Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Vuosttaš Samuelgirji

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Forrige kapittelNeste kapittel

David ja Goljat
17Filistalaččat čohkkejedje soahteveagaideaset soahtat. Sii čoahkkanedje Sokoi Judas ja dahke soahtesiidda Efes Dammimii, Soko ja Aseka gaskii.  2 Maiddái Saul ja israellaččat čohkkejedje soahteveagaideaset. Sii dahke soahtesiidda Elaleahkái ja ráhkkanedje soahtat filistalaččaiguin.  3 Filistalaččat čužžo muhtin várrevielttis ja israellaččatgis sin buohta, ja sin gaskkas lei leahki.
   
 4 Dalle filistalaččaid soahteveagas loaiddastii ovdan guovttásoahteolmmái gean namma lei Goljat, Gata olmmoš. Son lei guhtta állana ja vuovssi guhkki.  5 Oaivvis sus lei bronsagahpir, ja su soahtebáiddis mii dettii vihttaduhát šekela, ledje bronsačuopmasat.  6 Juolggis sus ledje bronsasuojit ja hárduid gaskkas bronsasábel.  7 Su sáitti nađđa lei dego gođabumme, ja sáitegeahči mii dettii guhttačuođi šekela, lei ruovddis. Su galbaguoddi váccii su ovddas.
   
 8 Goljat čuoččastii ja čuorvvui Israela soahtejovkui: “Manin dii divvubehtet iežadet soahtan láhkái? Mun lean filistalaš ja dii lehpet Saula bálvaleaddjit. Válljejehket joavkkusteattet muhtuma gii boahtá deike mu vuostá!  9 Jos son bihtá mus ja goddá mu, de mii šaddat din šlávvan. Muhto jos mun biđán sus ja gottán su, de dii šaddabehtet min šlávvan ja bálvalehpet min.” 10 Ja filistalaš dajai vel: “Odne mun lean hiddjidan Israela soahteveaga. Vuolggahehket deike olbmá soahtat muinna!” 11 Go Saul ja israellaččat gulle maid filistalaš dajai, de sii suorganedje ja balle sakka.
   
12 David lei Isaja bárdni, efratlaš olbmá gii ásai Betlehemis Judas. Sus ledje gávcci bártni, ja Saula áigge son lei juo hui boaris. 13 Isaja golbma boarráseamos bártni ledje vuolgán Sauliin soahtái. Dain geat ledje vuolgán soahtái, boarráseamos lei Eliab, nubbi Abinadab ja goalmmát Šamma. 14 David lei nuoramus. Golbma boarrásepmosa ledje vuolgán Saula mielde, 15 muhto David máhcai ain muhtumin Saula luhtte Betlehemii guođohit áhčis sávzzaid.
   
16 Filistalaš loaiddastii ovdan njealljelogi beaivvi iđidiid eahkediid ja čuoččastii sadjásis.
   
17 Isai dajai bárdnásis Davidii: “Váldde dán seahka mas leat gordojuvvon gortnit, ja dán logi láibbi ja doalvvo daid hoahpus soahtesiidii vieljaidasat. 18 Dán logi vuosttá don galggat addit sin duháhaoaivámužžii. Gulaskutta mo du vieljat vedjet ja buvtte muhtin mearkka das ahte sii leat ain eallimin. 19 Sii leat Saula ja Israela soahteveaga mielde Elaleagis soahtamin filistalaččaiguin.”
   
20 Árrat iđedis David guđii sávzzaid muhtun geahčči háldui ja vulggii, nugo Isai lei gohččon; son válddii mielde visot maid galggai. Go son joavddai soahtesiidii, de soahteveahka lei aiddo čoagganeamen soahtan láhkái, ja soahtečuorvvas jumai. 21 Israellaččat ja filistalaččat divvo iežaset soahtan láhkái, soahtejoavku soahtejoavkku vuostá. 22 David guđii gálvvuid dasa gii fáktii gálvvuid, viegai soahtejoavkku lusa ja manai dearvvahit vieljaidis. 23 Go son lei das sártnodeamen singuin, de filistalaččaid soahtejoavkkus loaiddastii ovdan guovttásoahteolmmái, filistalaš Goljat, Gata olmmoš. Son geardduhii seammá sániid go ovdalge, ja David gulai maid son dajai. 24 Israellaččat ballájedje go oidne Goljata ja báhtaredje. 25 Sii lohke gaskaneaset: “Oaidnibehtetgo dán olbmá? Son boahtá hiddjidit Israela. Dan gii časká su, gonagas dahká hui rikkisin. Son addá sutnje nieiddas áhkkán, ja buohkat su sogas besset leat friddja olbmát Israelis.” 26 David jearai olbmáin geat ledje čuožžumin das: “Maid oažžu dat olmmái gii goddá dan filistalačča ja gádju Israela heahpadis? Mii duot birračuohpakeahtes filistalaš lea, go son duostá hiddjidit ealli Ipmila soahteveaga?” 27 Olbmát muitaledje mii lei daddjojuvvon dan olbmá birra gii goddá filistalačča. 28 Muhto go Eliab, Davida boarráseamos viellja, gulai su sárdnumin olbmáiguin, de son suhtai Davidii ja dajai: “Manin don leat boahtán deike? Gean háldui don leat guođđán sávzaeloža meahccái? Mun dovddan du čeavláivuođa ja du váimmu bahávuođa. Soađi don leat boahtán deike geahččat.” 29 David dajai: “Maid mun dál lean dahkan? Munhan dušše jerren.” 30 Son jorggihii jearrat earáin seammá ášši, ja sii vástidedje sutnje nugo nuppitge.
   
