Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Vuosttaš Gonagasaid girji

Kapittel 1
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22

Neste kapittel

Šunemlaš Abišag
1Gonagas David lei boarásmuvvan, ja vaikko son gokčojuvvui, de son ii bivvan.  2 Gonagasa olbmát dadje sutnje: “Min Hearrá, divtte min ohcat dutnje eadneviđá nieidda gii bálvalivččii ja divššodivččii du. Go son veallá du salas, de don bivat, min hearrá ja gonagas.”  3 Sii ohce čáppa nieidda miehtá oppa Israela ja gávdne šunemlaš Abišaga. Sii bukte su gonagasa lusa.  4 Nieida lei hui čáppat, ja son divššodii ja bálvalii gonagasa. Gonagas ii goitge veallán suinna.
Adonia dáhttu gonagassan
 5 Adonia, Haggita bárdni, háhpohattai stuorráid ja jurddašii: “Mun šattan gonagassan.” Son hágai vovnnaid ja heasttaid ja vihttalogi olbmá mihtoša.  6 Su áhčči ii lean goassege cuiggodan su ja dadjan: “Manne don nie leat dahkan?” Adonia lei hui fávrros olmmái, ja son lei Absaloma nuorat.  7 Son lei ráđđádallan Joabiin, Seruja bártniin, ja báhppa Ebjatariin, ja soai lohpideigga doarjut su.  8 Muhto báhppa Sadok ja Benaja, Jojada bárdni, eaba doallan su beali, ii profehta Natange iige Šimi, ii Rei eaige Davida heaggafávttat.
   
 9 Oktii Adonia lágidii oaffarmállásiid ja njuovai smávvaomiid, stuorraomiid ja buoiduduvvon gálbbiid Gearpmašgeađggi guoras Rogeládjaga lahka. Son bovdii dohko buot vieljaidis, gonagasa bártniid, ja buot Juda olbmáid geat ledje gonagasa bálvaleaddjit. 10 Muhto profehta Natana, Benaja, heaggafávttaid ja vieljas Salomo son ii bovden. 11 Dalle Natan dajai Batsebai, Salomo eadnái: “Almma don leat gullan ahte Adonia, Haggita bárdni, lea šaddan gonagassan almmá min hearrá Davida dieđekeahttá? 12 Gula dál mu rávvaga mii sáhttá gádjut du heakka ja bártnát Salomo heakka. 13 Mana gonagas Davida lusa ja daja sutnje: ‘Mu hearrá ja gonagas, almma don leat vuordnumiin lohpidan bálvaleaddjinissonasat ahte mu bárdni Salomo šaddá gonagassan du maŋŋil ja oažžu čohkkát du truvnnus? Manne dalle Adonia lea šaddan gonagassan?’ 14 Ja go don ain leat sárdnumin gonagasain, de mun boađán diehko ja nannen du sániid.”
   
15 Batseba manai gonagasa latnjii. Gonagas lei dal hui boaris, ja šunemlaš Abišag divššodii su. 16 Batseba čippostii ja gopmirdii eatnamii muođuid gonagasa ovdii. Gonagas jearai: “Maid don dáhtut?” 17 Batseba dajai sutnje: “Hearrán, don ieš leat vurdnon munnje Hearrá, du Ipmila, nammii: ‘Duođaid, du bárdni Salomo šaddá gonagassan mu maŋŋil ja oažžu čohkkát mu truvnnus.’ 18 Muhto dál Adonia lea šaddan gonagassan almmá du dieđekeahttá, mu hearrá ja gonagas. 19 Son lea oaffaruššan ollu vuovssáid, buoiduduvvon gálbbiid ja sávzzaid ja lea bovden lusas buot gonagasa bártniid, báhppa Ebjatara ja soahteveagaoaivámuš Joaba. Muhto du bálvaleaddji Salomo son ii leat bovden. 20 Dál, mu hearrá ja gonagas, oppa Israel geahččá dutnje ja vuordá du dieđihit, gii oažžu čohkkát truvnnus du maŋŋil. 21 Muđui geavvá nu ahte go don, mu hearrá ja gonagas, vuoiŋŋadat áhčiidat luhtte, de mun ja mu bárdni Salomo adnojuvvojetne vearredahkkin.”
   
