Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

.

Tilbake til oversikten

Matteusa evangelium

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

< Forrige kapittelNeste kapittel >

Ávdugassan máidnumat
5Go Jesus oinnii daid ollu olbmuid, de son manai várrái. Son čohkánii, ja máhttájeaddjit bohte su lusa.  2 De son sárdnugođii ja oahpahii sin ná:
          
   
 3 Ávdugasat leat vuoiŋŋasteaset geafit,
          dasgo almmi riika lea sin.
          
   
 4 Ávdugasat dat geat moraštit,
          dasgo sii ožžot jeđđehusa.
          
   
 5 Ávdugasat leat vuollegaččat,
          dasgo sii árbejit eatnama.
          
   
 6 Ávdugasat dat geat nelgot ja goiket
          vanhurskkisvuođa maŋŋái,
          dasgo sii gallehuvvojit.
          
   
 7 Ávdugasat dat geat leat váibmoláđđásat,
          dasgo sii ožžot váibmoláđisvuođa.
          
   
 8 Ávdugasat leat buhtisváimmogat,
          dasgo sii besset oaidnit Ipmila.
          
   
 9 Ávdugasat dat geat duddjojit ráfi,
          dasgo sii gohčoduvvojit Ipmila mánnán.
          
   
10 Ávdugasat dat geat doarrádallojuvvojit
          vanhurskkisvuođa dihte,
          dasgo almmi riika lea sin.
   
11 Ávdugasat lehpet dii go olbmot bilkidit ja doarrádallet din mu dihte, gielistit ja sárdnot bahá din birra juohke láhkái. 12 Illudehket ja ávvudehket, dasgo din bálká almmis lea stuoris. Nu sii doarrádalle profehtaidge ovdal din.
Sáltin ja čuovgan máilmmis
13 Dii lehpet eatnama sálti. Muhto jos sálti veagahuvvá, de mo dan fas oažžu sálttisin? Dat ii dohkke šat maninge: Dat bálkása ja duolmmahaddá olbmuide.
   
14 Dii lehpet máilmmi čuovga. Gávpot mii lea vári alde, ii sáhte leat čihkosis. 15 Ja go olmmoš cahkkeha lámppá, de ii bija dan gári vuollái, muhto lámpájuolgái, vai dat báitá buot viesu olbmuide. 16 Nu báitos maiddái din čuovga olbmuide, vai sii oidnet din buriid daguid ja máidnot din Áhči guhte lea almmis.
Jesus ja láhka
17 Allet gátte ahte mun lean boahtán gomihit lága dahje profehtaid. In mun leat boahtán gomihit, muhto baicca ollašuhttit. 18 Duođaid, mun cealkkán didjiide: Lágas ii jávkka oktage bustávva, ii velá uhcimus sárggisge, ovdal go albmi ja eanan nohket, ovdal go buot lea dáhpáhuvvan. 19 Gii fámuhuhttá ovttage lága báhkkoma, vaikko vel buot uhcimusa, ja nu oahpaha olbmuid, dat adnojuvvo uhcimussan almmi riikkas. Muhto gii doallá lága ja nu oahpaha olbmuid, dat adnojuvvo stuorisin almmi riikkas. 20 Mun cealkkán didjiide: Jos din vanhurskkisvuohta ii šatta mihá stuoribun go čáloahppavaččaid ja farisealaččaid vanhurskkisvuohta, de ehpet eisege beasa almmi riikii.
Vašši ja riidu
21 Dii lehpet gullan ahte lea celkojuvvon máddariidda: Don it oaččo goddit; dat gii goddá, lea ánssášan rievtti duomu. 22 Muhto mun cealkkán didjiide: Dat gii suhttá vielljasis, ii vealtta duomus, dat gii cealká vielljasis: Don doavki! gártá Alla Ráđi ovdii, ja dat gii cealká: Don ipmilmeahttun jalla! ii vealtta helveha dolas.
   
