Paulus čállá

Paulus čohkkái giddagasas Romas.
Son jurddašii risttalaččaid birra miehtá máilmmi,
buot searvegottiid maid son lei huksen,
ja buot daid buriid olbmuid birra geaid son lei deaivan.
Son háliidii čállit sidjiide reivve,
son dáhtui veahkehit sin doalahit dan mii lea buot deháleamos.
«Ráhkis Filippi searvegotti olbmot!» son álggahii.
Muhto de fertii bisánit jurddašit.

Dat lei Filippis gos son oktii lei
bálkestuvvon giddagassii,
oktan olbmáinis Silasiin.
Sii bidje sudno čohkkát dan siskkimus fáŋgalatnjii
ja čatne sudno julggiid gitta muhtin geađgái.
«Ean galgga massit movtta», dajaige soai goabbat guoibmáseaskka,
ja lávlluiga máidnuma Ipmilii olles ija.

Fáhkkestaga eanan doarggistii sakka, vistti lihkadii
ja buot giddagasa láhkkit čoavdásedje.
Buot uvssat rahpasedje, muhto eai fáŋggat viehkalan olggos.
Sii baicca čoagganedje Paulusa ja Silasa birra.

Fákta morihii ja oinnii giddagasa uvssaid rahpasan.
Son heađástuvai ja balai sakka das mii dál sáhtii suinna geavvat,
danne go su bargu han lei váruhit ahte ii oktage fáŋga lovpen,
muhto Paulus čuorvvui sutnje: «Mii leat dás buohkat!»

De viežžalii fákta čuovgga ja viehkalii giddagasa sisa.
Son oinnii dan guovtto doppe giddagasa siskkimusas
ja buot eará fáŋggat sudno birra.
Dasto válddii son Paulusa ja Silasa olggobeallái ja jearai:
“Máid galggan mun dahkat vai oaččun dan seamma oskku go doai?”
«Oskko Hearrá Jesusii», vástidii Paulus.

De fákta vieččai čuovgga ja viegai sisa giddagassii.
De oinnii son dan siskkimus fáŋgalan
ja fáŋgga guoktá ja buot daid earáid geat čužžo sudno birra.
De son válddi Paulusa ja Silasa mielde olggos ja jearai:
«Maid mun galggan dahkat vai oaččun seamma osku go dudnos?»
«Osko Hearrá Jesusii», vástidii Paulus.

Dan ija gásttašuvvui fákta ja su bearaš.
Nuppe beaivve luitojuvvuiga Silas ja Paulus luovosin.
Muhto Paulus biehttalii vuolgimis ovdal
go gávpoga duopmárat bohte
ja bivde sudnos ándagassii.
Duopmárat bohte ja čuvvo sudno gávpogis olggos
ja bivde ándagassii dan ovddas go ledje nie meannudan sudnuin;
bálkestan sudno giddagassii almmá riektemearrádusa haga.

Paulus geahčai iežas láhkkiide doppe Romas.
Dál son lei vuohon fáŋgan.
Son jurddašii muittuidis birra giddagasas Filippis
ja jotkkii reivviin:
«Ráfi lehkos diiguin buohkaidguin Filippis!
Illudehket álo Hearrá siste!
Allet moraš mange dihte!
Ja de lávllui máidnunlávlaga giddagasas Roma.

