Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Nubbi Muitalusaid girji

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

Forrige kapittelNeste kapittel
6Dalle Salomo celkkii:
          “Hearrá, don dáhtut ássat moskosis.
          
   
 2 Mun lean huksen dutnje ássansaji
          agálaš áigái.”

   
 3 Gonagas jorggihii álbmogii muođuid ja buressivdnidii oppa Israela searvegotti. Buohkat čužžo,  4 ja Salomo celkkii: “Máidnojuvvon lehkos Hearrá, Israela Ipmil, gii gieđainis lea ollašuhttán dan maid lohpidii áhččásan Davidii, go son celkkii:  5 ‘Juo dolin mun bukten iežan álbmoga Egyptas, muhto dán beaivvi rádjái mun in leat válljen Israela čearddaid guovlluin gávpoga gosa huksejuvvošii tempel mu nama ássansadjin, inge leat válljen ráđđejeaddji álbmogasan Israelii.  6 Dál mun lean válljen Jerusalema iežan nama ássansadjin ja Davida iežan álbmoga Israela ráđđejeaddjin.’  7 Mu áhčči David dáhtui hukset tempela Hearrái, Israela Ipmilii.  8 Muhto Hearrá celkkii áhččásan Davidii: ‘Du áigumuš hukset munnje tempela lea buorre.  9 Muhto don it dattetge hukse tempela. Dan hukse du bárdni gii riegáda dutnje.’ 10 Dál Hearrá lea ollašuhttán iežas lohpádusa. Mun lean boahtán áhččán Davida sadjái ja čohkkán Israela truvnnus, nugo Hearrá lea cealkán. Ja mun lean huksen Hearrái, Israela Ipmilii, tempela. 11 Dohko mun lean bidjan árkka man siste leat lihtu lágat, dan lihtu maid Hearrá dagai israellaččaiguin.”
Salomo rohkadus
12 Salomo čuoččui Hearrá áltára luhtte oppa Israela searvegotti ovddas ja lebbii gieđaid. 13 Son lei ráhkadan bronsalávddi, viđa állana guhkkosačča, viđa állana govdosačča ja golmma állana allosačča, ja bidjan dan gasku ovdašilju. Oppa Israela searvegotti ovddas son dal lávkii dan ala. Son čippostii, lebbii gieđaid almmi guvlui 14 ja celkkii:
        Hearrá, Israela Ipmil! Ii leat du lágán ipmil, ii almmis iige eatnama alde. Don bisuhat lihtu ja dagat buori bálvaleddjiidasat, go sii olles váimmus vádjolit du muođuid ovddas.
15 Don leat ollašuhttán dan maid lohpidit bálvaleaddjásat Davidii, mu áhččái. Maid du njálbmi sártnui, dan du giehta dagai. Nu lea odne dáhpáhuvvan. 16 Hearrá, Israela Ipmil, doala maiddái dan maid don lohpidit bálvaleaddjásat Davidii, mu áhččái, go dadjet: “Álo čohkká Israela truvnnus du soga olmmái, go fal du bártnit dárkojit geainnuset ja ellet mu lága mielde, nugo don leat dahkan.” 17 Hearrá, Israela Ipmil! Divtte dál ollašuvvat dán lohpádusa maid sárdnot bálvaleaddjásat Davidii.
   
18 Muhto ásságo Ipmil duođaid eatnama alde olbmuid luhtte? Albmi, velá almmiid almmitge, ii leat doarvái stuoris, mo dasto dát tempel maid mun lean huksen! 19 Hearrá, mu Ipmil, jorgal almmatge bálvaleaddját beallái ja gula mu njuoras rohkadusa maid mun rohkadalan du muođuid ovddas. 20 Divtte čalmmiidat leat rabastuvvon dán viesu guvlui ijatbeaivái, dan báikki man birra leat cealkán: Dát lea mu nama ássanbáiki. Gula maid du bálvaleaddji rohkadallá dán báikái čalmmiid. 21 Gula bálvaleaddját ja álbmogat Israela átnumiid, go mii rohkadallat dán báikái čalmmiid. Vare don gulašit daid ássansadjásat albmái, gulašit ja attášit ándagassii!
   
22 Jos muhtin rihkku nuppi olbmo vuostá ja geatnegahttojuvvo dahkat váli, ja son de dahká váli du áltára ovddas dán tempelis, 23 de gula dalle albmái ja atte vuoigatvuođa bálvaleddjiidasat. Dubme sivalačča sivalažžan ja ráŋggáš su su daguid mielde, duođaš sivaheami sivaheapmin ja atte sutnje buhtadusa su sivahisvuođa mielde.
   
24 Jos du álbmot Israel vuoittáhallá vašálažžii danin go lea suddudan du vuostá, muhto de fas jorgala du beallái ja máidnu du nama, rohkadallá ja ánuha dus árpmu dán tempelis, 25 de gula dan albmái. Atte ándagassii álbmogasat Israelii dan suttuid ja divtte dan máhccat dán eatnamii maid addet juo min áhčiide.
   
