Hopp rett til
Kirkeårets teksterDagens bibelord
Tegnforklaringer
Bibelleseplaner
Kjøp Bibelen
Bibelsøk
Søk
 |
 |
 |
| Hvor finner jeg... |
.
Njealját Mosesgirji
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36| < Forrige kapittel | Neste kapittel > |
Álbmot váidala 11Álbmot váidalii bahččagit, iige dat lean Hearrá miela mielde. Go Hearrá gulai álbmoga váidalusa, de son moaráhuvai, ja son buolláhii sin gaskii dola ja duššadii siidda ravdda. 2 Dalle álbmot čuorvvui Mosesii. Moses rohkadalai Hearrá, ja dolla játtai. 3 Dat báiki oaččui namman Tabera, dainna go Hearrá dolla lei doppe buolláhan sin. 4 Muhtumat seahkálas veagas mii lei čuvvon israellaččaid, anistuvve sakka borramuššii, ja maiddái israellaččat váidališgohte fas: “Vare mis livččii biergu borrat! 5 Almma muitibehtet mo mii boraimet Egyptas guoli nu ollu go dáhtuimet, ja mis ledje gurkkát, čáhcemelovnnat, boskalávkkit, rukseslávkkit ja vilgeslávkkit! 6 Muhto dál mii vuoimmehuvvat, dáppe ii leat mihkkege. Mii eat oainne maidege eará go manna.” 7 Manna lei nugo koriandersiepmanat ja lei oaidnit dego suovasgáhčči. 8 Álbmot lávii čoaggit dan ja mollet giehtamilluin dahje lihtis. Dasto dat vuššojuvvui ruhkus ja láibojuvvui asehis gáhkkun. Das lei seammá smáhkka go oljjuin láibojuvvon gáhkuin. 9 Manna gahčai idjasuolnni mielde siidii. 10 Moses gulai mo olbmot čirro gođiideaset ovddas. Hearrá moaráhuvai sakka, ja maiddái Moses anii dan bahán. 11 Son dajai Hearrái: “Manne don meannudat nu bahás muinna, bálvaleddjiinat? Manne don leat munnje nu árpmuheapme ahte leat addán oppa dán álbmoga munnje noađđin? 12 Leango mun dán álbmoga eadni, mungo lean dan riegádahttán? Donhan gohčut mu guoddit dan iežan salas nugo njamaheaddji guoddá njammimáná, gitta dan eatnamii maid don vuordnumiin lohpidit min áhčiide. 13 Gos mus biergu addit álbmogii, go sii čirrot, áŧestit mu ja dadjet: ‘Atte midjiide bierggu borrat?’ 14 Mun in veaje okto guoddit dán álbmoga, dat lea munnje beare lossat. 15 Jos don áiggut dahkat ná mu vuostá, de gotte mu baicca dálán. Leage munnje árbmugas alege divtte mu šat oaidnit dán vártnuhisvuođa.” Čiežalogi vuorrasa 16 Dalle Hearrá sártnui Mosesii: “Čohkke Israela vuorrasiin čiežalogi olbmá geaid dieđát leat árvvus adnojuvvon álbmoga hoavddat, buvtte sin almmustusgoađi lusa ja divtte sin čuožžut das iežat bálddas. 17 Mun njiejan dasa sárdnut duinna ja sirddán dus sidjiide oasi dan vuoiŋŋas maid leat ožžon. Nu sii veahkehit du atnit fuola álbmogis, vai don it dárbbaš guoddit okto olles noađi. 18 Cealkke álbmogii: Basuhehket iežaideattet ihttážii, de oažžubehtet borrat bierggu. Dii lehpet Hearrá gullut váidalan ja dadjan: ‘Vare mis livččii biergu borrat! Egyptas mis lei buorre dilli!’ Dál Hearrá addá didjiide bierggu borrat. 19 Dii ehpet bora dan dušše ovtta dahje guokte beaivvi dahje vihtta dahje logi dahje guoktelogi beaivvi, 20 muhto olles mánu, dassážii go dat boahtá olggos din njunneráiggiid ja dan hádja gákkaha váimmu. Ná dáhpáhuvvá dan dihte go dii lehpet hilgon Hearrá guhte lea din gaskkas, ja luoibman: ‘Manne mii galggaimet vuolgit Egyptas!’” 21 Moses dajai: “Dán álbmogis man gaskkas mun ásan, leat guhttačuođiduhát olbmá, ja don logat addit sidjiide bierggu nu ollu ahte sii besset borrat dan olles mánu. 22 Vaikko mii njuovašeimmet sidjiide buot smávva ja stuorra omiid, de sáhtášiigo dat ollit sidjiide? Dahje vaikko buot ábi guolit bivdojuvvošedje, de sáhtášiigo datge ollit sidjiide?” 23 Hearrá vástidii Mosesii: “Leago Hearrái mihkkege veadjemeahttun? Dál don beasat oaidnit ollašuvvágo mu sátni.” 24 Moses manai olggos ja muitalii álbmogii maid Hearrá lei cealkán. De son čohkkii álbmoga vuorrasiin čiežalogi olbmá ja doalvvui sin čuožžut goađi birra. 