David ja Goliat

Filistalaččat čohkkejedje soahteveagaideaset soahtái.
Sii ledje gonagasa Saul ja Israelaččaid vašálaččat.
Maddái gonagas Saul čohkkii iežas soahteveaga.
Goappešat soahteveagat čužžo goabbátge várrevielttis.
Dušše leahki ja johka earuhii sin.

De bođii filistalaččain okta stuora, jiehtanas olmmái
ja hástalii doarrut.
Su namma lei Goliat.
Sus lei bronsa jealbma ja bronsa soahtebáidi,
bronsesuojit julggiin ja hárduid gaskkas bronsasábel.
Sus lei gassa sáiti, ja sáitegeahči dettii čieža gilo.
Son čuorvvui: «Njoammelhiitamat!
Válljejehket alddiineattet ovtta gii duostá muinna soahtat!
Jus son bihtá mus, de mii šaddat din šlávvan,
muhto jus mun vuoittán, de dii šaddabehtet min šlávvan!»

Saul ja buot su soahteolbmát gulle maid Goliat dajai,
ja sii ballagohte sus ja vuollánedje.

Guođuheaddji David lei ruovttus Betlehemas
ja ii diehtán mii dáhpáhuvai soađis.
Muhtin beaivve bivddii áhčči su: «David, mana doalvut biepmu
vieljaidasat geat leat soalddáhin Saula soahteveagas.»

David manai soahtesiidii gos su vieljat ledje
ja oinnii movt soahtanveahka dagai.
Son oinnii Goliata nuppe bealde leagi
ja gulai su čuorvume: «Leago oktage gii duostá muinna soahtat?»
Muhto son hirpmástuvai go oinnii ahte Saula soahtanveahka báhtarii,
ja gulai sin vuollegaččat ságastallame:
«Goliat hiddjida min.
Ja go min hiddjida, de son maid hiddjida Ipmila.
Gonagas lea lohpidan stuora riggodaga, ja iežas nieidda,
dasa gii njeaidá Goliata.»

«Gonagasnieidda maid?» jurdilii David. «Suova mu soahtat!»

Gonagas Saul sáddii muhtuma viežžat Davida.
Son ii háliidan guođoheaddjibártnáža,
gii ii lean goassege leamaš soađis,
soahtat Goliata vuostá.
Muhto David muitalii ahte son lea dorron ovdal,
ja lei goddán sihke ledjona ja guovžža dušše gieđaiguin
go dat ledje rohkkáhan su sávzačorraga.
Ja Ipmil, gii lei ovdal su gádjon, lei gearggus dál nai dan dahkat.

David ii lohkan iežas dárbbašit Saula soahtebáiddi iige su sábela ge.
Dan sadjái son válddii guođohansoappis gihtii,
vieččai jogas vihtta livttes geađggi, bijai daid lávkii
ja válddi mielde šlivggonbáttis.

Ja de son vázzilii Goliata guvlui.
Goliat cuskilii: «Doaivvut go mun lean beana,
go boađát soppiin?
Gal mun dutnje čájehan!»
David dajai: «Don boađát mu vuostá sáittiin ja sábeliin,
muhto mun boađán du vuostá Hearrá Ipmila nammii,
son gean don hiddjidat!»

De David viehkalii johttilit ovddal
ja viegadettiin válddi bajás ovtta geađggi lávkkas.
Son šlivgii dan ja dat deaivvai Goliata gállui.
Geađgi vuojui čiekŋalit gállui,
ja Goliat gahčai muđolassii eatnamii.
Dan seammás lei David su luhtte,
rohttii Goliata miehki eret dohpas ja steavlidii su.

De filistalaččat báhtaredje,
ja David oaččui iežas bálkašumi.

