat ja skávžžát čuohpahuvvojedje ja sutnje gárvvuhuvvojedje ođđa biktasat. De son loaiddastii farao ovdii. 15Farao dajai Josefii: “Mun lean niegadan niegu, iige oktage máhte čilget dan. Muhto munnje lea muitaluvvon ahte go don gulat nieguid, de don máhtát čilget daid.” 16Josef vástidii faraoi: “Ii dat leat mu válddis, duššefal Ipmil máhttá addit faraoi buori vástádusa.” 17Dalle farao muitalii Josefii: “Niegustan mun ledjen čuožžumin Nileanu gáttis. 18Dalle eanus gorgŋo čieža ađđás ja čáppa gusa, ja dat guohtugohte rási. 19Daid maŋis gorgŋo vel čieža eará gusa mat ledje nu skurdnjasat, guoirasat ja romit ahte in leat oppa Egypta eatnamis oaidnán nu romes gusaid. 20Duot guoira ja romes gusat borre dan čieža ađđás gusa. 21Muhto vaikko dat ledje borran daid, de ii almmatge dovdon ahte dat ledje mannan daid čoavjái. Dat ledje seammá romit oaidnit go ovdal. De mun gohccájin. 22De mun fas niegadin. Čieža dievas ja čáppa gordneoaivvi šadde ovttat oalggas. 23Muhto daid maŋis bohciidedje čieža guoros ja guorba gordneoaivvi maid nuortabiegga lei goldnadan. 24Ja dat guoros gordneoaivvit njille dan čieža buori gordneoaivvi. Mun muitalin nieguidan einnosteddjiide, muhto ii oktage máhte čilget daid munnje.” 25Josef dajai faraoi: “Farao niegut mearkkašit seammá. Ipmil lea muitalan faraoi maid áigu dahkat. 26Dat čieža buorre gusa mearkkašit čieža jagi, ja dat čieža buorre gordneoaivvi mearkkašit maid čieža jagi. Guktot niegut mearkkašit seammá. 27Dat čieža guoira ja romes gusa mat gorgŋo daid maŋis, mearkkašit čieža jagi, ja dat čieža guoros gordneoaivvi maid nuortabiegga lei goldnadan, mearkkašit čieža nealgejagi. 28Go mun dadjen ahte Ipmil lea muitalan faraoi maid áigu dahkat, de mun oaivvildin dán: 29Bohtet čieža jagi goas lea stuorra valljugasvuohta oppa Egyptas, 30muhto daid maŋis bohtet čieža dakkár nealgejagi ahte Egypta valljugasvuohta vajálduvvá, ja nealgi guorbada eatnama. 31Dan nealggi geažil ovddit jagiid valljugasvuohta ii šat dihtto, danin go nealgi šaddá hui garasin. 32Go farao niehku gerdojuvvui guovtte geardái, de dat mearkkaša ahte Ipmil lea vissásii mearridan ášši ja ollašuhttá dan fargga. 33Danin farao galggašii ohcat jierbmás ja viissis olbmá stivret Egypta. 34Farao galggašii maid ásahit fálddiid miehtá riikka rádjat vuorkái viđádasa Egypta šattus čieža valljugasvuođa jagi. 35Boahttevaš buriid jagiid áigge fálddit galget rádjat buotlágán borramuša ja ásahit gávpogiidda gordnerájuid mat leat farao gieđas. 36Dat gordni lea riikka olbmuide borramuššan dan čieža nealgejahkái mat bohtet Egypta eatnamii, vai eanan ii roahppán nealgái.” 37Dan sága farao ja buot su bálvaleaddjit atne buorrin, 38ja farao dajai sidjiide: “Leago oktage olmmái geas lea Ipmila vuoigŋa nugo sus?” 39Josefii farao dajai: “Go Ipmil lea almmuhan dutnje buot dán, de ii sáhte leat oktage nu jierbmái ja viissis go don. 40Don oaččut ráđđet mu viesu, ja oppa mu álbmot galgá jeagadit du sáni. Duššefal truvnnu dáfus mun lean stuorit go don.” 41Farao dajai vel Josefii: “Ná mun bijan du ráđđet oppa Egypta.” 42De farao válddii iežas seailasuorbmasa suorpmas ja bijai dan Josefa surbmii, gárvvuhii sutnje fiinna beallemasbiktasiid ja heaŋggastii golleviđjjiid su čeabehii. 43Son divttii Josefa vuodjit nubbin buoremus vovnnainis, ja Josefa ovddas čurvojuvvui: “Abrek!” Nu farao dagai su oppa Egypta ráđđejeaddjin. 44Farao dajai Josefii: “Mun lean farao, muhto almmá du lobi haga ii oktage oaččo dahkat maidege oppa Egyptas.” 45Farao bijai Josefii namman Safenat Paneah ja attii sutnje áhkkán Asenata, Ona báhpa Poti Fera nieidda. 46Josef lei golbmalogijahkásaš go loaiddastii farao, Egypta gonagasa, ovdii.Josef vulggii farao luhtte ja mátkkoštii miehtá Egypta. 47Eanan šaddadii gortni čomaid čomaid dan čieža valljugasvuođa jagi. 48Dan čieža valljugasvuođa jagi mat ledje Egyptas, Josef čohkkii buotlágán borramuša ja rájai dan gávpogiidda. Son rájai guđege gávpogii dan borramuša mii šaddaduvvui dan biraseatnamis. 49Josef vuorkkui nu ollu gortni ahte dat lei eatnat dego meara sáttočalmmit. Maŋimus šadde heaitit doallamis das logu, danin go gortni eatnatvuohta ii lean šat mihtideames. 50Ovdal vuosttaš nealgejagi Josefii riegádedje guokte bártni geaid eadni lei Asenat, Ona báhpa Poti Fera nieida. 51Vuosttašriegádeaddjásis Josef bijai namman Manasse ja dajai: “Ipmil lea diktán mu vajáldahttit visot váivvi ja áhččán viesu.” 52Nuppi bárdnái son bijai namman Efraim ja dajai: “Ipmil lea dahkan mu šattolažžan vártnuhisvuohtan eatnamis.” 53Go Egypta čieža valljugasvuođa jagi ledje nohkan, 54de álge čieža nealgejagi, nugo Josef lei dadjan. Buot eatnamiidda šattai nealgi, muhto oppa Egyptas lei borramuš. 