25 Hearrá njiejai balvva siste ja sártnui Mosesiin. De son sirddii dan čiežalohkásii oasi dan vuoiŋŋas mii Mosesis lei, ja sii šadde profehtalaš lihkahusaide; muhto maŋŋil nu ii šat dáhpáhuvvan sidjiide. 26 Siidii ledje báhcán guokte olbmá; nuppi namma lei Eldad ja nuppigis Medad. Maiddái sudnuide luoitádii vuoigŋa, dasgo soai gulaiga válljejuvvon olbmáid jovkui, vaikko soai eaba leange mannan goahtái, ja soai profehtastalaiga siiddas. 27 Muhtun bártnáš viegai muitalit Mosesii: “Eldad ja Medad profehtastallaba siiddas.” 28 Josua, Nuna bárdni, gii lei bálvalan Mosesa nuorravuođa rájes, dajai: “Moses, mu hearrá, gieldde sudno!” 29 Dalle Moses dajai sutnje: “Leatgo don eddon mu beales? Vare oppa Hearrá álbmot livčče profehtat ja oččošedje Hearrá vuoiŋŋa!” 30 De Moses ja Israela vuorrasat máhcce siidii. Váktillottit 31 De Hearrá vuolggahii garra biekka mii buvttii meara bealde váktillottiid ja biđgii daid siidii dakkár hivvodaga ahte dat ledje eatnamis guovtti állana assosaš geardin ovtta beaivása veardde juohke beallái siiddas. 32 Israellaččat čoaggigohte váktillottiid ja čogge daid geažos beaivvi ja ija ja vel nuppi beaivvige, ja gii lei čoaggán uhcimusat, lei čoaggán logi homermihtu. Sii lebbo lottiid siidda birra goikat. 33 Muhto go biergu lei ain sin bániid gaskkas ja sii ledje suoskamin dan, de cahkiidii Hearrá moarri álbmoga vuostá, ja son časkkii sin garrasit, nu ahte máŋgasat jápme. 34 Dat báiki gohčoduvvui Kibrot Hattaavan, dasgo dohko hávdáduvvojedje álbmogis dat geat ledje leamaš anistuhkkásat. 35 Kibrot Hattaavas álbmot sirdái Haserotii ja orui doppe muhtun áiggi. |
| < Forrige kapittel | Neste kapittel > |
Lukk X
Her kan registrerte brukere snart lagre egne kommentarer på det valgte verset.
24. mars 2023
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. ... Vis hele teksten
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. 50Fra slekt til slekt varer hans miskunn over dem som frykter ham. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spredte dem som bar hovmodstanker i hjertet. 52Han støtte herskere ned fra tronen og løftet opp de lave. 53Han mettet de sultne med gode gaver, men sendte de rike tomhendte fra seg. 54Han tok seg av Israel, sin tjener, og husket på sin miskunn 55slik han lovet våre fedre, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria ble hos Elisabet i omkring tre måneder. Så vendte hun hjem.
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. ... Vis hele teksten
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. 50Frå slekt til slekt varer hans miskunn over dei som ottast han. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spreidde dei som bar hovmodstankar i hjartet. 52Han støytte stormenn ned frå trona og lyfte opp dei låge. 53Han metta dei svoltne med gode gåver, men sende dei rike tomhendte frå seg. 54Han tok seg av Israel, sin tenar, og kom i hug si miskunn 55slik han lova våre fedrar, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria vart verande hos Elisabet i om lag tre månader; så reiste ho heim att.
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. ... Vis hele teksten
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. 50Buolvvas bulvii su váibmoláđisvuohta bistá sidjiide geat ballet sus. 51Son dahká veagalaš daguid gieđainis, son biđge sin geain leat čeavlás jurdagat váimmus. 52Son norddasta ráđđejeddjiid sin truvnnuin ja alida vuollegaččaid. 53Son biebmá nealguid buriid attáldagaiguin, muhto riggáid son vuolggaha eret guoros gieđaid. 54Son veahkeha bálvaleaddjis Israela ja muitá iežas árpmu, 55nugo lohpidii min áhčiide, Abrahamii ja su sohkii, agálaš áigái. 56Maria orui Elisabeta luhtte lahka golbma mánu ja máhcai dasto ruoktot.