22 Go Batseba ain lei sárdnumin gonagasain, de profehta Natan bođii, 23 ja dat dieđihuvvui gonagassii. Natan loaiddastii gonagasa ovdii, gopmirdii su ovdii eatnamii muođuid 24 ja dajai: “Mu hearrá ja gonagas, leatgo don ieš cealkán ahte Adonia šaddá gonagassan du maŋŋil ja oažžu čohkkát du truvnnus? 25 Odne son lea vuolgán gávpogis ja oaffaruššan ollu vuovssáid, buoiduduvvon gálbbiid ja sávzzaid ja bovden lusas buot gonagasa bártniid, soahteveagaoaivámučča ja báhppa Ebjatara. Dál sii leat borramin ja juhkamin suinna ja čurvot: ‘Ellos gonagas Adonia!’ 26 Muhto mu, du bálvaleaddji, ja báhppa Sadoka ja Benaja, Jojada bártni, ja du bálvaleaddji Salomo son ii leat bovden. 27 Leatgo don, mu hearrá ja gonagas, gohččon dahkat ná itge leat dieđihan bálvaleddjiidasat, gii čohkká truvnnus du maŋŋil?”
   
28 Gonagas David dajai: “Rávket Batseba mu lusa!” Son bođii ja bázii čuožžut gonagasa ovdii. 29 Ja gonagas vuortnui sutnje: “Nu duohta go Hearrá eallá, son gii lea beastán mu buot áŧestusain, 30 de mun odne deavddán dan maid lohpidin dutnje go vurdnon Hearrá, Israela Ipmila, nammii: Duođaid, du bárdni Salomo šaddá gonagassan ja čohkká truvnnus mu maŋŋil.” 31 Batseba luoitádii gonagasa ovdii eatnamii muođuid ja dajai: “Ellos agálaččat mu hearrá, gonagas David!”
Salomo šaddá gonagassan
32 Gonagas David dajai: “Rávket mu lusa báhppa Sadoka, profehta Natana ja Benaja, Jojada bártni!” Go sii ledje boahtán gonagasa ovdii, 33 de son dajai sidjiide: “Váldet mu olbmáid fárrui ja addet bárdnán Salomo riidet mu iežan mulain ja dolvot su Gihonájagáddái. 34 Doppe báhppa Sadok ja profehta Natan galgaba vuoidat su Israela gonagassan. Bossot dasto dorvviid ja čurvot: ‘Ellos gonagas Salomo!’ 35 Mieđuštehket su ruoktot gávpogii. Go son boahtá deike, de son galgá čohkánit mu truvdnui, ja son šaddá gonagassan mu sadjái. Su mun lean mearridan Israela ja Juda ráđđejeaddjin.” 36 Benaja, Jojada bárdni, dajai gonagassii: “Amen! Vare Hearrá, du Ipmil, nannešii dán. 37 Vare son livččii Salomoin nugo son lea leamaš duinna ja dagašii su truvnnu velá fámoleabbon go du truvdnu, gonagas David!”
   
38 Nu báhppa Sadok, profehta Natan ja Benaja, Jojada bárdni, vulge doppe oktan keretlaččaiguin ja peletlaččaiguin. Sii adde Salomo riidet gonagas Davida mulain ja mieđuštedje su Gihonájagáddái. 39 Báhppa Sadok lei váldán mielde Hearrá goađis oljočoarvvi, ja son vuoiddai Salomo gonagassan. Olbmot bosso dorvviid ja čurvo: “Ellos gonagas Salomo!” 40 De buohkat mieđuštedje su gávpogii, ja sii čuojahedje njurggonasaid ja ávvudedje nu jitnosit ahte eanan measta luoddanii.
   
41 Adonia ja su guossit gulle šláma go sii ledje aiddo geargan borramis. Go Joab gulai dorvejiena, de son jearai: “Mii šlámaid lea dat mii gullo gávpogis?” 42 Go son lei ain sárdnumin, de bođii Jonatan, báhppa Ebjatara bárdni. Adonia dajai: “Boađe deike! Don leat ávdás olmmái ja buvttát vissásit buriid ságaid.” 43 Jonatan vástidii: “In eisege! Dál min hearrá, gonagas David, lea dahkan Salomo gonagassan. 44 Son vuolggahii su lusa báhppa Sadoka, profehta Natana, Benaja, Jojada bártni, ja keretlaččaid ja peletlaččaid, ja sii adde Salomo riidet gonagasa mulain. 45 Báhppa Sadok ja profehta Natan vuoiddaiga su gonagassan Gihonádjagis, ja de sii máhcce doppe ávvudemiin, ja dál oppa gávpot lea lihkahusas. Dat lea dat šlápma maid dii gullabehtet. 46 Salomo lea juo čohkánan gonagasa truvdnui. 47 Gonagasa olbmát bohte dearvvahit hearrámet, gonagas Davida, ja dadje: ‘Vare du Ipmil dagašii Salomo nama velá stuoribun go du namma ja su truvnnu velá fámoleabbon go du truvdnu!’ De gonagas rohkadalai oađđinsajistis 48 ja celkkii: ‘Máidnojuvvon lehkos Hearrá, Israela Ipmil, gii odne lea addán mu bártni čohkánit mu truvdnui, ja lea vel diktán mu oaidnit dan iežan čalmmiiguin.’”
   