55Go Egypta gillágođii nealggi ja álbmot čuorvvui faraos láibbi, dalle farao dajai egyptalaččaide: “Mannet Josefa lusa ja dahket nugo son gohčču.” 56Go nealgi lei juo oppa eatnamis, de Josef rabastii buot gordnevuorkkáid ja vuvddii gortni egyptalaččaide. Nealgi lei Egyptas garas. 57Buot eatnamiin olbmot bohte Egyptii Josefa lusa oastit gortni, danin go buot eatnamiin nealgi lei garas. 1Go Jakob gulai ahte Egyptas lei gordni, de son dajai bártniidasas: “Manne dii dušše geahččabehtet guhtet guoibmáseattet? 2Mun lean gullan ahte Egyptas lea gordni. Mannet dohko oastit midjiide gortni, vai mii bisošeimmet heakkas eatge jámáše.” 3De logis Josefa vieljain vulge Egyptii oastit gortni. 4Muhto Benjamina, Josefa vielja, Jakob ii luoitán earáid fárrui, vai sutnje ii dáhpáhuvaše lihkohisvuohta. 5Nu Israela bártnit vulge earrásiid searvvis oastit gortni, dasgo Kanaanis lei nealgi. 6Josef gii lei Egypta ráđđejeaddji, vuvddii gortni buot olbmuide. Maiddái Josefa vieljat bohte ja luoitádedje su ovdii eatnamii. 7Go Josef oinnii vieljaidis, de son dovddai sin, muhto ii dahkan dovdin. Son sártnui sidjiide garrasit ja jearai: “Gos dii boahtibehtet?” Sii vástidedje: “Mii leat boahtán Kanaanis oastit borramuša.” 8Josef dovddai vieljaidis, muhto sii eai dovdan su. 9Son muitái nieguid maid lei niegadan sin birra, ja dajai sidjiide: “Dii lehpet iskkadeaddjit! Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas.” 10Sii vástidedje: “Eat eisege, hearrá! Mii, du bálvaleaddjit, leat boahtán oastit borramuša. 11Mii leat buohkat seammá olbmá bártnit, rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid.” 12Muhto Josef dajai: “Ášši lea nugo mun dadjen: Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas.” 13Sii vástidedje: “Mii, du bálvaleaddjit, leat guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá olbmá bártnit Kanaanis. Nuoramus lea dál ruovttus áhččámet luhtte, ja okta ii leat šat.” 14Josef dajai: “Nugo mun juo dadjen, iskkadeaddjit dii lehpet. 15Mun geahččalan din ná: Nu duohta go farao eallá, dii ehpet beasa vuolgit dáppe muđui go din nuoramus viellja boahtá deike. 16Vuolggahehket ovtta dis viežžat vieljadet deike, dii earát báhcibehtet deike fáŋgan dassážii go lea geahččaluvvon, lehpetgo dii sárdnon duođa. Jos ehpet, de dii lehpet iskkadeaddjit, nu duohta go farao eallá!” 17De son bijai sin giddagassii golmma beaivái. 18Goalmmát beaivvi Josef dajai sidjiide: “Dahket maid mun dajan, de oažžubehtet eallit, dasgo mun balan Ipmilis. 19Dát čájeha, lehpetgo dii rehálaččat: Okta dis báhcá deike giddagassii. Dii earát oažžubehtet mannat ruoktot ja doalvut gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin. 20Buktet dasto nuoramus vieljadet mu lusa. Dalle mun jáhkán didjiide, ehpetge dii jáme.” Sii šadde dahkat nu. 21Sii dadje guhtet guoibmáseaset: “Dát lea ráŋggáštus das maid dagaimet vielljaseamet. Mii oinniimet áŧestusa su geahčastagas go son rohkadalai mis árpmu, muhto eat gullan su. Dan dihte midjiide lea boahtán dát áŧestus.” 22Ruben dajai sidjiide: “Munhan gilden din dahkamis bártnážii bahá, muhto dii ehpet gullan. Dál su varra mávssahuvvo midjiide.” 23Sii eai diehtán ahte Josef ipmirdii sin sárdnuma, danin go son anii dulkka. 24Josef manai eret sin luhtte ja čierui. Go son lei máhccan, de son sártnui vel singuin, válddii sin gaskkas Simeona ja čanai su sin oaidnut. 25Josef gohčui bálvváidis deavdit vieljaid seahkaid gortniin ja bidjat silbba ruovttoluotta iešguđege sehkkii ja addit sidjiide niestti mátkái. 26Vieljažat noađuhedje gortniid áseniid čielgái ja vulge ruoktot. 27Go idjadanbáikkis muhtun sis rabastii seahkas vai beassá biebmat ásenis, de son gávnnai iežas silbba seahkkanjálmmis. 28Son dajai vieljaidasas: “Silba lea addojuvvon munnje ruoktot, dat lea mu seahkas!” Dalle sii geahčastedje suorganemiin guhtet guoibmáseaset ja dadje: “Maid Ipmil lea dahkan midjiide?” 29Go sii bohte áhčiset Jakoba lusa Kanaanii, de sii muitaledje sutnje buot mii lei dáhpáhuvvan, ja dadje: 30“Dat olmmái gii lea dan eatnama hearrá, sártnui midjiide garrasit ja anii min iskkadeaddjin. 31Muhto mii dajaimet sutnje: Mii leat rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid. 32Mii leat leamaš guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá áhči bártnit. Okta ii leat šat, ja nuoramus lea áhččámet luhtte Kanaanis. 33Dalle dat olmmái, dan eatnama hearrá, dajai midjiide: Ná mun áiggun gávnnahit, lehpetgo dii rehálaččat: Guđđet ovtta dis mu lusa, dolvot gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin 34ja buktet deike nuoramus vieljadet. Dalle mun jáhkán ahte dii ehpet leat iskkadeaddjit, muhto rehálaš olbmot. De mun attán didjiide vieljadet ruoktot, ja dii oažžubehtet johtit eatnamis friddja.” 