23 Jos leat doalvumin iežat oaffarattáldaga áltárii ja das muittát ahte du viellja atná juoga unohasvuođa du vuostá, 24 de guođe iežat attáldaga áltára ovdii ja mana vuos soabadeamen vieljainat, ja boađe dasto oaffaruššat iežat attáldaga. 25 Soabat fargga vuostebeliinat dan bále go ain leahppi mátkkis. Muđui son addá du duopmára gihtii ja duopmárgis fávtta gihtii, ja don bálkestuvvot giddagassii. 26 Duođaid, doppe don it beasa ovdal go leat máksán maŋimuš evrrege.
Náittosrihkkun
27 Dii lehpet gullan celkojuvvomin: Don it oaččo rihkkut náittosdili. 28 Muhto mun cealkkán didjiide: Dat gii geahččá nissonii anistumiin, lea juo váimmustis rihkkon náittosdili. 29 Jos du olgeš čalbmi fille du, de gaikket dan luovos ja bálkes eret. Buoret dutnje lea massit ovtta lahtu, go ahte oppa du rumaš bálkestuvvo helvehii. 30 Ja jos du olgeš giehta fille du, de čuohpa dan gaskat ja bálkes eret. Buoret dutnje lea massit ovtta lahtu, go ahte oppa du rumaš gártá helvehii.
   
31 Lea maid celkojuvvon: Dat gii earrána áhkástis, galgá addit sutnje earrogirjji. 32 Muhto mun cealkkán didjiide: Juohkehaš gii earrána áhkástis mange eará siva go fuorrávuođa dihte, dagaha dan ahte nisson šaddá rihkkut náittosdili. Ja dat gii náitala nissoniin gean su boadnjá lea hilgon, rihkku náittosdili.
Vuordnun
33 Dii lehpet gullan ahte lea celkojuvvon máddariidda: Don it oaččo vuordnut vearreváli, ja: Doala maid leat vurdnon Hearrái. 34 Muhto mun cealkkán didjiide: Allet eisege vuortno. Allet almmi bokte, dasgo dat lea Ipmila truvdnu, 35 allet eatnama bokte, dasgo dat lea su julggiid vuoluš, alletge Jerusalema bokte, dasgo dat lea stuorra gonagasa gávpot. 36 Ale vuortno iežat oaivvi bokte, dasgo don it máhte dahkat ovttage vuoktačalmmi vielgadin itge čáhppadin. 37 Go mieđihehpet, de dadjet dušše: Nu lea, ja go biehttalehpet, de dadjet dušše: Ii. Dat mii dasa lasihuvvo, boahtá bahás.
Mávssaheapmi
38 Dii lehpet gullan ahte lea celkojuvvon: Čalbmi čalmmis ja bátni bánis. 39 Muhto mun cealkkán didjiide: Allet vuostálastte sin geat dahket didjiide bahá. Jos muhtun doške du olgeš nirrii, de jorgal maiddái nuppi niera sutnje. 40 Jos muhtun dáhttu lágastemiin váldit dus báiddi, de atte sutnje vel gávttige. 41 Jos muhtun bágge du vázzit miilla iežas fárus, de vácce suinna guokte. 42 Atte dasa gii dus átnu, alege jorgal sealggi dasa gii bivdá dus loanas.
Ráhkistehket vašálaččaid
43 Dii lehpet gullan ahte lea celkojuvvon: Ráhkis lagamučča ja vašut vašálačča. 44 Muhto mun cealkkán didjiide: Ráhkistehket vašálaččaid, buressivdnidehket daid geat garuhit din, dahket buriid daidda geat vašuhit din ja rohkadallet daid ovddas geat doarrádallet din, 45 vai lehpet almmálaš Áhčádet mánát. Dasgo son diktá iežas beaivváža badjánit sihke baháide ja buriide ja vuolggaha arvvi sihke vuoiggalaččaide ja ipmilmeahttumiidda. 46 Jos dii ráhkistehpet dušše daid geat din ráhkistit, de ánssášehpetgo dii das bálkká? Almma tuolláratge dahket nu? 47 Jos dii dearvvahehpet dušše iežadet olbmuid, de mii das lea nu erenoamáš? Almma báhkinatge dahket aiddo nu? 48 Lehket ollásat, nugo din almmálaš Áhčči lea ollis.
< Forrige kapittelNeste kapittel >

03. juli 2022

Dagens bibelord

Matteus 9,35–38

Les i nettbibelen

35Jesus gjekk no omkring i alle byane og landsbyane. Han underviste i synagogane deira og forkynte evangeliet om riket og lækte all sjukdom og plage. ... Vis hele teksten

35Jesus gjekk no omkring i alle byane og landsbyane. Han underviste i synagogane deira og forkynte evangeliet om riket og lækte all sjukdom og plage. 36Og då han såg alt folket, fekk han inderleg medkjensle med dei, for dei var forkomne og hjelpelause, som sauer utan gjetar. 37Då sa han til læresveinane: «Grøda er stor, men arbeidsfolka er få. 38Be då han som er herre over grøda, at han må senda ut arbeidsfolk til å hausta inn grøda si.»