Bibelsøk

Søk
Velg oversettelse
Hvor finner jeg...

Tilbake til oversikten

Daniel

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Forrige kapittelNeste kapittel

Nebukadnesara niehku stuorra govvabácci birra
2Nuppi ráđđenjagistis gonagas Nebukadnesar niegadii nieguid mat ráfehuhtte su nu ahte son ii bállen oađđit.  2 Gonagas gohčui rávkat lusas einnosteddjiid, mánideddjiid, noiddiid ja nástečilgejeddjiid, vai sii muitalivčče sutnje maid son lei niegadan. Sii bohte ja loaiddastedje gonagasa ovdii.  3 Gonagas dajai sidjiide: “Mun lean niegadan niegu mii lea ráfehuhttán mu. Mun dáhtun diehtit maid mu niehku mearkkaša.”  4 Nástečilgejeaddjit vástidedje gonagassii arameagillii: “Ellos gonagas agálaččat! Muital niegu bálvaleddjiidasat, de mii muitalit dutnje maid dat mearkkaša.”  5 Gonagas dajai nástečilgejeddjiide: “Dát lea mu mearrádus: Jos dii ehpet muital munnje niegu ja dan čilgehusa, de dii čuohpaduvvobehtet bihttán ja din viesut dahkkojuvvojit čievračopman.  6 Muhto jos dii muitalehpet munnje niegu ja dan čilgehusa, de dii oažžubehtet mus attáldagaid ja bálkkašumiid ja stuorra gudni. Muitalehket nappo munnje niegu ja dan čilgehusa.”  7 Nástečilgejeaddjit dadje nuppádassii: “Gonagas muitalehkos bálvaleddjiidasas niegu, de mii muitalit dan čilgehusa.”  8 Gonagas vástidii: “Mun dieđán bures ahte dii geahččalehpet oažžut áiggi, go dii dál ipmirdehpet ahte mu mearrádus lea nanus:  9 Jos dii ehpet muital munnje niegu, de dis lea vuordimis oktat duopmu. Dii lehpet lihtodan muitalit munnje giellásiid, dassážii go áiggit nuppástuvvet. Muitalehket nappo munnje niegu, de mun dieđán ahte dii máhttibehtet muitalit maiddái dan čilgehusa!” 10 Nástečilgejeaddjit vástidedje gonagassii: “Ii oktage olmmoš eatnama alde máhte muitalit gonagassii dan maid son dáhttu diehtit. Ii oktage gonagas, man stuoris ja veagalaš son leš leamaš, leat goassege gáibidan diekkára ovttage einnosteaddjis, mánideaddjis dahje nástečilgejeaddjis. 11 Dat maid gonagas gáibida lea nu váttis ahte ii oktage sáhte dahkat dan, ii oktage earret ipmiliid, ja sii eai ása jámolaš olbmuid luhtte.” 12 Dalle gonagas moaráhuvai sakka ja gohčui goddit buot Babylona viisáid.
   
13 Go gohččun goddit viisáid lei addojuvvon, de ohce maiddái Daniela ja su ustibiid, vai besset goddit sin. 14 Dalle Daniel sártnui viissis ja jierpmálaš sániid Arjokii, gonagasa heaggafávttaid oaivámužžii, gii lei vuolgán goddit Babylona viisáid. 15 Son jearai Arjokis manne gonagas lei addán nu garra gohččuma, ja Arjok čilgii dan ášši Danielii. 16 Dalle Daniel manai gonagasa lusa ja ánui su addit áiggi, de son čilgešii gonagasa niegu. 17 Dasto Daniel manai vissosis ja muitalii ustibiiddásis Hananjai, Mišaelii ja Asarjai dan mii lei dáhpáhuvvan. 18 Son ávžžuhii sin rohkadallat almmi Ipmila leat árbmugas ja almmustahttit čiegusvuođa, vai sii eai duššaše oktanaga Babylona eará viisáiguin. 19 De čiegusvuohta almmuhuvvui Danielii oainnáhusas ihkku, ja Daniel máinnui almmi Ipmila. 20 Son celkkii:
        
          Máidnojuvvon lehkos Ipmila namma
          agálašvuođas agálašvuhtii,
          dasgo viissisvuohta ja fápmu
          gullá sutnje.
          