Loga muitalusa Biibbalis

16Go mii de fas leimmet mannamin rohkosbáikái, de min ovddal bođii šlávvanieida geas lei einnostanvuoigŋa. Nieida skáhppui einnostemiin stuorra ruđaid isidiiddásis. 17Son čuovvulii Paulusa ja min earáid ja čuorvvui: “Dát olbmát leat Alimus Ipmila bálvaleaddjit ja čájehit didjiide bestojumi geainnu!” 18Dan son dagai máŋga beaivvi, dassážii go Paulus váivašuvai, jorggihii ja celkkii vuigŋii: “Jesus Kristusa nammii mun gohčun du: Vuolgge sus olggos!” Dallánaga vuoigŋa guđii nieidda. 19Muhto go nieidda eaiggádat ipmirdedje ahte sin doaivu fidnet dietnasiid lei jávkan, de sii dohppejedje Paulusa ja Silasa ja gesse sudno márkanšilljui eiseválddiid ovdii. 20Romalaš duopmáriid ovddas sii dadje: “Dát olbmá guovttos ráfehuhttiba min gávpoga. Soai leaba juvddálaččat 21ja oahpaheaba dábiid maid mis ii leat lohpi dohkkehit iige čuovvut, danin go mii leat romalaččat.” 22Maiddái álbmot čuožžilii sudno vuostá. Duopmárat gohččo gaikut sudnos biktasiid ja spihččet sudno. 23Maŋŋil go sii ledje addán sudnuide eatnat časkkástagaid, de sii bálkestedje sudno giddagassii. Sii gohččo fávtta gáhttet sudno bures, 24ja danin fákta doalvvui sudno giddagasa siskkimus fáŋgalatnjii ja bijai vel sudno julggiid čoskii gitta. 25Gaskaija áigge Paulus ja Silas rohkadalaiga ja lávlluiga máidnuma Ipmilii, ja iežá fáŋggat guldaledje sudno. 26Fáhkkestaga eanan doarggistii hui sakka. Giddagasa vuođđudusat lihkkasedje, buot uvssat rahpasedje ja buohkaid láhkkit čoavdásedje. 27Fákta morihii, ja go son oinnii giddagasa uvssaid rahpasan, de son gáttii fáŋggaid báhtaran ja rohttii miehki vai beassá sorbmet iežas. 28Dalle Paulus čuorvvui sutnje alla jienain: “Ale daga alccesat maidege baháid! Mii buohkat leat dás.” 29Fákta rávkkai čuovgga, viegai sisa ja luoitádii doarggistemiin Paulusa ja Silasa ovdii. 30Son doalvvui sudno olggos ja dajai: “Buorit olbmát, maid mun galggan dahkat vai bestojuvvon?” 31Soai vástideigga: “Oskko Hearrá Jesusii, de don bestojuvvot, don ja du dállu.” 32Soai sártnuiga dasto Hearrá sáni sutnje ja buohkaide geat ledje su viesus. 33Dan seammá bottus, guovdelaš ija, fákta dikšugođii sudno ja basai časkkástatháviid, ja son ja su bearaš gásttašuvvojedje dallánaga. 34Son doalvvui sudno vissosis ja málestii sudnuide, ja son ja buot su dáluolbmot ledje ilus go sii dál osko Ipmilii. 35Iđđedis duopmárat vuolggahedje diggebálvváid dadjat: “Luitet dáid olbmáid luovus.” 36Fákta dieđihii dan Paulusii. Son dajai: “Duopmárat leat vuolggahan sáni ahte dudno galgá luoitit luovus. Vuolgi dal ja manni ráfái!” 37Muhto Paulus vástidii diggebálvváide: “Sii leat dutkkakeahttá ja dubmekeahttá spihččehan munno almmolaččat, Roma riikkavuložiid, ja bálkestan munno giddagassii. Dál sii dáhtošedje ádjit munno suollemasat eret? Ii nu, muhto bohtoset ieža doalvut munno olggos.” 38Diggebálvvát dolvo duopmáriidda dán sáni. Sii ballájedje go gulle ahte soai leaba romalaččat. 39Sii bohte giddagassii ja sárdno ustitlaččat sudnuide, dolvo sudno olggos ja dáhtto sudno vuolgit gávpogis. 40Go Paulus ja Silas leigga beassan giddagasas, de soai manaiga Lydia lusa. Doppe soai deaivvaiga vieljaid ja arvvosmahtiiga sin, ja de soai vulggiiga gávpogis.

Les i nettbibelen

4Illudehket álelassii Hearrás! Vel oktii mun dajan: Illudehket! 5Šaddos din láđisvuohta dieđusin buot olbmuide. Hearrá lea lahka. 6Allet leage morrašis mange dihte, muhto buktet álo dan maid dárbbašehpet, Ipmilii dieđusin átnumiin, rohkadallamiin ja giitalusaiguin.

Les i nettbibelen