Paulus sárdniida Atenas

Paulus lei šaddan risttalaš.
Son mátkkoštii birra máilmmi
ja muitalii iežas ođđa oskku birra.
Dál son lei ollen Atenii.

Son manai tempelalážii
ja čuoččahii muhtun stuora bácciid suoivanii.
Doppe ledje geađgebáccit ja áltárat guhkes ráidun.
Son oinnii ahte báccit govahalle ipmiliid.

Son váccii johtileappot ja johtileappot ja rohkadalai iežas siste:
«Ipmil almmis, veahket mu!
Dáppe olbmuin leat dievva eahpeipmilat.
Movt galggan mun oažžut sin guldalit mu?»
De son fuobmái ovtta áltára mas ii lean bázzi,
dasa lei dušše čállon: «Dovdameahttun ipmilii».
Son savkalii «giitu», ja manai fas vulos alážis.

Gávpogis son sártnui olbmuiguin
geaid deaivvai luottaid nalde ja márkanšilljus.
Sii háliidedje ságastallat suinna,
ja gullat maid son vikkai muitalit iežas Ipmila birra.

Sii válde su mielde gávpoga ráđđái,
dohko gosa gávpoga viisámus olbmot lávejedje čoagganit.
Son rohkadalai iežas siste, ja de son álggii:
«Mun oainnán ahte dii rohkadallabehtet “dovdameahttun ipmilii”.
Diehtibehtet go gii son lea?
Dat lea Hearrá, son guhte lea sivdnidan máilmmi ja eatnama,
ja son ii leat mihkkege bácciid, son lea ealli Ipmil!

Doaivubehtet go ahte son lea guhkkin eret,
ja váttis gávdnat?
Ii, son han ii leat guhkkin eret mis guđesge.
Dasgo su siste mii eallit, lihkadit ja leat.

Dat dovdameahttun Ipmil ii leat šat dovdameahttun.
Go son sáddii iežas Bártni
ja čuoččáldahtii su jábmiid luhtte.»

Muhtumiid mielas humai Paulus duššiid.
Earát fas guldaledje, nivkkuhedje guhtet guoibmáseaset ja dadje:
«Diet lei miellagiddevaš. Ealli Ipmil?
Mii háliidit gullat dus velá eambbo nuppe háve.»

Earát fas osko dasa maid son logai.
Muhtimat vulge su mielde go son guđii ráđi.

Loga muitalusa Biibbalis

16Go Paulus lei vuordimin sudno Atenas, de son oinnii gávpogis juohke sajis eahpeipmilgovaid, ja su siskkildas muosehuvai. 17Son sártnodii synagogas juvddálaččaiguin ja ipmilbalolaš olbmuiguin ja márkanšiljus juohke beaivvi daiguin geaid doppe deaivvai. 18Muhtun epikuralaš ja stoalaš filosofat nákkáhallagohte suinna, ja soapmásat sis dadje: “Maid duođaid dát sárdnás olmmái viggá muitalit?” Muhtumat fas árvaledje: “Son orru áigumin sárdnidit amas ipmiliid”, dasgo Paulus sárdnidii evangeliuma Jesusis ja bajásčuožžileames. 19Sii dolvo dasto Paulusa mielddiset Areopagosii ja dadje: “Oažžutgo mii gullat mii lea dat ođđa oahppa maid don gulahat? 20Mii leat gullan du sárdnumin amas ságaid. Mii dáhtošeimmet diehtit mat dat duođaid leat.” 21Atenalaččain ja maiddái vierrásiin geat doppe ásse, lei stuorra beroštupmi buot ođđa áššiide, ja sii eai váinnuhan maidege eará go gullat ođđasiid. 22Paulus manai čuožžut gasku Areopagosa ja sárdnugođii:“Atena olbmát! Mun oainnán ahte dii juohke dáfus lehpet áŋgirat atnit fuola ipmiliid bálvaleames. 23Go mun váccašin gávpogis ja geahčadin din bassi sajiid, de mun gávdnen maiddái áltára mas lei čála: ‘Dovdameahttun ipmilii.’ Aiddo su gean dii bálvalehpet almma su dovddakeahttá, mun sárdnidan didjiide. 24Ipmil guhte lea sivdnidan máilmmi ja buot mii das lea, son guhte lea almmi ja eatnama Hearrá, ii ása tempeliin maid olbmogieđat leat dahkan. 25Su ii maid sáhte bálvalit olbmogieđaiguin dego son dárbbašivččii juoidá, sonhan ieš addá buohkaide eallima ja vuoiŋŋa ja visot. 26Ovtta áidna olbmos son lea sivdnidan buot olbmuid. Son lea diktán álbmogiid ássat miehtá eatnama ja lea ásahan daidda vissis áiggiid ja orrunsajiid rájiid, 27vai olbmot ozašedje Ipmila, jos mat sii iskkademiin sáhtášedje su gávdnat.Ipmil ii almmatge leat guhkkin eret mis guđesge. 28Dasgo su siste mii eallit, lihkadit ja leat. Maiddái muhtumat din diktačálliin leat dadjan: ‘Mii leat maiddái su sohka.’ 29Go mii nappo leat Ipmila sohka, de mii eat oaččo navdit ahte ipmilvuohta lea golli, silbba dahje geađggi láhkásaš, dego govva maid olbmo jurdda dahje dáidu lea hábmen. 30Dakkár diehtemeahttunvuođa Ipmil lea gierdan guhká, muhto dál son gohčču buot olbmuid buot báikkiin jorgalit. 31Dasgo son lea ásahan beaivvi goas son dubme máilmmi vuoigatlaččat dan olbmá bokte gean son lea dasa mearridan. Dan son lea duođaštan buot olbmuide go čuoččáldahtii su jábmiid luhtte.” 32Muhtumat bilkidedje Paulusa go gulle su sárdnumin jábmiid bajásčuožžileames, earrásatgis dadje: “Mii dáhttut gullat das velá nuppe hávege.” 33De Paulus vulggii sin luhtte, 34muhto muhtumat serve sutnje ja osko. Sin gaskkas lei Dionysios, Areopagosa lahttu, Damaris-nammasaš nisson ja earrásat sudnuin.

Les i nettbibelen