   
21 Son diktá jagiid ja áiggiid
          molsašuvvat,
          bidjá gonagasaid eret válddis
          ja bajida gonagasaid váldái.
          Son addá viisáide viisodaga
          ja jierpmálaččaide jierpmi.
          
   
22 Son almmustahttá
          čiekŋalis ja čiegus áššiid,
          son diehtá mii seavdnjadasas lea,
          ja čuovga ássá su luhtte.
          
   
23 Du, mu áhčiid Ipmil,
          mun máinnun ja rámidan,
          danne go don leat addán munnje
          viisodaga ja fámu.
          Dál don leat almmuhan munnje
          dan maid mii rohkadalaimet.
          Don leat almmuhan midjiide
          dan maid gonagas dáhtui diehtit.

   
24 De Daniel manai Arjoka lusa, gean gonagas lei gohččon goddit Babylona viisáid, ja dajai sutnje: “Ale gotte Babylona viisáid! Doalvvo mu gonagasa lusa, de mun čilgen su niegu.” 25 Dalle Arjok doalvvui hoahpus Daniela gonagasa lusa ja dajai: “Mun lean gávdnan Judas eret dolvojuvvon olbmuid gaskkas olbmá gii máhttá čilget gonagassii su niegu.” 26 Gonagas jearai Danielis, gean namma dál lei Beltešassar: “Máhtátgo don muitalit munnje mu niegu ja dan čilgehusa?” 27 Daniel vástidii gonagassii: “Dan čiegusvuođa maid gonagas jearrá, eai máhte muitalit gonagassii viisát eaige mánideaddjit, eai einnosteaddjit eaige mearkačilgejeaddjit. 28 Muhto almmis lea Ipmil guhte almmustahttá čiegusvuođaid, ja son lea almmuhan gonagas Nebukadnesarii mii dáhpáhuvvá boahttevaš beivviid. Dát lea du niehku ja dat oainnáhusat maid don oidnet oađđinsajistat:
   
29 Go don, gonagas, veallájit oađđinsajistat, de du millii badjánedje jurdagat das mii dáhpáhuvvá boahtteáiggis. Son guhte almmustahttá čiegusvuođaid, muitalii dutnje dan mii dáhpáhuvvá. 30 Dát čiegusvuohta ii leat almmuhuvvon munnje danin go livččen viisát go eará olbmot, muhto vai don, gonagas, dieđášit niegu čilgehusa ja ipmirdivččet iežat čiekŋaleamos jurdagiid.
   
31 Gonagas, oainnáhusas don oidnet stuorra govvabácci. Bázzi lei allat ja dat báittii šearradit. Dat ceaggái aiddo du ovddas, ja dat lei hirpmus oaidnit. 32 Bácci oaivi lei čielga gollis, raddi ja gieđat silbbas, čoavji ja alimat veaikkis, 33 ruoiddat ruovddis ja juolggit muhtumassii ruovddis, muhtumassii láirris.
   
34 Go don ledjet geahčadeamen dan, de luovvanii ja fierralii geađgi, muhto ii olbmogieđa fámus. Dat deaivvai bácci julggiide mat ledje ruovddis ja láirris, ja cuvkii daid. 35 Dalle buot moallanii, ruovdi, láiri, veaiki, silba ja golli. Dat bieđganedje dego sáđut gordneráidnenbáikkis geasset, biegga doalvvui daid eret, eaige dat lean gávdnamis gostege. Muhto geađgi mii lei deaivan bázzái, šattai stuorra várrin, ja dat devddii oppa eatnama. 36 Dát lei niehku, ja dál mii muitalit gonagassii dan čilgehusa.
   