35Go sii gurrejedje seahkaid, de sii gávdne dain iežaset silbaburssaid. Go sii ja sin áhčči oidne silbaburssaid, de sii ballagohte. 36Sin áhčči Jakob dajai sidjiide: “Dii dahkabehtet mu mánáheapmin! Josef ii leat šat, Simeon ii leat šat, ja dál dii áigubehtet doalvut vel Benjaminage! Buot dát deaivida mu!” 37Dalle Ruben dajai áhččásis: “Don oaččut heakkahuhttit goappašagaid mu bártniid, jos mun in buvtte Benjamina ruoktot du lusa! Atte su mu gihtii, ja mun buvttán su ruoktot du lusa.” 38Muhto Jakob dajai: “Mun in luoitte bárdnán vuolgit dinguin. Su viellja lea jápmán, ja son okto lea báhcán. Jos mihkkege lihkohisvuođaid deaivida su mátkkis, de dii vuolggahehpet mu čurges vuovttaid morrašiin jábmiidáibmui.” 1Nealgi eatnamis lei garas. 2Go sii ledje loaktán gortni maid ledje buktán Egyptas, de Jakob dajai bártniidasas: “Vulget fas oastit midjiide veaháš borramuša.” 3Juda vástidii: “Dat olmmái dajai midjiide hui čielgasit ahte mii eat oaččo boahtit su ovdii jos min viellja ii leat minguin. 4Jos don suovat su vuolgit minguin, de mii vuolgit oastit dutnje borramuša, 5muhto jos it luoitte su min fárrui, de mii eat vuolgge. Dasgo dat olmmái dajai midjiide: Dii ehpet oaččo boahtit mu ovdii jos din viellja ii leat dinguin.” 6Dalle Israel dajai: “Manne dii muitaleiddet sutnje ahte dis lea vel okta viellja?” 7Sii vástidedje: “Dat olmmái jearahii dárkilit min ja min soga birra, ja son jearai: Velágo din áhčči eallá? Leago dis eará viellja? Mii muitaleimmet sutnje dan maid son jearai. Mas mii sáhtiimet diehtit ahte son áiggui gohččut min buktit dohko Benjamina?” 8Juda dajai áhččásis Israelii: “Bija bártni mu mielde, de mii vuolgit dohko, vai mii buohkat, mii ja min áhkát ja mánát, bisošeimmet heakkas eatge jáme. 9Mun manan dáhkádussii su ovddas, don oaččut gáibidit su mu gieđas. Jos mun in buvtte su ruoktot du lusa ja bija su du muođuid ovdii, de mun lean sivalaš du ovddas buot beivviidan. 10Jos mii eat livčče ájahallan ná guhká, de mii livččiimet guovtte geardde juo geargan fitnat doppe.” 11Dalle sin áhčči Israel dajai: “Jos juo ii leat eará ráđđi, de dahket ná: Váldet dán eatnama buoremus šattuin seahkaidasadet ja dolvot dan olbmái attáldahkan: veaháš balsama ja honnega, suovvasiid ja myrra, pistášanihtiid ja mandeliid. 12Váldet mielde vel beali eambbo silbba, vai beassabehtet máhcahit dan silbba mii lei boahtán din seahkaide; dat sáhttá leat boahtán seahkaide vahágis. 13Váldet dasto mielde vieljadet ja mannet fas dan olbmá lusa. 14Vare Buotveagalaš Ipmil veahkehivččii din, vai dat olmmái livččii didjiide váibmoláđis ja luoittášii Benjamina ja nuppi vielja máhccat dinguin. Ja jos mun massán mánáidan, de gevvos dasto nu.” 15Vieljažat čohkkejedje attáldagaideaset, válde mielde guovttegeardásaš meari silbba ja vulge Egyptii, ja Benjamin lei sin mielde. Doppe sii loaiddastedje Josefa ovdii. 16Go Josef oinnii sin mielde Benjamina, de son dajai dállodoallásis: “Doalvvo dáid olbmáid mu vissui, váldde njuovvanoami ja ráhkat dan, dasgo sii borret mállásiid muinna.” 17Olmmái dagai nugo Josef lei gohččon ja doalvvui sin Josefa vissui. 18Muhto vieljažat balle go sin ledje doalvumin Josefa vissui, ja sii dadje: “Min leat várra doalvumin deike dan silbba dihte mii ovddit háve lei boahtán min seahkaide. Dál sii várra áigot fallehit min, váldit min šlávvan ja rivvet mis áseniid.” 19Viesu uvssa ovddas sii manne Josefa dállodoalli lusa ja dadje sutnje: 20“Gula min, hearrá! Mii finaimet dáppe juo oktii oastimin gortni, 21ja go joavddaimet idjadansadjái ja rabasteimmet seahkaideamet, de juohkehaš mis gávnnai iežas silbba bajimusas seahkas. Dan mii leat dál buktán ruoktot, 22ja mis lea vel eará silba vai beassat oastit gortni. Mii eat dieđe gii lei bidjan silbba min seahkaide.” 23Dállodoalli vástidii: “Allet bala! Din Ipmil ja din áhči Ipmil lea bidjan din seahkaide dávvira. Din silbba mun lean ožžon.” Ja son buvttii Simeona sin lusa. 24Dasto olmmái doalvvui sin Josefa vissui, buvttii sidjiide čázi vai sii besse bassat julggiid, ja sin áseniidda fuođđara. 25Go sii vurde Josefa boahtit gaskabeaivvi, de sii lágidedje attáldagaideaset gárvvisin, danin go sii ledje gullan ahte galge boradit doppe. 26Go Josef bođii vissui, de sii dolvo sutnje attáldagaid ja gopmirdedje su ovdii eatnamii. 27Josef dearvvahii sin ja jearai: “Mo veadjá din boares áhčči, gean birra sártnuidet munnje? Velágo son eallá?” 28Sii vástidedje: “Min áhčči, du bálvaleaddji, eallá ain. Son veadjá bures.” Ja sii gopmirdedje eatnamii su ovdii. 29Go Josef áiccai Benjamina, eatnis bártni, de son jearai: “Leago dát din nuoramus viellja gean birra dii sártnuidet munnje?” Dasto son dajai: “Ipmil lehkos dutnje árbmugas, bártnážan!” 30Dasto Josef doamai das eret, dasgo su váibmu njuorai sakka go son oinnii vieljas Benjamina, ja son čierostuvai. Son manai siskkit latnjii ja čierui doppe. 