26 Jos albmi lea dahppojuvvon iige boađe arvi, danin go israellaččat leat suddudan du vuostá, ja jos sii dalle goit rohkadallet dán báikái čalmmiid, rámidit du nama ja jorgalit suttusteaset go don vuolidat sin, 27 de gula dan albmái ja atte ándagassii bálvaleaddját ja álbmogat Israela suttu. Oahpat sidjiide buori geainnu man sii galget vádjolit, ja divtte arvit eatnamasat maid leat addán iežat álbmogii opmodahkan.
   
28 Jos eatnamii šaddá nealgi dahje boahtá rohttudávda, jos gortnit gurbet ja ástet, jos bohtet rásselohkut ja máđut, jos vašálaččat birastahttet gávpogiid dahje jos boahtá mii ihkinassii buohcuvuođaid dahje givssiid, 29 de gula dalle ássansadjásat albmái juohke rohkadusa ja átnuma maid ovttaskas olbmot dahje oppa Israel rohkadallá, danin go juohkehaš dovdá iežas váivvi ja bákčasa, ja lebbe gieđaid dán viesu guvlui, 30 de gula dan átnumuša albmái gos čohkkát truvnnustat. Atte dalle sidjiide ándagassii ja atte juohkehažžii su vádjoleami mielde, danin go don dovddat sin váimmu, dušše don dovddat buot olbmuid váimmu. 31 De sii ballet dus ja vádjolit du geainnuid nu guhká go ellet dán eatnamis maid don leat addán min áhčiide.
   
32 Maiddái vierroolbmot vedjet boahtit gáiddus eatnamis. Sii eai gula du álbmogii Israelii, muhto du stuorra namma ja du gievrras ja bajiduvvon giehta leat beaggán sidjiide. Go vierroolmmoš boahtá ja rohkadallá dán tempelii čalmmiid, 33 de gula dan albmái gos čohkkát truvnnustat, ja daga dan maid son átnu dus. Dalle buot eatnama álbmogat ohppet dovdat du nama ja ballet dus du álbmoga Israela láhkái, ja sii ipmirdit ahte dát tempel maid mun lean huksen, lea basuhuvvon du nammii.
   
34 Jos don vuolggahat iežat álbmoga soahtat vašálaččaideasetguin, ja sii rohkadallet du dán gávpogii čalmmiid maid don leat válljen ja dan vissui čalmmiid maid mun lean huksen du nammii, 35 de gula albmái sin rohkadusa ja átnuma ja veahket sin oažžut vuoigatvuođa.
   
36 Jos sii suddudit du vuostá – danin go ii leat dakkár olmmoš gii ii suddut – ja don moaráhuvat sidjiide ja attát sin vašálaččaid gihtii, ja sii dolvojuvvojit fáŋgan eará eatnamii, guhkás dahje lahka, 37 muhto sii de fáŋgavuođas gáhtet, atnot dus árpmu ja dadjet: “Mii leat suddudan, mii leat dahkan vearrut ja leamaš ipmilmeahttumat”, 38 ja jos sii dalle, dan eatnamis gos leat fáŋgan, jorgalit du beallái oppa váimmus ja oppa sielus ja rohkadallet iežaset eatnamii čalmmiid, dán eatnamii maid don leat addán sin áhčiide, ja dán gávpogii čalmmiid maid don leat válljen ja dán vissui čalmmiid maid mun lean huksen du nammii, 39 de gula dalle albmái gos čohkkát truvnnustat, sin rohkosa ja átnuma ja veahket sin oažžut vuoigatvuođa. Atte álbmogasat ándagassii dan ahte sii leat suddudan du vuostá. 40 Mu Ipmil, rabas čalmmiid ja beljiid ja gula daid rohkosiid maid olbmot rohkadallet dán báikkis. 41 De čuožžil, Hearrá Ipmil,
          boađe vuoiŋŋastanbáikásat,
          don ja árka mas du fápmu lea!
          Du báhpat, Hearrá Ipmil,
          gárvodehkoset bestojumi,
          illudehkoset du oskkáldas bálvaleaddjit
          du buriid attáldagaide.
          
   
42 Hearrá Ipmil, ale hilggo su
          gean leat vuoidan gonagassan,
          muitte árbmugasvuođa maid čájehit
          bálvaleaddjásat Davidii.
Note viđa állana, golmma állana: sullii 2,5 mehtera ja 1,5 mehtera.
Note gurbet ja ástet: šaddodávddat.
Forrige kapittelNeste kapittel

13. april 2021

Dagens Bibelord

Matteus 9,35–38

Les i nettbibelen

35Jesus vandret nå omkring i alle byene og landsbyene. Han underviste i synagogene deres, forkynte evangeliet om riket og helbredet all sykdom og plage. ... Vis hele teksten

35Jesus vandret nå omkring i alle byene og landsbyene. Han underviste i synagogene deres, forkynte evangeliet om riket og helbredet all sykdom og plage. 36Og da han så folkemengdene, fikk han inderlig medfølelse med dem, for de var forkomne og hjelpeløse, som sauer uten gjeter. 37Da sa han til disiplene sine: «Høsten er stor, men arbeiderne få. 38Be derfor høstens herre sende ut arbeidere for å høste inn grøden hans.»