31 Fargga Davida ságat beaggigohte. Maiddái Saul gulai daid, ja son vieččahii su lusas. 32 David dajai Saulii: “Allos guhtege hearddohuvvo su dihte. Mun, du bálvaleaddji, manan soahtat duoinna filistalaččain.” 33 Muhto Saul vástidii: “Ithan don sáhte mannat soahtat duoinna filistalaččain. Don leat dušše nuorra bárdni, ja son lea leamaš soahteolmmái nuorravuođa rájes.” 34 David dajai: “Mun lean guođohan áhččán sávzzaid. Go ledjon dahje guovža bođii ja válddii sávzza ealus, 35 de mun viehkalin dan maŋŋái, časken dan ja rohttejin sávzza dan njálmmis. Go dat fallehii mu, de mun dohppejin dan guolggaide ja časken dan jámas. 36 Mun lean goddán sihke ledjona ja guovžža. Dan birračuohpakeahtes filistalažžii geavvá nugo daidda, dainna go son lea hiddjidan ealli Ipmila soahteveaga.” 37 David dajai vel: “Hearrá guhte lea gádjon mu ledjona ja guovžža gaccain, gádju mu maiddái dan filistalačča gieđas.” Saul dajai sutnje: “Mana, vare Hearrá livččii duinna!”
   
38 De Saul gárvvuhii Davidii iežas soahtegárvvuid, bijai bronsagahpira su oaivái ja čanai sutnje soahtebáiddi. 39 David čanai miehki biktasiid badjelii ja iskkai vázzit muhto ii sáhttán, danin go son ii lean goassege atnán dakkár gárvvuid. Son dajai Saulii: “Mun in sáhte oppa vázzitge go lean gárvodan dán. Mun in leat goassege ovdal atnán dákkáriid.” Ja David nuolai daid. 40 Son válddii soappi gihtii, válddii johkarokkis vihtta livttes geađggi ja bijai daid báimmanlávkii mii sus lei valahagas. Šleaŋgu gieđas son vázzilii filistalačča guvlui. 41 Filistalaš lahkanii dađistaga Davidii, ja galbaguoddi váccii su ovddas. 42 Go filistalaš áiccai Davida, de son hejošii su, danin go David lei dušše nuorra bárdni, ođđamuđot ja čáppat. 43 Filistalaš čuorvvui Davidii: “Leango mun beana, go boađát mu vuostá soabbi gieđas?” Ja filistalaš garuhii Davida ipmiliiddis nammii. 44 Son čuorvvui: “Boađe deike, de mun attán du oačči almmi lottiide ja meahcielliide!” 45 David vástidii: “Don boađát mu vuostá miehkki, sáiti ja sábel mielddát, muhto mun boađán du vuostá Hearrá, Almmiveagaid Ipmila, nammii. Son lea daid soahteveagaid Ipmil maid don leat hiddjidan. 46 Odne Hearrá addá du mu gihtii. Mun časkkán du jámas ja čuohpan dus oaivvi. Du rupmaša ja filistalaš soahteveaga rupmašiid mun attán odne almmi lottiide ja meahcielliide. Dalle oppa eanan oažžu diehtit ahte Israelis lea Ipmil, 47 ja oppa dát čoakkalmas ipmirda ahte Hearrá gádju almmá miehki ja sáitti haga. Soahti lea Hearrá válddis, ja son lea addán din min gihtii.”
   