Loga muitalusa Biibbalis

1Filistalaččat čohkkejedje soahteveagaideaset soahtat. Sii čoahkkanedje Sokoi Judas ja dahke soahtesiidda Efes Dammimii, Soko ja Aseka gaskii. 2Maiddái Saul ja israellaččat čohkkejedje soahteveagaideaset. Sii dahke soahtesiidda Elaleahkái ja ráhkkanedje soahtat filistalaččaiguin. 3Filistalaččat čužžo muhtin várrevielttis ja israellaččatgis sin buohta, ja sin gaskkas lei leahki. 4Dalle filistalaččaid soahteveagas loaiddastii ovdan guovttásoahteolmmái gean namma lei Goljat, Gata olmmoš. Son lei guhtta állana ja vuovssi guhkki. 5Oaivvis sus lei bronsagahpir, ja su soahtebáiddis mii dettii vihttaduhát šekela, ledje bronsačuopmasat. 6Juolggis sus ledje bronsasuojit ja hárduid gaskkas bronsasábel. 7Su sáitti nađđa lei dego gođabumme, ja sáitegeahči mii dettii guhttačuođi šekela, lei ruovddis. Su galbaguoddi váccii su ovddas. 8Goljat čuoččastii ja čuorvvui Israela soahtejovkui: “Manin dii divvubehtet iežadet soahtan láhkái? Mun lean filistalaš ja dii lehpet Saula bálvaleaddjit. Válljejehket joavkkusteattet muhtuma gii boahtá deike mu vuostá! 9Jos son bihtá mus ja goddá mu, de mii šaddat din šlávvan. Muhto jos mun biđán sus ja gottán su, de dii šaddabehtet min šlávvan ja bálvalehpet min.” 10Ja filistalaš dajai vel: “Odne mun lean hiddjidan Israela soahteveaga. Vuolggahehket deike olbmá soahtat muinna!” 11Go Saul ja israellaččat gulle maid filistalaš dajai, de sii suorganedje ja balle sakka. 12David lei Isaja bárdni, efratlaš olbmá gii ásai Betlehemis Judas. Sus ledje gávcci bártni, ja Saula áigge son lei juo hui boaris. 13Isaja golbma boarráseamos bártni ledje vuolgán Sauliin soahtái. Dain geat ledje vuolgán soahtái, boarráseamos lei Eliab, nubbi Abinadab ja goalmmát Šamma. 14David lei nuoramus. Golbma boarrásepmosa ledje vuolgán Saula mielde, 15muhto David máhcai ain muhtumin Saula luhtte Betlehemii guođohit áhčis sávzzaid. 16Filistalaš loaiddastii ovdan njealljelogi beaivvi iđidiid eahkediid ja čuoččastii sadjásis. 17Isai dajai bárdnásis Davidii: “Váldde dán seahka mas leat gordojuvvon gortnit, ja dán logi láibbi ja doalvvo daid hoahpus soahtesiidii vieljaidasat. 18Dán logi vuosttá don galggat addit sin duháhaoaivámužžii. Gulaskutta mo du vieljat vedjet ja buvtte muhtin mearkka das ahte sii leat ain eallimin. 19Sii leat Saula ja Israela soahteveaga mielde Elaleagis soahtamin filistalaččaiguin.” 20Árrat iđedis David guđii sávzzaid muhtun geahčči háldui ja vulggii, nugo Isai lei gohččon; son válddii mielde visot maid galggai. Go son joavddai soahtesiidii, de soahteveahka lei aiddo čoagganeamen soahtan láhkái, ja soahtečuorvvas jumai. 21Israellaččat ja filistalaččat divvo iežaset soahtan láhkái, soahtejoavku soahtejoavkku vuostá. 22David guđii gálvvuid dasa gii fáktii gálvvuid, viegai soahtejoavkku lusa ja manai dearvvahit vieljaidis. 23Go son lei das sártnodeamen singuin, de filistalaččaid soahtejoavkkus loaiddastii ovdan guovttásoahteolmmái, filistalaš Goljat, Gata olmmoš. Son geardduhii seammá sániid go ovdalge, ja David gulai maid son dajai. 24Israellaččat ballájedje go oidne Goljata ja báhtaredje. 25Sii lohke gaskaneaset: “Oaidnibehtetgo dán olbmá? Son boahtá hiddjidit Israela. Dan gii časká su, gonagas dahká hui rikkisin. Son addá sutnje nieiddas áhkkán, ja buohkat su sogas besset leat friddja olbmát Israelis.” 26David jearai olbmáin geat ledje čuožžumin das: “Maid oažžu dat olmmái gii goddá dan filistalačča ja gádju Israela heahpadis? Mii duot birračuohpakeahtes filistalaš lea, go son duostá hiddjidit ealli Ipmila soahteveaga?” 