31Go son lei bassan čalmmiid, de son máhcai, dagai iežas nanusin ja dajai: “Buktet borramuša.” 32Ja borramuš buktojuvvui sierra sutnje, sierra vieljažiidda ja sierra egyptalaččaide geat boradedje su luhtte. Egyptalaččat oainnat eai oaččo boradit hebrealaččaiguin, dasgo dat lea egyptalaččaide fastivuohta. 33Vieljažat biddjojuvvojedje čohkkát buohtalagaid Josefiin, vuosttašriegádeaddji bajimussii ja nuoramus vuolimussii. Ovddošemiin vieljažat vilpo guhtet guoibmáseaset. 34Go Josef dasto guossohii sin iežas beavddi biepmuin, de son divttii Benjamina oažžut vihtta dan mađe go ovttage eará. Ja sii juhke buohkat ovttas ja juhkaluvve. 1Das maŋŋil Josef gohčui dállodoallis: “Bija dáid olbmáid seahkaide nu ollu gortni go sii nagodit fievrridit, ja bija iešguđege silbba bajimussii su sehkkii. 2Muhto nuoramusa sehkkii galggat bidjat bajimussan mu juhkanlihti, mu silbacearkki oktan dainna silbbain mainna son mávssii gortni.” Dállodoalli dagai nugo Josef lei gohččon. 3Iđedis go čuvggodii, de olbmát besse vuolgit áseniiddisetguin. 4Muhto go sii ledje mannan gávpogis eaige lean ollen vel guhkás, de Josef dajai dállodoallásis: “Doarrit olbmáid, ja go juvssat sin, de daja sidjiide: Manne dii lehpet mávssahan buori baháin? 5Dishan lea mielde dat cearki mas mu hearrá juhká ja mainna son einnosta. Hui bahás dii lehpet bargan!” 6Go dállodoalli juvssai sin, de son sártnui sidjiide nugo lei gohčohallan. 7Sii vástidedje: “Manne don sártnut nu, hearrá? Eat mii gal nie láhtteše. 8Mii leat buktán dutnje ruoktot Kanaanis vel dan silbbage maid gávnnaimet bajimusas seahkaineamet. Manin mii dalle livččiimet suoládan silbba dahje golli du hearrá viesus? 9Dat gean hálddus cearki gávdnoš, galgá jápmit, ja mii earát šaddat hearrámet šlávvan.” 10Olmmái vástidii: “Lehkos nugo dii dadjabehtet. Dat gean hálddus juhkanlihtti gávdno, šaddá mu šlávvan. Dii earát lehpet sivaheamit.” 11Vieljažat luoitiledje hoahpus seahkaideaset eatnamii ja rabastedje daid. 12Dállodoalli burgigođii seahkaid. Son álggii boarrásepmosis ja loahpahii nuoramusas, ja juhkanlihtti gávdnui Benjamina seahkas. 13Dalle vieljažat gaikkodedje biktasiid, noađuhedje áseniid ja máhcce gávpogii. 14Go Juda ja su vieljat bohte Josefa vissui, de son lei ain das. Sii luoitádedje eatnamii muđolassii su ovdii. 15Josef dajai sidjiide: “Maid dii lehpet dahkan! Ehpetgo dii diehtán ahte mu lágán olmmái máhttá einnostit?” 16Juda vástidii: “Maid mii šat sáhttit dadjat dutnje, hearrá? Maid dadjat, ja mainna bealuštit iežamet? Ipmil lea čájehan min sivalažžan. Dál mii buohkat leat du šlávat, dat gean hálddus juhkanlihtti gávdnui ja mii buohkat.” 17Muhto Josef dajai: “Dat ii heive. Dušše dat olmmái gean hálddus juhkanlihtti gávdnui, šaddá mu šlávvan, ja dii earát oažžubehtet máhccat ráfis áhčádet lusa.” 18Dalle Juda loaiddastii Josefa ovdii ja dajai: “Gula mu, hearrá! Divtte du bálvaleaddji sárdnut vel moadde sáni. Ale moaráhuva munnje, don gii leat dego farao. 19Donhan ieš jerret mis: ‘Leago dis áhčči dahje viellja?’ 20Ja mii dajaimet dutnje: ‘Mis lea boares áhčči, ja sus lea nuorra bárdni gii lea riegádan su boarisvuođas. Bártni iežas viellja lea jápmán, eatnis mánáin dušše son lea eallimin. Su áhčči ráhkista su.’ 21Don dadjet bálvaleddjiidasat: ‘Buktet su mu lusa, vai mun beasan oaidnit su iežan čalmmiiguin.’ 22Ja mii dajaimet dutnje: ‘Bárdni ii sáhte vuolgit áhčis luhtte, danin go jos son vuolgá, de áhčči jápmá.’ 23Dalle don dadjet midjiide: ‘Jos din nuoramus viellja ii boađe deike dinguin, de dii ehpet oaččo šat boahtit mu ovdii.’ 24Go mii leimmet máhccan ruoktot, de mii muitaleimmet áhččáseamet, du bálvaleaddjái, maid don ledjet dadjan. 25Go son dasto dajai: ‘Mannet fas oastit midjiide veaháš borramuša’, 26de mii vástideimmet: ‘Eat mii sáhte vuolgit dohko muđui go min nuoramus viellja lea min fárus. Almmá su haga mii eat sáhte mannat dan olbmá ovdii.’ 27Dalle min áhčči, du bálvaleaddji, dajai midjiide: ‘Diihan diehtibehtet ahte mu áhkká riegádahtii munnje guokte bártni. 28Nubbi manai eret mu luhtte, ja mun gáttán ahte son lea gaikkoduvvon jámas, inge mun leat oaidnán su dan rájes. 29Jos dii dál váldibehtet mus dan nuppige, ja su deaivida lihkohisvuohta, de dii vuolggahehpet mu čurges vuovttaid morrašiin jábmiidáibmui.’ 30Jos mun dal máhcan áhččán, du bálvaleaddji, lusa iige mus leat mielde bárdni gean son ráhkista oppa váimmustis, 31de son jápmá. Dalle mii livččiimet vuolggahan boares áhččámet, du bálvaleaddji, morrašiin jábmiidáibmui. 32Dasgo mun, du bálvaleaddji, lean mannan dáhkádussii bártni ovddas ja dadjan: ‘Jos mun in buvtte su ruoktot du lusa, de mun lean buot beivviidan sivalaš du ovddas.’ 