Gå til forsiden

Paulusa vuosttaš girji korintalaččaide

7

Náittosdilli ja náitalkeahtesvuohta

1 Mun válddán dál ovdan dan ášši maid čáliidet. Olbmái lea gal buorre jos son ii guoskka nissonii, 2 muhto vai iešguhtege vealtá fuorrávuođas, de juohke olmmái galgá eallit iežas áhkáin ja juohke nisson iežas boatnjáin. 3 Boadnjá galgá deavdit náittosgeatnegasvuođas áhkkásis, nu maiddái áhkká boadnjásis. 4 Áhká rumaš ii leat su iežas hálddus, muhto boatnjá, iige boatnjá rumaš leat su iežas hálddus, muhto áhká. 5 Alli biehttal eallimis goabbat guimmiineatte muđui go leahppi šiehttan muhtin áigái, vai beassabeahtti rohkadallat; máhcci dasto fas oktii. Muđui Sáhtán beassá geahččalit dudno, go eahppi veaje hálddašit iežaideatte. 6 Dán mun dajan mieđáhussan inge gohččumin. 7 Mun sávašin ahte buohkat ellet nugo mun. Muhto juohkehaš lea ožžon Ipmilis iežas árpmuattáldaga, nubbi ovttalágáža, nubbigis nuppilágáža.

8 Náitalkeahtes olbmuide ja leaskkaide mun dajan: Sidjiide livččii buorre orrut okto nugo mun. 9 Muhto jos sii eai sáhte doalahallat, de náitalehkoset, danne go lea buoret náitalit go buollit himu dolas. 10 Náitalan olbmuide mun attán dán gohččuma mii ii leat mu muhto Hearrá: Áhkká ii oaččo earránit boatnjástis. 11 Muhto jos son earrána, de ellos náitalkeahttájin dahje soabadehkos boatnjáinis. Ii boadnjáge oaččo earránit áhkástis.

12 Earáide mun dajan, in Hearrá sátnin muhto iežan sátnin: Jos muhtun vieljas lea áhkká gii ii oskko, ja áhkká dáhttu eallit suinna, de boadnjá ii oaččo earránit sus. 13 Ja jos nissonis lea boadnjá gii ii oskko, ja boadnjá dáhttu eallit suinna, de áhkká ii oaččo earránit boatnjástis. 14 Dasgo boadnjá gii ii oskko, basuhuvvo áhkás bokte, ja áhkká gii ii oskko, basuhuvvo oskkolaš boatnjás bokte. Muđui dudno mánát livčče buhtismeahttumat, muhto dál sii leat basit. 15 Muhto jos eahpeoskkolaš náittosguoibmi dáhttu earránit, de earránehkos. Dan dilis oskkolaš viellja dahje oabbá ii leat čadnojuvvon. Ipmil lea rávkan min eallit ráfis. 16 Ja mas dieđát, áhkká, ahte sáhtátgo beastit boatnját? Ja mas dieđát, boadnjá, ahte sáhtátgo beastit áhkát?

Olgguldas eallindilli

17 Ellos juohkehaš dan dilis maid Hearrá lea guhtiige addán ja mii sus lei, go Ipmil rávkkai su. Dán neavvaga mun attán buot searvegottiide. 18 Jos muhtun lei birračuhppojuvvon dalle go rávkojuvvui, de son ii dárbbaš earáhuhttit iežas dili. Allos dat gii lea rávkojuvvon birračuohpakeahttájin, dikto iežas birračuhppojuvvot. 19 Dat gal dási dahká, leago olmmoš birračuhppojuvvon vai birračuohpatkeahttái; dehálaš lea doallat Ipmila báhkkomiid. 20 Orros juohkehaš dan dilis mas lei dalle go rávkojuvvui. 21 Jos ledjet šlávva go rávkojuvvojit, de ale váivvit iežat dainna. Muhto jos don sáhtát beassat friddjan, de vállje baicca dan. 22 Dasgo son gii lei šlávva go Hearrá su rávkkai, lea olmmoš gean Hearrá lea dahkan friddjan. Seammá láhkai dat gii lei friddja go rávkojuvvui, lea Kristusa šlávva. 23 Ipmil lea oastán din ja haddi lea máksojuvvon. Allet šatta olbmuid šlávvan! 24 Vieljat, orros juohkehaš Ipmila ovddas dan dilis mas lei dalle go rávkojuvvui.

Náitalkeahtes olbmot ja leaskkat

25 Náitalkeahtes olbmuid birra mus ii leat gohččun Hearrás. Muhto mun dajan iežan oaivila, dan dihte go Hearrá árpmustis lea čájehan munnje luohttámuša. 26 Dan heahteáiggi dihte maid mii dál eallit, juohkehažžii lea buoremus eallit dan dilis mas dál lea. 27 Jos dus lea áhkká, de ale vikka čovdojuvvot sus luovus. Jos dus ii šat leat áhkká, de ale siđa alccesat áhká. 28 Muhto jos dattetge náitalat, de it suddut. Ja jos nieida náitala, de son ii suddut. Muhto náitalan olbmot ožžot eallimis olu váivviid, ja dain mun dáhtošin din seastit.

29 Mun dajan didjiide, vieljažiiddán: Áigi gáržu. Danin maiddái dat geain lea áhkká, galget eallit dego sis ii livčče áhkká, 30 dat geat moraštit, dego eai moraštivčče ja dat geat leat ilus, dego eai livčče ilus; dat geat ostet, galget leat dego eai oččoše atnit áimmuin dan maid ostet, 31 ja dat geat geavahit máilmmi buriid, dego eai anáše daid maninge ávkin. Dasgo dálá máilbmi, nugo dál lea, nohká.

32 Mun sávašin ahte dii eallibehtet almmá morrašiid haga. Náitalkeahtes olmmoš atná fuola das mii guoská Hearrái, das mo ealášii Hearrá miela mielde. 33 Náitalan olmmáigis atná fuola das mii gullá máilbmái, das mo son sáhttá dohkket áhkkásis, 34 ja ná son gesso guovtte guvlui. Náitalkeahtes nisson ja nieida atnet fuola das mii guoská Hearrái, vai leat sihke rupmaša ja vuoiŋŋa dáfus basit, muhto náitalan nisson atná fuola das mii guoská máilbmái, das mo dohkke boadnjásis.

35 Mun dajan dán didjiide iežadet ávkin, in danne go dáhtun giellat din, muhto vai mun veahkehivččen din eallit gutnálaččat ja bissut oskkáldasat Hearrás.

36 Muhto jos muhtin oaivvilda ahte son bargá heivemeahttumit moarsis vuostá anistumiidis dihte, iige sáhte dasa maidege, de dahkos son nugo hálida, soai oažžuba náitalit, iige son daga suttu. 37 Muhto gii hálddaša iežas dáhtu ja bissu nannosit áigumušastis ja diktá moarsis leat guoskkakeahttá, dat dahká riekta. 38 Dat gii náitala morsiinis, dahká nappo riekta, muhto dat gii ii náital, dahká buorebut.

39 Áhkká lea čadnojuvvon boadnjásis nu guhká go boadnjá eallá, muhto boatnjá jápmima maŋŋil áhkká lea friddja náitalit geainna dáhttu, go dat fal dáhpáhuvvá Hearrás. 40 Su oassi lea goit buoret, jos son eallá okto. Dát lea mu oaivil, ja mun navddán ahte musge lea Ipmila Vuoigŋa.

Les vår personvernserklæring
Skjemaet er beskyttet av reCAPTCHA og Googles Privacy Policy og Terms of Service gjelder.