Josva ja Kaleb

Israela álbmot guđii Egypta.
Sii manne sáttomeahccái, ja Ipmil lei sin mielde.
Lei vássán guhkes áigi.
Vádjoleapmi lei loahpageahčen.
Dál besse sii oaidnit dan eatnama maid Ipmil lei sidjiide lohpidan.
Moses dajai: «Mun dárbbašan iskkadeddjiid,
ovtta juohke Israel álbmoga čearddas.
Sii galget iskat Kanaan-eatnama,
dan eatnama maid Ipmil áigu midjiide addit.»

Guoktenuppelohkái nuorra olbmá bohte de su lusa.
Moses bivddii sin geahččat makkár eana dat lei,
iskat doppe gávpogiid, álbmogiid ja eatnama.
Sii manne sáttomeahci čađa
alla váriid ja šattolaš eatnama guvlui.
Njealljelogi beaivvi maŋŋil máhcce sii fas ruovttoluotta.
Esjkol-leagis ledje sii čuohppan fárrui muorjegihpu.
Dat lei nu stuoris ahte guokte olbmá fertejedje
dan guoddit guoddinholgga veagas,
ja sis ledje maid mielde granáhtaeappelat ja fiikonat.

Logis iskkadeddjiin dadje:
«Dan eatnamis govdu dievva mielki ja honnet.
Ja šattut dat stuorámusat maid mii leat goassege oaidnán.
Doppe orrot iešguđetlágán olmmoščearddat,
muhto sii leat stuorrát ja gievrrat, gievrrabut go mii.
Mii leat dego rásselohkut sin bálddas.
Ja sin gávpogiidda lea váttis beassat».

Muhto guovttis iskkadeddjiin, Josva ja Kaleb, dajaiga:
«Ii leat veadjemeahttun.
Mii gal vissásit vuoitit sin badjel!»
«Eat», dadje earát, «dat ii menestuva,
go diet olbmot doppe leat dego jiehtanasat!»

Dan ija váidalii olles álbmot ja čierui.
«Vare livččiimet beassan Egyptas jápmit!»
čurvo sii idjaseavdnjadasa čađa.
Josva ja Kaleb gaikkodeigga biktasiiddiskka ja čuorvvuiga:
«Dat lea buorre eanan, ja Ipmil dáhttu midjiide dan addit!
Allet eahpit Ipmila lohpádusaid!
Dii ehpet galgga ballat dain olbmuin geat doppe leat,
Hearrá Ipmil lea min mielde.
Allet bala!»

Olbmot suhtte Josvai ja Kalebii.
Sii lokteje geđggiid sudno goddit.
Muhto Ipmil ieš bissehii álbmoga.
Ipmil dajai: «Njeallelogi jagi galgabehtet vádjolit.
Sáttomeahcci galgá leat din ruoktu.

Dušše Josva ja Kaleb galgaba doalvut mánáideaskka
dan eatnamii maid mun lean didjiide lohpidan».

Ja nu go Ipmil lei dadjan, nu dat šattai.