27Olbmát muitaledje mii lei daddjojuvvon dan olbmá birra gii goddá filistalačča. 28Muhto go Eliab, Davida boarráseamos viellja, gulai su sárdnumin olbmáiguin, de son suhtai Davidii ja dajai: “Manin don leat boahtán deike? Gean háldui don leat guođđán sávzaeloža meahccái? Mun dovddan du čeavláivuođa ja du váimmu bahávuođa. Soađi don leat boahtán deike geahččat.” 29David dajai: “Maid mun dál lean dahkan? Munhan dušše jerren.” 30Son jorggihii jearrat earáin seammá ášši, ja sii vástidedje sutnje nugo nuppitge. 31Fargga Davida ságat beaggigohte. Maiddái Saul gulai daid, ja son vieččahii su lusas. 32David dajai Saulii: “Allos guhtege hearddohuvvo su dihte. Mun, du bálvaleaddji, manan soahtat duoinna filistalaččain.” 33Muhto Saul vástidii: “Ithan don sáhte mannat soahtat duoinna filistalaččain. Don leat dušše nuorra bárdni, ja son lea leamaš soahteolmmái nuorravuođa rájes.” 34David dajai: “Mun lean guođohan áhččán sávzzaid. Go ledjon dahje guovža bođii ja válddii sávzza ealus, 35de mun viehkalin dan maŋŋái, časken dan ja rohttejin sávzza dan njálmmis. Go dat fallehii mu, de mun dohppejin dan guolggaide ja časken dan jámas. 36Mun lean goddán sihke ledjona ja guovžža. Dan birračuohpakeahtes filistalažžii geavvá nugo daidda, dainna go son lea hiddjidan ealli Ipmila soahteveaga.” 37David dajai vel: “Hearrá guhte lea gádjon mu ledjona ja guovžža gaccain, gádju mu maiddái dan filistalačča gieđas.” Saul dajai sutnje: “Mana, vare Hearrá livččii duinna!” 38De Saul gárvvuhii Davidii iežas soahtegárvvuid, bijai bronsagahpira su oaivái ja čanai sutnje soahtebáiddi. 39David čanai miehki biktasiid badjelii ja iskkai vázzit muhto ii sáhttán, danin go son ii lean goassege atnán dakkár gárvvuid. Son dajai Saulii: “Mun in sáhte oppa vázzitge go lean gárvodan dán. Mun in leat goassege ovdal atnán dákkáriid.” Ja David nuolai daid. 40Son válddii soappi gihtii, válddii johkarokkis vihtta livttes geađggi ja bijai daid báimmanlávkii mii sus lei valahagas. Šleaŋgu gieđas son vázzilii filistalačča guvlui. 41Filistalaš lahkanii dađistaga Davidii, ja galbaguoddi váccii su ovddas. 42Go filistalaš áiccai Davida, de son hejošii su, danin go David lei dušše nuorra bárdni, ođđamuđot ja čáppat. 43Filistalaš čuorvvui Davidii: “Leango mun beana, go boađát mu vuostá soabbi gieđas?” Ja filistalaš garuhii Davida ipmiliiddis nammii. 44Son čuorvvui: “Boađe deike, de mun attán du oačči almmi lottiide ja meahcielliide!” 45David vástidii: “Don boađát mu vuostá miehkki, sáiti ja sábel mielddát, muhto mun boađán du vuostá Hearrá, Almmiveagaid Ipmila, nammii. Son lea daid soahteveagaid Ipmil maid don leat hiddjidan. 46Odne Hearrá addá du mu gihtii. Mun časkkán du jámas ja čuohpan dus oaivvi. Du rupmaša ja filistalaš soahteveaga rupmašiid mun attán odne almmi lottiide ja meahcielliide. Dalle oppa eanan oažžu diehtit ahte Israelis lea Ipmil, 47ja oppa dát čoakkalmas ipmirda ahte Hearrá gádju almmá miehki ja sáitti haga. Soahti lea Hearrá válddis, ja son lea addán din min gihtii.” 48Go dal filistalaš vulggii lahkanit Davidii, de David viehkalii hoahpus filistalačča ovddal, 49nahkehii gieđa lávkii ja válddii das geađggi. Son šleŋgii dan ja deaivvai filistalačča gállui. Geađgi vuojui čiekŋalassii gállui, ja filistalaš gahčai muđolassii eatnamii. 50Nu David vuittii filistalačča almmá miehki haga dušše šleaŋgguin ja geđggiin.

Les i nettbibelen