Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

.

Tilbake til oversikten

Salomo sátnevádjasat

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Neste kapittel >
1Salomo, Davida bártni, Israela gonagasa, sátneláskkut.
          
   
 2 Oahpahehkoset dat viisodaga
          ja bagadusa,
          vai olmmoš ádde jierpmálaš sániid
          
   
 3 ja váldá vuostá bagadusa
          jierpmálašvuhtii, vanhurskkisvuhtii,
          vuoigatvuhtii ja vuoigatlašvuhtii.
          
   
 4 Ožžoset dáidemeahttumat dain dáiddu,
          nuorat dieđu ja dárkilvuođa.
          
   
 5 Viissisge viisu go gullá daid,
          jierpmálašge oažžu dain bagadusa,
          
   
 6 oahppá ipmirdit sátnevádjasiid
          ja veardádusaid,
          ádde viisáid sániid ja árvádusaid.
          
   
 7 Hearrá ballu lea dieđu álgu,
          muhto jalla badjelgeahččá
          viisodaga ja bagadusa.

Ale vajáldahte maid leat oahppan!
     8 Bártnážan, guldal áhčát cuiggodusa,
          ale hilggo eatnát oahpahusa!
          
   
 9 Dat lea čáppa gudnegierdu du oaivái,
          viđji mii čiŋaha du čeabeha.
          
   
10 Go suttolaččat fillejit du, bártnážan,
          de ale mieđit
   
11 go sii dadjet:
          “Vuolgge minguin vuođgŋit varaid,
          sokčat vigihemiid somá dihte!
          
   
12 Njielastehkot sin eallinaga
          dego jábmiidáibmu,
          obbanaga nugo hávdi!
          
   
13 Mii fidnet buotlágáš
          mávssolaš dávviriid,
          deavdit viesuideamet stajádusain.
          
   
14 Don beasat juogadit sállaša minguin,
          ruhtabursa mis lea oktasaš.”
          
   
15 Bártnážan, ale searvva sidjiide,
          ale goassege duolmmas sin bálgáid!
          
   
16 Sii dopmet bahá guvlui,
          gáhččet golggahit vara.
          
   
17 Eai lottit áicca fierpmi,
          vaikko dat lebbejuvvo daid oaidnut,
          
   
18 ja dát olbmát leat vuođgŋimin
          iežaset vara,
          iežaset heakka sii leat bivdimin.
          
   
19 Nu geavvá juohkehažžii
          gii bivdá vearrevuoittu:
          Dat váldá heakka das gii dan fidne.

Viisodat sárdnu
    20 Viisodat čuorvu gáhtain,
          márkanšiljuin dat diktá jienas gullot.
          
   
21 Šlábmás gáhtačiegain dat čuorvu,
          sárdnu gávpoga poarttain:
          
   
22 “Man guhká dii dáidemeahttumat
          ráhkistehpet dáidemeahttunvuođa?
          Man guhká dii bilkideaddjit
          illudehpet bilkideapmái
          ja dii jallat vašuhehpet dieđu?
          
   
23 Jorgalehket ja jeagadehket
          mu cuiggodusaid!
          Mun muitalan didjiide iežan dáhtu,
          dieđihan didjiide sániidan.
          
   
24 Mun čurvon,
          muhto dii ehpet dáhtton gullat,
          mun várrejin,
          muhto ii oktage beroštan.
          
   
25 Dii ceakkasteiddet
          buot mu neavvagiidda,
          ehpet viššan gullat mu cuiggodusaid.
          
   
26 Dan dihte mun boagustan
          go lihkuhisvuohta deaivida din,
          mun bilkidan go boahtá dat
          maid dii gáfestuvvabehtet,
          
   
27 go ballu falleha din
          dego garra biegga
          ja lihkuhisvuohta nugo riđđu,
          go áŧestus ja heahti deaivida din.
          
   
28 Dalle dii čuorvubehtet mu,
          muhto mun in vástit,
          dii ohcabehtet mu, muhto ehpet gávnna.
          
   
29 Dii vašuheiddet dieđu
          ehpetge dáhtton ballat Hearrás,
          
   
30 dii ehpet viššan guldalit mu neavvaga,
          muhto badjelgeahčaidet mu cuiggodusaid.
          
   
31 Danne dii borrabehtet
          daguideattet šattuid
          ja gallánehpet juonaideattetguin.
          
   
32 Jorraleapmi goddá dáidemeahttumiid,
          jallaid oadjebasvuohta duššada sin.
          
   
33 Muhto dat gii mu gullá,
          beassá ássat oadjebassan,
          son ii dárbbaš ballat mange bahás.”
Neste kapittel >

28. september 2022

Dagens bibelord

Salmane 91,9–16

Les i nettbibelen

9«Du, Herre, er mi tilflukt.» Den høgste har du gjort til din bustad. 10Det skal ikkje henda deg noko vondt, inga plage skal koma nær ditt telt. 11For han skal gje englane sine påbod om å verna deg på alle dine vegar. ... Vis hele teksten

9«Du, Herre, er mi tilflukt.» Den høgste har du gjort til din bustad. 10Det skal ikkje henda deg noko vondt, inga plage skal koma nær ditt telt. 11For han skal gje englane sine påbod om å verna deg på alle dine vegar. 12Dei skal bera deg på hendene så du ikkje støyter foten mot nokon stein. 13Du skal trø på løve og slange og trampa på ungløve og orm. 14«Eg bergar han når han held seg til meg, eg vernar han, for han kjenner mitt namn. 15Når han kallar på meg, svarar eg, eg er med han i nauda, eg friar han ut og gjev han ære. 16Eg mettar han med eit langt liv og lèt han sjå mi frelse.»