49 Dalle Adonia guossit ballájedje sakka. Sii čuožžiledje ja vulge, iešguhtege geidnosis. 50 Adonia balai Salomos nu sakka ahte doamai áltára lusa ja dollii áltárčorvviide. 51 Salomoi muitaluvvui: “Adonia ballá dus, gonagas, ja lea dollen áltárčorvviide ja dadjá: ‘Vare gonagas Salomo lohpidivččii munnje ahte ii časkke bálvaleaddjis jámas.’”
   
52 Salomo dajai: “Jos son áigu šaddat ávdás olmmájin, de ii vuoktačalbmige gahča su oaivvis, muhto jos son dahká juoga bahá, de son jápmá.” 53 Gonagas Salomo vuolggahii olbmuid viežžat su áltára luhtte. Adonia bođii ja bálkestahtii gonagas Salomo ovdii, ja Salomo dajai sutnje: “Mana vissosat!”
Note Joab: Davida soahteveagaoaivámuš, gč. \+xt 2 Sam 8,16.
Note Benaja: heaggafávttaid oaivámuš. Gč. \+xt 2 Sam 8,18.
Note Gearpmašgeađggi: geađgi Jerusalema lahka. \fq Rogelája: >\+xt 2 Sam 17,17.
1 Gon 1,33 viser til Sak 9,9
Note Gihonája: Kedronleagis, aiddo olggobealde Jerusalema muvrraid. >\+xt 2 Sam 5,8; Jes 8,6.
1 Gon 1,50 viser til 2 Mos 21,14
Note áltárčorvviide: áltárčoarvi.
Neste kapittel

28. februar 2021

Dagens Bibelord

Lukas 7,36–50

Les i nettbibelen

36Ein av farisearane bad Jesus eta hos seg. Og han gjekk inn i huset til farisearen og tok plass ved bordet. ... Vis hele teksten

36Ein av farisearane bad Jesus eta hos seg. Og han gjekk inn i huset til farisearen og tok plass ved bordet. 37No var det ei kvinne der i byen som levde eit syndefullt liv. Då ho fekk vita at Jesus låg til bords hos farisearen, kom ho dit med ei alabastkrukke med dyr salve. 38Ho vart ståande bak Jesus, nede ved føtene, og gret. Så tok ho til å fukta føtene hans med tårene og tørka dei med håret sitt. Ho kyste føtene hans og smurde dei med salven. 39Då farisearen som hadde bede han heim, såg det, tenkte han med seg: «Var denne mannen ein profet, visste han kva slag kvinne det er som tek i han, at ho lever eit syndefullt liv.» 40Då tok Jesus til orde og sa til farisearen: «Simon, eg har noko å seia deg.» «Tal, meister», svara han. 41Jesus sa: «To menn stod i skuld til ein som lånte ut pengar. Den eine var skuldig fem hundre denarar, den andre femti. 42Men då dei ikkje hadde noko å betala med, ettergav han dei begge skulda. Kven av dei vil halda mest av han?» 43«Den han ettergav mest, tenkjer eg», svara Simon. «Du har rett», sa Jesus. 44Så vende han seg til kvinna og sa til Simon: «Ser du denne kvinna? Eg kom inn i ditt hus; du gav meg ikkje vatn til føtene mine, men ho fukta dei med tårer og tørka dei med håret sitt. 45Du helsa meg ikkje velkomen med eit kyss, men ho har ikkje halde opp med å kyssa føtene mine heilt frå eg kom inn. 46Du salva ikkje hovudet mitt med olje, men ho smurde føtene mine med velluktande salve. 47Difor seier eg deg: Dei mange syndene hennar er tilgjevne, difor har ho vist stor kjærleik. Men den som får tilgjeve lite, elskar lite.» 48Så sa han til kvinna: «Syndene dine er tilgjevne.» 49Då tok dei andre gjestene til å tenkja med seg: «Kven er han, som jamvel tilgjev synder?» 50Men Jesus sa til kvinna: «Trua di har frelst deg. Gå i fred!»