37 Dutnje, gonagas, gonagasaid gonagas, lea almmi Ipmil addán riikka ja válddi, fámu ja gudni. 38 Du gihtii son lea maiddái addán buot heakkalaččaid: olbmuid, meahci elliid ja almmi lottiid, ja du son lea bidjan daid hearrán – don leat dat golleoaivi. 39 Muhto du maŋŋil boahtá nubbi riika, heajut go du, ja de velá goalmmát riika mii lea veaikkis, ja dat ráđđe oppa eatnama. 40 De boahtá njealját riika mii lea nanus dego ruovdi, ja nugo ruovdi molle ja cuvke buot, de dat riikage molle ja cuvke buot doid. 41 Dat ahte don oidnet julggiid leat muhtumassii láirris, muhtumassii ruovddis, mearkkaša juohkásan riikka mas dušše oasis lea ruovddi nanusvuohta; donhan oidnet ahte ruovdái lei seaguhuvvon láiri.
   
42 Dat ahte don oidnet juolgesuorpmaid leat muhtumassii ruovddis ja muhtumassii láirris, mearkkaša riikka mii lea muhtumassii nanus ja muhtumassii rašši. 43 Dat ahte ruovdi maid don oidnet lei seaguhuvvon láirriin, mearkkaša ahte varračatnasat eai veaje doallat dan čoahkis, nugo ruovdige ii seahkán láirriin. 44 Daid gonagasaid beivviid almmi Ipmil ásaha riikka mii ii dušša goassege ja man hearrávuohta ii addojuvvo mange eará álbmogii. Dat molle ja duššada buot doid riikkaid, muhto ieš dat bissu agálaččat. 45 Donhan oidnet geađggi luovvaneamen bávttis, muhto ii olbmogieđa fámus, ja mollemin ruovddi, veaikki, láirri, silbba ja golli. Stuorra Ipmil lea almmuhan gonagassii dan mii fargga dáhpáhuvvá. Niehku lea duohta ja čilgehus luohtehahtti.”
   
46 Dalle gonagas Nebukadnesar luoitádii eatnamii muođuidis ala Daniela ovdii ja gohčui oaffaruššat sutnje oaffara ja suovvasiid. 47 Gonagas dajai Danielii: “Duohta lea ahte din ipmil lea ipmiliid ipmil, gonagasaid hearrá ja čiegusvuođaid almmustahtti, donhan leat máhttán almmustahttit dán čiegusvuođa.” 48 Dasto gonagas alidii Daniela alla árvui, attii sutnje ollu stuorra attáldagaid ja dagai su oppa Babylona provinssa stivrejeaddjin ja buot Babylona viisáid bajimuš jođiheaddjin. 49 Go Daniel ánui, de gonagas bijai Šadraka, Mešaka ja Abed-Nego hálddašit Babylona provinssa. Daniel ieš lei gonagasa hoavas.
Dan 2,4 viser til Dan 3,9, Dan 5,10, Dan 6,7-22
Note arameagillii: \+xt 2,4–7,28\+xt* lea čállojuvvon arameagillii.
Dan 2,47 viser til l 0,0
Forrige kapittelNeste kapittel

10. mai 2021

Dagens Bibelord

Lukas 18,1–8

Les i nettbibelen

1Han fortalde dei ei likning om at dei alltid skulle be og ikkje mista motet: 2«I ein by var det ein dommar som ikkje hadde ærefrykt for Gud og ikkje tok omsyn til noko menneske. ... Vis hele teksten

1Han fortalde dei ei likning om at dei alltid skulle be og ikkje mista motet: 2«I ein by var det ein dommar som ikkje hadde ærefrykt for Gud og ikkje tok omsyn til noko menneske. 3I same byen var det ei enkje. Ho kom gong på gong til han og sa: ‘Hjelp meg i saka med motparten min, så eg kan få min rett.’ 4Lenge ville han ikkje, men til slutt sa han med seg sjølv: ‘Endå eg verken har ærefrykt for Gud eller tek omsyn til noko menneske, 5vil eg hjelpa denne enkja til retten hennar, sidan ho plagar meg slik, elles endar det vel med at ho flyg like i synet på meg.’» 6Og Herren sa: «Høyr kva denne uærlege dommaren seier! 7Skulle så ikkje Gud hjelpa sine utvalde til retten deira, dei som ropar til han dag og natt? Er han sein til å hjelpa dei? 8Eg seier dykk: Han skal raskt sørgja for at dei får sin rett. Men når Menneskesonen kjem, skal han då finna trua på jorda?»