33Hearrá, suova nappo mu báhcit deike du šlávvan bártni sadjái, ja divtte su mannat ruoktot vieljaidisguin. 34Mo mun sáhtášin mannat áhččán lusa muđui go bárdni lea mu mielde? Mun in sáhtáše geahččat dan bákčasa mii deaividivččii mu áhči.” 1Dalle Josef ii nagodan šat eambbo doalahallat. Go das su luhtte ledje ollu hoavvaolbmát, de son čuorvvui: “Mannet dás buohkat!” Iige das lean oktage eará dalle go Josef muitalii vieljaidasas gii son lea. 2Josef čierrugođii nu jitnosit ahte egyptalaččat gulle dan, ja farao hoavva bođii diehtit mii lei dáhpáhuvvan. 3Josef dajai vieljaidasas: “Mun lean Josef. Velágo mu áhčči eallá?” Muhto su vieljat eai máhttán vástidit sutnje maidege, sii ledje nu hirpmástuvvan. 4Josef dajai vieljaidasas: “Bohtet deike mu lusa!” Sii manne lagabui, ja son dajai: “Mun lean Josef, din viellja gean dii vuvddiidet Egyptii. 5Muhto allet dal moraš, alletge sivahala iežadet dan dihte go vuvddiidet mu deike! Dasgo Ipmil vuolggahii mu din ovdal gádjut olbmuid heakka. 6Nealgi lea leamaš dál eatnamis guokte jagi, ja velá leat vihtta jagi go bealdu ii jorgojuvvo iige šaddu ráddjojuvvo. 7Ipmil vuolggahii mu din ovddabealde bisuhit din heakkas ja seailluhit bázahasa eatnama alde, stuorra gáddjojupmin eatnagiidda. 8Ehpet nappo dii vuolggahan mu deike, muhto Ipmil, ja son lea bidjan mu farao lagamus ráđđeaddin, su viesu hearrán ja oppa Egypta eatnama ráđđejeaddjin. 9Mannet dal hoahpus áhččán lusa ja dadjet sutnje: ‘Ná dadjá du bárdni Josef: Ipmil lea bidjan mu oppa Egypta hearrán. Boađe mu lusa, ale ájahala! 10Don oaččut ássat mu lahka Gosenis, don, du mánát ja du mánáid mánát, du smávvaoamit ja stuorraoamit ja buot mii dus lea. 11Mun anán dus doppe fuola, amat don dahje du bearaš dahje guhtege du viesus roahppánit, dasgo ain leat boahtimin vihtta nealgejagi.’ 12Diihan oaidnibehtet iežadet čalmmiiguin, ja mu viellja Benjamin oaidná ahte mun ieš sártnun didjiide. 13Muitalehket vel áhččásan man alla árvvus mun lean Egyptas ja buot maid lehpet oaidnán, ja dopmet buktit su deike.” 14De Josef dollii vieljas Benjamina birra čeabeha ja čierui, ja Benjamin čierui su čeabehis. 15Josef cummistii buot vieljaidis ja čierui sallalagaid singuin. Das maŋŋil su vieljat sártnodedje suinna. 16Go farao vissui gulustuvai ahte Josefa vieljat ledje boahtán, de farao ja su hoavvaolbmát liikojedje dasa. 17Farao celkkii Josefii: “Cealkke vieljaidasat ná: ‘Noađuhehket fievrruideattet ja máhccet Kanaanii. 18Buktet doppe áhčádet ja bearrašiiddádet ja bohtet mu lusa, de mun attán didjiide buoremusa mii Egyptas lea, ja dii oažžubehtet borrat eatnama valljivuođas.’ 19Gohčo sin ná: ‘Váldet Egyptas vovnnaid mánáidasadet ja áhkáidasadet, mannet viežžat áhčádet ja bohtet deike! 20Allet beroš gálvvuineattet, danin go didjiide gullá buot mii Egyptas lea buoremus.’” 21Israela bártnit dahke nu, ja Josef attii sidjiide vovnnaid, nugo farao lei gohččon, ja niestti mátkái. 22Son attii iešguhtiige ođđa ávvubiktasa, muhto Benjaminii son attii golbmačuođi šekela silbba ja vihtta ođđa ávvubiktasa. 23Dasa lassin son vuolggahii áhččásis logi ásena mat gudde Egypta buoremus šattuid, ja logi ásendámmá mat gudde gortni, láibbi ja niestti áhči mátkki várás. 24Dasto son luittii vieljaidis vuolgit ja dajai sidjiide: “Allet riidal mátkkis!” 25Josefa vieljat vulge Egyptas ja bohte Kanaanii áhčiset Jakoba lusa. 26Sii muitaledje sutnje: “Josef lea ain eallimin. Son lea oppa Egypta eatnama ráđđejeaddji.” Muhto Jakoba váibmu bisui galmmasin, iige son jáhkkán sidjiide. 27Muhto go sii muitaledje buot maid Josef lei sárdnon sidjiide, ja go son oinnii vovnnaid maid Josef lei sádden viežžat su, de arvvosmuvai su vuoigŋa. 28Son dajai: “Dás lea galle. Mu bárdni Josef lea ain eallimin! Mun vuolggán oaidnit su ovdal go jámán.” 1Nu Israel vulggii ja válddii mielddis visot mii sus lei. Go son joavddai Beer Šebai, de son oaffarušai njuovvanoaffariid áhčis Isaka Ipmilii. 2Ihkku Ipmil sártnui Israelii oainnáhusas: “Jakob, Jakob!” Son vástidii: “Dás mun lean.” 3Ipmil celkkii: “Mun lean Ipmil, du áhči Ipmil. Ale bala mannamis Egyptii, dasgo mun dagan du doppe stuorra álbmogin. 4Mun ieš manan duinna Egyptii, ja mun maiddái buvttán du doppe ruoktot. Ja Josef dahppá du čalmmiid.” 5De Jakob vulggii Beer Šebas.Israela bártnit dolvo áhčiset Jakoba ja mánáideaset ja áhkáideaset Egyptii daiguin vovnnaiguin maid farao lei vuolggahan viežžat su. 6Sii válde mielde omiideaset ja eará opmodaga maid ledje háhkan Kanaanis, ja nu sii bohte Egyptii, Jakob ja oppa su sohka. 7Jakob doalvvui buot bártniidis ja bártniidis bártniid, nieiddaidis ja bártniidis nieiddaid, oppa sogas mielddis Egyptii. 8Dát leat dat israellaččat, Jakob ja su bártnit, geat bohte Egyptii: Jakoba vuosttašriegádeaddji lei Ruben. 