Sálbma 141
1 Davida sálbma.
Hearrá, mun čuorvvun du.
Boađe hoahpus mu veahkkin,
gula mu jiena go mun čuorvvun du!
2 Divtte mu rohkosa
leat oaffarsuovasin du muođuid ovddas,
mu bajiduvvon gieđaid eahkedisoaffarin.
3 Hearrá, bija gáhttejeaddji
mu njálmmi ovdii,
gáhtte mu baksamiid uvssa.
4 Ale divtte mu váimmu sodjat bahái,
dahkat ipmilmeahttun daguid
vearredahkkiiguin,
ale divtte mu borrat
sin njálgga borramušaid.
5 Vuoigatlaš olmmoš oažžu cábmit
ja bagadit mu ráhkisvuođas,
muhto ipmilmeahttumat eai oaččo
golggahit oljju mu oaivvi ala.
Mu anán álo rohkosa
sin bahávuođa vuostá.
6 Sin oaivámuččat norddastuvvojit
báktedardda badjel,
sii áddejit man láđđásat ledje mu sánit.
7 Nugo olmmoš jorgu ja guohkká eatnama,
nu sin dávttit biđgejuvvojit
jábmiidáimmu njielu lusa.
8 Hearrá, mu Hearrá,
mu čalmmit gehččet dutnje,
dutnje mun dorvvastan.
Ale divtte mu eallima mannat duššás!
9 Gájo mu gielain maid sii bidjet mu ovdii,
gájo mu vearredahkkiid gillariin.
10 Divtte ipmilmeahttumiid
darvánit iežaset firpmiide,
muhto suova mu
beassat dearvan daid meaddel.