48 Go dal filistalaš vulggii lahkanit Davidii, de David viehkalii hoahpus filistalačča ovddal, 49 nahkehii gieđa lávkii ja válddii das geađggi. Son šleŋgii dan ja deaivvai filistalačča gállui. Geađgi vuojui čiekŋalassii gállui, ja filistalaš gahčai muđolassii eatnamii. 50 Nu David vuittii filistalačča almmá miehki haga dušše šleaŋgguin ja geđggiin.
   
51 De David viegai filistalačča lusa, dohppii su miehkkái ja rohttii dan dohpas, gottii su ja čuohpai sus oaivvi mihkiin. Go filistalaččat oidne ahte sin sáŋgár lei jápmán, de sii báhtaredje. 52 Dalle Israela ja Juda olbmát bajidedje soahtečuorvasa ja doarridedje filistalaččaid Gatii ja gitta Ekrona poarttaid rádjái, ja gottáhallan filistalaččat njaŋgájedje Šaarajima geainnus gitta Gata ja Ekrona rádjái. 53 Go israellaččat ledje ádján filistalaččaid eret, de sii jorggihedje stajidit sin siidda. 54 David válddii filistalačča oaivvi ja doalvvui dan Jerusalemii, muhto su vearjjuid son bijai iežas goahtái.
   
55 Go Saul oinnii Davida mannamin filistalačča ovddal, de son jearai Abneris, soahteveagaoaivámuččas: “Abner, gean bárdni duot nuorra olmmái lea?” Abner vástidii: “Nu duohta go don ealát, gonagas, mun in dieđe.” 56 Gonagas dajai: “Mana jearrat gean bárdni duot nuorra olmmái lea.” 57 Go David máhcai maŋŋil go lei goddán filistalačča, de Abner doalvvui su Saula ovdii; Davidis lei ain gieđas filistalačča oaivi. 58 Saul jearai: “Nuorra olmmái, gean bárdni don leat?” David vástidii: “Mun lean du betlehemlaš bálvaleaddji Isaja bárdni.”
Note Soko, Aseka: gávpogat Juda eatnama oarjevielttis Gaskameara guvlui.
Note Elaleahki: leahki Soka ja Aseka lulábealde. Dan namma boahtá dearppátmuoras dahjege terebinttas, mii gullá pistášamuoraid sohkii.
Note guhtta állana ja vuovssi guhkki: sullii 3,25 mehtera. Qumrana giehtačállosis ja Septuagintas lea “njeallje állana ja vuovssi guhkku”, sullii 2,25 mehtera. \fq vuovssi: guhkkodat ollesolbmo bealggi ja čelččema gaskkas, sullii 25 sentte.
Note bronsačuopmasat: náhkkegárvu, nannejuvvon bronsabihtáiguin mat gokče gárvvu dego čuopmasat. \fq vihttaduhát šekela: sullii 60 kilo.
1 Sam 17,7 viser til 2 Sam 21,19, 1 Muit 20,5
Note guhttačuođi šekela: sullii 7 kilo.
Note Elaleagis: >v. 2.
Forrige kapittelNeste kapittel

11. april 2021

Dagens Bibelord

Johannes 21,15–19

Les i nettbibelen

15Da de var ferdige med måltidet, sier Jesus til Simon Peter: «Simon, sønn av Johannes, elsker du meg mer enn disse?» Han svarte: «Ja, Herre, du vet at jeg har deg kjær.» Jesus sier til ham: «Fø lammene mine!» ... Vis hele teksten

15Da de var ferdige med måltidet, sier Jesus til Simon Peter: «Simon, sønn av Johannes, elsker du meg mer enn disse?» Han svarte: «Ja, Herre, du vet at jeg har deg kjær.» Jesus sier til ham: «Fø lammene mine!» 16Igjen, for annen gang, sier han: «Simon, sønn av Johannes, elsker du meg?» «Ja, Herre, du vet at jeg har deg kjær», svarte Peter. Jesus sier: «Vær gjeter for sauene mine!» 17Så sier han for tredje gang: «Simon, sønn av Johannes, har du meg kjær?» Peter ble bedrøvet over at Jesus for tredje gang spurte om han hadde ham kjær, og han sa: «Herre, du vet alt. Du vet at jeg har deg kjær.» Jesus sier til ham: «Fø sauene mine! 18Sannelig, sannelig, jeg sier deg: Da du var ung, bandt du beltet om deg og gikk dit du selv ville. Men når du blir gammel, skal du strekke ut hendene dine, og en annen skal binde beltet om deg og føre deg dit du ikke vil.» 19Dette sa han for å gi til kjenne hva slags død han skulle ære Gud med. Da han hadde sagt dette, sa han til Peter: «Følg meg!»