9Rubena bártnit ledje Henok, Pallu, Hesron ja Karmi. 10Simeona bártnit ledje Jemuel, Jamin, Ohad, Jakin, Sohar ja Saul, gean eadni lei kanaanlaš. 11Levi bártnit ledje Geršon, Kehat ja Merari. 12Juda bártnit ledje Er, Onan, Šela, Peres ja Serah, muhto Er ja Onan leigga jápmán Kanaanii. Peresa bártnit ledje Hesron ja Hamul. 13Isaskara bártnit ledje Tola, Puva, Jašub ja Šimron. 14Sebulona bártnit ledje Sered, Elon ja Jahleel. 15Dát ledje Lea bártnit geaid son riegádahtii Jakobii Paddan Aramis, ja sin bártnit. Leai lei riegádan maiddái nieida Dina. Dát Jakoba bártnit ja nieiddat ledje golbmalogigolbma. 16Gada bártnit ledje Sifjon, Haggi, Šuni, Esbon, Eri, Arodi ja Areli. 17Ašera bártnit ledje Jimna, Jišva, Jišvi ja Beria, ja sin oabbá lei Serah. Beria bártnit ledje Heber ja Malkiel. 18Dát ledje Silpa mánát, su gean Laban attii nieidasis Leai. Silpa riegádahtii daid Jakobii, guhttanuppelohkái oktiibuot. 19Jakoba áhká Rakela bártnit leigga Josef ja Benjamin. 20Josefii riegádedje Egyptas bártnit Manasse ja Efraim, ja sudno riegádahtii Asenat, Ona báhpa Poti Fera nieida. 21Benjamina bártnit ledje Bela, Beker, Ašbel, Gera, Naaman, Ahiram, Šufam, Hufam ja Ard. 22Dát ledje Rakela bártnit, geaid son riegádahtii Jakobii, oktiibuot njealljenuppelohkái. 23Dana bárdni lei Hušim. 24Naftali bártnit ledje Jahseel, Guni, Jeser ja Šillem. 25Dát ledje Bilha bártnit, su gean Laban attii nieidasis Rakelii. Bilha riegádahtii daid Jakobii, čieža oktiibuot. 26Dat geat bohte Jakobiin Egyptii ja ledje su nális, ledje oktiibuot guhttalogiguhtta olbmo, ja dasa lassin vel su bártniid áhkát. 27Josefa bártnit geat ledje riegádan sutnje Egyptas, ledje guokte. Buohkat Jakoba sogas geat bohte Egyptii ledje čiežalogis oktiibuot. 28Jakob vuolggahii Juda iežas ovdalis Josefa lusa oahppat geainnu Gosenii. Nu sii ollejedje Gosenii, 29ja Josef geassastahtii vovnnaidis ja vulggii dohko áhčis Israela ovddal. Go son oinnii áhčis, de son dollii su birra čeabeha ja čierui guhká su čeabehis. 30Israel dajai Josefii: “Dál mun sáhtán jápmit, go lean oaidnán du muođuid ja dieđán ahte don ealát.” 31Josef dajai vieljaidasas ja oppa áhčis jovkui: “Mun manan farao lusa muitalit ahte mu vieljat ja áhčči geat ásse Kanaanis, leat boahtán mu lusa. 32Mun dajan sutnje ahte dii lehpet oapmegeahččit, ahte dis leat álo leamaš oamit, ja ahte dii lehpet buktán deike smávvaomiideattet ja stuorraomiideattet ja buot opmodagadet. 33Go farao dasto rávká din lusas ja jearrá mii din fidnu lea, 34de vástidehket: ‘Mii, du bálvaleaddjit, leat bargan oapmegeahččin nuorravuođa rájes gitta dán rádjái, nugo min áhčitge.’ Dalle dii oažžubehtet ássat Gosenii, dasgo egyptalaččat atnet oapmegehččiid fastivuohtan.” 1Josef manai farao lusa ja muitalii: “Mu áhčči ja vieljat leat boahtán deike Kanaanis ja buktán mielddiset smávvaomiideaset ja stuorraomiideaset ja eará opmodagaset. Sii leat dál Gosenis.” 2Son lei váldán mielddis vihttasa vieljainis ja doalvvui sin farao ovdii. 3Farao jearai su vieljain: “Mii din fidnu lea?” Sii vástidedje faraoi: “Mii, du bálvaleaddjit, leat oapmegeahččit, nugo min áhčitge ledje.” 4Sii dadje vel faraoi: “Mii bođiimet ássat vierisin dán eatnamis, danin go mis ii lean mihkkege guohtumušaid omiidasamet Kanaanis, go doppe lea jaŋádat. Suova min, du bálvaleddjiid, ássat Gosenii.” 5Farao dajai Josefii: “Du áhčči ja vieljat leat boahtán du lusa. 6Oppa Egypta lea rabasin du ovddas. Divtte du áhči ja vieljaid ássat eatnama buoremus oassái: Sii ožžot ássat Gosenii. Jos sin gaskkas leat searas olbmát, de bija sin atnit fuola mu omiin.” 7De Josef vieččai áhčis ja buvttii su farao ovdii, ja Jakob buressivdnidii farao. 8Farao jearai Jakobis: “Man boaris don leat?” 9Jakob vástidii: “Mun lean vádjolan vierisin čuođigolbmalogi jagi. Hárvát ja bahát leat leamaš mu eallinjagit, eaige dat leat šaddan nu eatnagin go mu áhčiid vádjoleami jagit.” 10De Jakob buressivdnidii farao ja vulggii su luhtte. 11Josef divttii áhčis ja vieljaidis ássat Egyptii ja attii sidjiide eatnama Egypta buoremus oasis, Ramsesa guovllus, nugo farao lei gohččon. 12Josef anii fuola áhčis ja vieljaidis ja oppa áhčis sogas ja attii iešguhtiige borramuša su bearraša sturrodaga mielde. 13Oppa eatnamis ii lean borramuš, danin go nealgi lei hui garas, ja Egypta ja Kanaan ledje goasii roahppáneamen nealggi geažil. 14Josef čohkkii buot Egypta ja Kanaana silbba máksun gortnis maid olbmot oste sus, ja doalvvui silbba farao šlohttii. 15Go silba lei nohkan Egyptas ja Kanaanis, de egyptalaččat bohte Josefa lusa ja dadje: “Atte midjiide láibbi! Galgatgo mii jápmit du ovdii dál go silba lea nohkan?” 16Dalle Josef vástidii: “Buktet deike omiideattet, de mun attán didjiide borramuša, go juo din silba lea nohkan.” 