Álbmot stuibmida
1 De álbmot bárgugođii ja čierui geažos ija. 2 Buot israellaččat nimmoredje Mosesa ja Arona vuostá ja dadje sudnuide: “Vare mii livččiimet jápmán Egyptii dahje dán meahccái! 3 Manne Hearrá doalvu min dan eatnamii gahččat miehkkái, ja min nissonat ja min mánát šaddet vašálačča sálašin. Buoret livččii máhccat Egyptii.” 4 Sii dadje guhtet guoibmáseaset: “Mii válljet ođđa jođiheaddji ja máhccat Egyptii!”
5 Dalle Moses ja Aron luoitádeigga muđolassii eatnamii israellaččaid ovdii geat ledje čoagganan dasa. 6 Muhto Josua, Nuna bárdni, ja Kaleb, Jefunne bárdni, geat leigga leamaš iskkadeamen eatnama, gaikkodeigga biktasiiddiska 7 ja dajaiga israellaččaide: “Eanan maid mii finaimet iskkadeamen, lea buorre ja hearvás eanan. 8 Jos Hearrá lea duhtavaš midjiide, de son doalvu min dan eatnamii mas golgá mielki ja honnet, ja addá dan midjiide. 9 Allet stuibmit Hearrá vuostá! Allet bala dan eatnama olbmuin, sii leat midjiide dego láibebihttá. Sin suodji lea sis gáidan, muhto minguin lea Hearrá. Allet bala sis!” 10 Searvegoddi áittii geađgádit Josua ja Kaleba jámas. Dalle Hearrá hearvásvuohta almmustuvai almmustusgoađis buot israellaččaide.
11 Hearrá sártnui Mosesii: “Man guhká dát álbmot áigu badjelgeahččat mu? Man guhká sii biehttalit luohttimis munnje, vaikko mun lean dahkan eatnat mearkkaid sin gaskkas? 12 Mun časkkán sin rohttudávddain ja duššadan sin, muhto du mun dagan stuorit ja gievrrat álbmogin go dat.”
13 Moses dajai Hearrái: Egyptalaččat leat gullan ahte don fámuinat dolvot dán álbmoga eret sin luhtte 14 ja sii leat muitalan dan buot dán eatnama ássiide. Sii leat gullan ahte don, Hearrá, leat dán álbmoga gaskkas, ahte sii leat oaidnán du muođus muhtui ja ahte du balva lea sin badjelis ja ahte don jođát sin ovdal balvabáccis beaivet ja dollabáccis ihkku. 15 Jos don dál duššadat dán álbmoga ovttain časkkástagain, de eará álbmogat mat leat gullan du daguid, dadjet: 16 “Hearrá ii nagodan doalvut dán álbmoga dan eatnamii maid son lei vurdnon addit sidjiide. Danin son gottii sin meahccái.”
17 Hearrá, čájet dál iežat stuorra fámu nugo don leat cealkán: 18 “Hearrá lea guhkesmielalaš, ja su árbmugasvuohta lea stuoris. Son addá ándagassii vearredaguid ja rihkkumiid, muhto ii divtte sivalačča ráŋggáškeahttá. Gitta goalmmát ja njealját buolvva rádjái son bidjá mánáid vástidit áhčiideaset vearredaguin.” 19 Go du árbmu lea nappo stuoris, de atte dán álbmogii ándagassii dan vearredaguid, nugo leat addán dasa ándagassii dan rájes go dat vulggii Egyptas.