17Sii bukte Josefii omiideaset, ja son attii sidjiide borramuša heasttaid, smávvaomiid, stuorraomiid ja áseniid hattiin. Nu son ealihii sin dan jagi biepmuin maid sii ožžo omiideaset hattiin. 18Nu golai dat jahki. Maŋit jagi sii bohte fas Josefa lusa ja dadje: “Hearrá, mii eat sáhte čiehkat hearrásteamet ahte silba lea nohkan, ja maiddái min oamit leat juo gártan du háldui. Mis ii leat šat mihkkege maid fállat dutnje earret min rupmašiid ja min bealdduid. 19Galggašeimmetgo mii ja min bealddut roahppánit du ovdii? Oastte min ja min bealdduid ja atte midjiide láibbi, de mii ja min bealddut šaddat farao opmodahkan. Atte midjiide maid gilvagiid. Dalle mii bissut heakkas eatge jáme, eaige bealddut šatta ávdimin.” 20Dalle Josef osttii buot Egypta bealdduid faraoi. Egyptalaččat vuvde sutnje bealdduideaset, danne go nealgi lei šaddan sidjiide menddo garasin. Nu eanan gárttai farao opmodahkan. 21Oppa Egypta eatnamis Josef dagai álbmoga farao šlávvan. 22Aivvestassii báhpaid bealdduid son ii oastán, dasgo báhpat ožžo mearriduvvon bálkká faraos ja ealihedje iežaset dainna. Danin sii eai dárbbašan vuovdit bealdduideaset. 23Josef dajai álbmogii: “Mun lean dál oastán din ja din bealdduid faraoi. Dá leat didjiide gilvagat, gilvet bealdduideattet. 24Muhto šattus dii galgabehtet addit faraoi viđádasa. Njeallje viđádasa das oažžu báhcit gilvvan ja biebmun didjiide alcceseattet, din bearrašiidda ja buohkaide geain dii atnibehtet fuola.” 25Sii vástidedje: “Don leat bisuhan min heakkas. Hearrá, go fal anát mis ain fuola, de mii leat farao šlávat.” 26Nu Josef dagai láhkan gitta otná beaivvi rádjái Egyptas, ahte faraoi galggai addit viđádasa šattus. Duššefal báhpaid bealddut eai šaddan farao opmodahkan. 27Nu israellaččat ásse Egyptas Gosena guovllus. Sii háhke doppe alcceseaset eatnamiid, ledje šattolaččat ja eatnánedje sakka. 28Jakob ásai Egyptas čiežanuppelohkái jagi, ja oppa su eallináigi lei čuođinjealljelogičieža jagi. 29Go Israela jápmináigi lahkonii, de son rávkkai lusas bártnis Josefa ja dajai sutnje: “Mun bivddán dus juoidá mainna sáhtát čájehit munnje iežat ráhkisvuođa ja oskkáldasvuođa. Bija gieđa mu askái ja vuortno ahte it hávdát mu Egyptii. 30Go mun lean mannan vuoiŋŋadit áhčiidan lusa, de doalvvo mu eret Egyptas ja hávdát mu sin hávdái.” Josef vástidii: “Mun dagan maid don bivddát.” 31Jakob dajai: “Vuortno dan munnje.” Josef vuortnui, ja de Israel gopmulii rohkadallat seaŋgga oaivvevuloža vuostá. 1Muhtin áiggi geažes Josefii muitaluvvui ahte su áhčči lei buozus. Son vulggii áhčis lusa ja válddii mielde goappašiid bártniidis, Manasse ja Efraima. 2Go Jakobii almmuhuvvui ahte su bárdni Josef lei boahtán, de son ražastii čohkkedit seaŋggas. 3Jakob dajai Josefii: “Buotveagalaš Ipmil almmustuvai munnje Kanaana Lusis, buressivdnidii mu 4ja celkkii munnje: ‘Mun dagan du šattolažžan ja eatnatgeardásažžan, nu ahte dus šaddet eatnat álbmogat, ja mun attán dán eatnama du nállái agálaš opmodahkan.’ 5Dat bártniguovttos geat leaba riegádan dutnje Egypta eatnamis juo ovdal go mun bohten deike, leaba mu bártnit. Manasse ja Efraim leaba mu bártnit seammá ládje go Ruben ja Simeon. 6Muhto dat mánát geat leat riegádan dutnje sudno maŋŋil, leat du, muhto sii galget gohčoduvvot vieljaideaset čearddaid namain dan eatnamis maid sii ožžot opmodahkan. 7Go mun ledjen máhccamin Paddanis, de mus jámii Rakel. Dat dáhpáhuvai Kanaanis, go ain lei mátki Efratai, ja mun hávdádin su dohko Efrata geainnu gurrii.” Efrata lea seammá go Betlehem. 8Go dal Israel oinnii Josefa bártniid, de son jearai: “Geat dát leaba?” 9Josef vástidii: “Soai leaba mu bártnit, geaid Ipmil lea addán munnje dáppe.” Dalle Jakob dajai: “Buvtte sudno mu lusa, vai mun beasan buressivdnidit sudno.” 10Israela čalmmit ledje hedjonan boarisvuođa geažil, iige son šat oaidnán bures. Josef buvttii sudno áhčis lusa, ja son cummistii ja fátmmastii sudno. 11Israel dajai Josefii: “Mun in livčče jáhkkán ahte beasašin vel oaidnit du muođuid, ja dál Ipmil lea suovvan mu oaidnit maiddái du mánáid!” 12Josef válddii bártni guoktá su fátmmis ja gopmirdii eatnamii muođuid. 13De Josef buvttii sudno goappašagaid áhčis ovdii, olgeš gieđain son bijai Efraima Israela gurut beallái, ja gurut gieđain son bijai Manasse Israela olgeš beallái. 14Israel geigii olgeš gieđa ja bijai dan Efraima oaivvi ala, vaikko Efraim lei nuorat, ja gurut gieđa son bijai Manasse oaivvi ala; son nappo bijai gieđaidis ruossut. Muhto Manasse lei vuosttašriegádeaddji. 