20 Hearrá celkkii: “Mun attán ándagassii, nugo don átnot. 21 Muhto nu duohta go mun ealán ja nu duohta go Hearrá hearvásvuohta deavdá oppa eatnama: 22 Ii oktage dain olbmáin geat leat oaidnán mu hearvásvuođa ja mearkkaid maid mun lean dahkan Egyptas ja dán meahcis, ja almmatge leat geahččalan mu nu máŋgii eaige leat gullan mu jiena, 23 duođaid, ii oktage sis oainne dan eatnama maid mun vuordnumiin lohpidin sin áhčiide. Ii oktage dain geat leat futnon mu, beasa dohko. 24 Muhto mu bálvaleaddjis Kalebis lea eará vuoigŋa, ja son lea oskkáldas munnje. Danin mun doalvvun su dan eatnamii gos son lea fitnan, ja su nálli váldá dan oapminis. 25 Dál amaleklaččat ja kanaanlaččat ásset legiin. Ihttin dii galgabehtet jorgalit nuppos ja mannat meahccái Ruksesmeara guvlui.”
26 Hearrá sártnui Mosesii ja Aronii:
27 “Man guhká mun galggan vel gierdat dán bahás álbmoga mii álohii nimmora mu vuostá? 28 Cealkke sidjiide: Nu duohta go mun ealán, cealká Hearrá, mun dagan didjiide nugo lean gullan din iežadet sárdnumin. 29 Dán meahccái dii roahppánehpet, buot geahčaduvvon olbmát, juohke guoktelogijahkásaš dahje boarráseabbo, dii buohkat geat lehpet nimmoran mu vuostá. 30 Ii oktage dis beasa dan eatnamii maid mun vuordnumiin lohpidin din ássansadjin, earret Kaleba, Jefunne bártni, ja Josua, Nuna bárdni. 31 Muhto din mánáid geaid dajaidet šaddat vašálačča sálašin, mun doalvvun dohko, ja sii sajáiduvvet dan eatnamii maid dii lehpet hilgon. 32 Din rupmašat báhcet njaŋgát dán meahccái, 33 ja din bártnit gártet guođohit omiideaset meahcis njealljelogi jagi. Sii ráŋggáštuvvojit din oskkáldasmeahttunvuođa dihte, dassážii go dii buohkat lehpet šaddan liikan dán meahcis. 34 Seammá láhkái go dii iskkadeiddet eatnama njealljelogi beaivvi, de dii ráŋggáštuvvobehtet njealljelogi jagi, ovtta jagi guđege beaivvi ovddas. Dalle dii dovdabehtet mu vuostehágu. 35 Mun, Hearrá, lean sárdnon. Ná mun dagan dán bahás álbmogii mii lea lihtodan mu vuostá: Dán meahccái sii duššet, deike sii jápmet.”
36 Dat olbmát geaid Moses lei vuolggahan iskkadit eatnama ja geat ledje ávžžuhan oppa searvegotti nimmorit Mosesa vuostá, 37 dat geat ledje buktán bahás ságaid eatnama birra, jápme go Hearrá ráŋggáštus deaividii sin. 38 Dain olbmáin geat ledje mannan iskkadeamen eatnama, bisuiga heakkas dušše Josua, Nuna bárdni, ja Kaleb, Jefunne bárdni.
Israel vuoittáhallá
39 Go Moses lei almmuhan Hearrá sániid israellaččaide, de sii moraštišgohte sakka. 40 Árrat iđedis sii mearridedje vuolgit várreeatnamii ja dadje: “Mii leat suddudan, muhto dál mii vuolgit dan eatnamii man birra Hearrá sártnui.” 41 Muhto Moses dajai: “Manne dii vuostálastibehtet Hearrá gohččuma? Dat ii lihkostuva. 42 Allet vuolgge dohko, dasgo Hearrá ii leat dinguin. Allet mana, vai vašálaš ii časkke din. 43 Doppe amaleklaččat ja kanaanlaččat sohtet dinguin, ja dii gahččabehtet miehkkái. Dii lehpet jorgalan eret Hearrás, ja dan dihte son ii leat dinguin.”
44 Sii goitge ceakkastedje ja vulge várreeatnamii, muhto Hearrá lihtuárka ja Moses báhce siidii. 45 Dalle amaleklaččat ja kanaanlaččat fallehedje israellaččaid váriid bealde, časke sin ja doarridedje sin gitta Horma rádjái.