15Ja Israel buressivdnidii sin ja celkkii: “Dat Ipmil gean ovddas mu áhčit Abraham ja Isak vádjoleigga, dat Ipmil guhte lea leamaš mu báimman mu riegádeami rájes gitta otná beaivvi rádjái, 16dat eŋgel gii lea lonistan mu buot bahás, buressivdnidehkos dán bártni guoktá. Sudno bokte galgá eallit mu namma ja áhčiidan Abrahama ja Isaka namma. Eatnánehkoset sudno maŋisboahttit eatnama alde.” 17Go Josef oinnii ahte su áhčči bijai olgeš gieđa Efraima oaivvi ala, de son ii liikon dasa, ja son dohppii áhčis gieđa vai beassá sirdit dan Manasse oaivvi ala. 18Josef dajai áhččásis: “Ale nie, áhčážan, dát lea vuosttašriegádeaddji. Bija olgeš gieđa su oaivvi ala.” 19Muhto áhčči biehttalii ja dajai: “Mun dieđán, bártnážan, mun dieđán. Son šaddá maid álbmogin, ja son šaddá maid stuorisin, muhto su nuorat viellja almmatge šaddá vel stuoribun, ja su nálli šaddá álbmogiid eatnatvuohtan.” 20Nu son buressivdnidii sudno dan beaivvi ja dajai: “Go israellaččat buressivdnidit, de sii namuhit dudno namaid ja celket: ‘Ipmil dahkos du Efraima ja Manasse veardásažžan.’” Nu son bijai Efraima Manasse ovdalii. 21Dasto Israel dajai Josefii: “Mun jámán, muhto Ipmil lea dinguin ja doalvu din ruoktot áhčiideattet eatnamii. 22Ja ovdalii du vieljaid mun attán dutnje dan várrečielggi maid válden amorlaččain mihkiinan ja dávggiinan.” 1Jakob rávkkai lusas bártniidis ja dajai: Čoagganehket, de mun almmuhan mii didjiide dáhpáhuvvá boahtti beivviid. 2Bohtet čohkkái ja gullet, Jakoba bártnit, guldalehket áhčádet Israela. 3Ruben, don leat mu vuosttašriegádeaddji ja fápmu, mu olmmáivuođa vuosttas šaddu, alimus árvvus, stuorimus fámus. 4Don leat dego boršu čáhci. Don it bisut vuosttaš saji, dasgo don mannet áhčát seŋgii, heahppášuhttet mu oađđinsaji. 5Simeon ja Levi leaba vieljažat, sudno miehkit leat veahkaválddi neavvut. 6Sudno juonain mun in fuola, sudno fárrui mun in searvva. Moaris soai leaba goddán olbmáid, iešválddálaččat čuohppan vuovssáid čeavžžáid. 7Garuhuvvon lehkos sudno moarri, dasgo dat lea giivvis, sudno suhttu, dasgo dat lea garas. Mun háddjen sudno Jakoba čearddaid seahká, biđgen sudno miehtá Israela. 8Juda, du vieljat rámidit du. Du giehta lea vašálaččaidat niskkis, du ovdii luoitádit áhčát bártnit. 9Juda, don nuorra ledjon, sállaša luhtte leat čuožžilan, bártnážan. Son lea gorjon, son vuoiŋŋada nugo ledjon, dego njiŋŋelas ledjon. Gii duostá ráfehuhttit su? 10Ii gonagassoabbi gáidda Judas iige ráđđensoabbi su gieđas, ovdal go boahtá son geasa dat gullá, su álbmogat jeagadit. 11Son čatná ásenis viidnemurrii, viidnemuora oaksái ásenvárssás. Son bassá biktasiiddis viinnis, gárvvuidis viidnemuorjevaras. 12Su čalmmit leat seavdnjadeappot go viidni, su bánit vielgadeappot dego mielki. 13Sebulon ássá mearragáttis, rittus gosa skiippat láddejit. Su rádjá ollá gitta Sidonii. 14Isaskar lea nanadávttat ásen mii livvada oapmegárddiid gaskkas. 15Son oinnii ahte livvasadji lea hávski ja eanan liekkus. Son sojaldahtii oalggi noađi vuollái, bargagođii šlávvabargguid. 16Dan fuolaha iežas álbmogii rievtti, sonnai Israela eará čearddaid láhkái. 17Dan lea gearpmaš geainnu alde, bálgá guoras mirkoguovdi mii gáskkesta heastta šušmmiide, nu ahte riidejeaddji gahččá maŋás. 18Hearrá, dus mun vuorddán bestojumi! 19Rievváriid joavkkut fallehit Gada, Gad ieš falleha daid maŋŋoša. 20Ašer gallehuvvo buoiddes borramušain, son fállá gonagasaid herskkuid. 21Naftali lea goddeáldu mii ruohttá luovusin ja guoddá čáppa misiid. 22Josef lea šattosmuorra, nuorra šattosmuorra ájagáttis, dan oavssit geaigájit muvrra badjel. 23Njuollabáhččit hárdet su, sii báhčalit ja doarrádallet su, 24muhto su juoksa bissu dávggasin, su gieđat leat lášmadat. Jakoba Veagalaččas son oažžu veahki, sus gii lea Báimman, Israela Bákti, 25áhčát Ipmil gii veahkeha du, Buotveagalaš gii buressivdnida du, addá buressivdnádusaid badjin almmis ja buressivdnádusaid čiekŋalasas vuollin, buressivdnádusaid čiččiin ja goaŧus. 26Áhčát buressivdnádusat ollet allelii go agálaš várit, allelii go agálaš dieváid hearvásvuohta. Bohtoset dat buressivdnádusat Josefa oassin, su gii lea oaivámuš vieljaidis gaskkas. 27Benjamin lea gaikkodeaddji gumpe, iđedis son borrá stajádusaid, eahkedis son juogada sállaša. 28Dát leat Israela čearddat, oktiibuot guoktenuppelohkái, ja ná sin áhčči sártnui sidjiide. Iešguđege son buressivdnidii dainna buressivdnádusain mii sutnje gulai. 29Dasto Jakob attii sidjiide dáid rávvagiid: “Mun váldojuvvon dál olbmuidan lusa. Hávdádehket mu áhčiidan báldii dan bákteráigái mii lea hetlaš Efrona giettis, 30Makpela giettis, Mamre lahka Kanaanis. Dan gietti Abraham osttii hetlaš Efronis hávdesadjin. 31Dasa leaba hávdáduvvon Abraham ja su áhkká Sara, dasa leaba hávdáduvvon Isak ja su áhkká Rebekka, ja dasa mun hávdádin Lea. 32Dat gieddi ja bákteráigi mii lea das, lea ostojuvvon hetlaččain.” 33Go Jakob lei geargan addimis dáid rávvagiid bártniidasas, de son gesii julggiidis seŋgii. Son jámii, ja son váldojuvvui olbmuidis lusa.

Les i nettbibelen