Loga muitalusa Biibbalis

1Hearrá sártnui Mosesii: 2“Vuolggat olbmáid iskkadit Kanaana, dan eatnama maid mun attán israellaččaide. Vuolggahehket dohko ovtta olbmá guđege čearddas; juohkehaš sis galgá leat oaivámuš.” 3Moses vuolggahii iskkadeddjiid Paranmeahcis, nugo Hearrá lei rávven. Sii buohkat ledje israellaččaid oaivámuččat. 4Dát ledje sin namat: Rubena čearddas Šammua, Sakkura bárdni, 5Simeona čearddas Šafat, Hori bárdni, 6Juda čearddas Kaleb, Jefunne bárdni, 7Isaskara čearddas Jigal, Josefa bárdni, 8Efraima čearddas Hosea, Nuna bárdni, 9Benjamina čearddas Palti, Rafu bárdni, 10Sebulona čearddas Gaddiel, Sodi bárdni, 11Josefa bártni Manasse čearddas Gaddi, Susi bárdni, 12Dana čearddas Ammiel, Gemalli bárdni, 13Ašera čearddas Setur, Mikaela bárdni, 14Naftali čearddas Nahbi, Vofsi bárdni, 15ja Gada čearddas Geuel, Maki bárdni. 16Dát ledje dat olbmát geaid Moses vuolggahii iskkadit eatnama. Moses gohčui Hosea, Nuna bártni, Josuan. 17Go Moses vuolggahii olbmáid iskkadit Kanaana, de son dajai sidjiide: “Mannet Negevii ja doppe de várreeatnamii. 18Geahčadehket makkár eanan dat lea, leago álbmot doppe gievra vai rašši, leatgo olbmot uhccán vai ollu. 19Gehččet leago eanan buorre vai heittot ja ássetgo dan olbmot siiddain vai ladnegávpogiin? 20Gehččet leago eanan šattolaš vai guorbbas ja šaddetgo doppe muorat vai eai? Lehket roahkkadat ja buktet mielddádet dan eatnama šaddosiid.” Lei oainnat dat áigi jagis go vuosttaš viidnemuorjjit láddet. 21Olbmát manne iskkadit eatnama ja vádjoledje Sinmeahcis Lebo-Hamata guvlui Rehoba rádjái. 22Sii manne Negeva rastá ja bohte Hebronii, gos ásse anaklaččat Ahiman, Šešai ja Talmai. Hebron lei huksejuvvon čieža jagi ovdal go Soan Egyptas. 23Dasto sii bohte Eškolleahkái ja čuhppe doppe viidnemuorraoavssi mas lei okta áidna muorjegihppu. Dat lei nu lossat ahte guokte olbmá fertiiga guoddit dan guoddinholgga veagas. Sii válde mielddiset maiddái granáhtaehpeliid ja fiikoniid. 24Dat báiki gohčoduvvui Eškolleahkin dan viidnemuorjegihpu mielde maid israellaččat doppe čuhppe. 25Go olbmát ledje iskkadan eatnama njealljelogi beaivvi, de sii vulge ruoktot 26ja bohte Mosesa, Arona ja Israela searvegotti lusa Kadešii Paranmeahccái. Sii čilgejedje sudnuide ja oppa searvegoddái iežaset mátkki ja čájehedje sidjiide dan eatnama šaddosiid. 27Sii muitaledje Mosesii: “Mii manaimet dan eatnamis gosa don min vuolggahit, ja dan eatnamis golgá mielki ja honnet. Geahča dan šaddosiid! 28Muhto álbmot mii ássá doppe, lea gievra, ja gávpogat leat stuorra ladnegávpogat. Mii oinniimet doppe maiddái anaklaččaid. 29Negevis ásset amaleklaččat, várreeatnamis hetlaččat, jebuslaččat ja amorlaččat ja áhpegáttis ja Jordana siste kanaanlaččat.” 30Álbmot nimmorišgođii Mosesa vuostá, muhto Kaleb geahččalii lotkkodahttit sin ja dajai: “Vulgot dohko ja váldot eatnama oapmineamet, mii vissásit vuoitit.” 31Muhto olbmát geat ledje fitnan doppe suinna, dadje: “Eat mii sáhte fallehit dan álbmoga, sii leat gievrrabut go mii.” 32Sii gilve bahás ságaid israellaččaid gaskii dan eatnama birra maid ledje iskkadan. Sii dadje: “Dat eanan man čađa mii manaimet ja maid iskkadeimmet, loaktá iežas ássiid. Buot olbmot geaid doppe oinniimet, ledje stuorrát ja gievrrat. 33Mii oinniimet doppe maiddái jiehtanasaid, jiehtanasmahtosaš anaklaččaid. Iežamet mielas mii leimmet sin ektui dego rásselohkut, ja dakkárat mii leimmet várra sin mielasge.” 1De álbmot bárgugođii ja čierui geažos ija. 2Buot israellaččat nimmoredje Mosesa ja Arona vuostá ja dadje sudnuide: “Vare mii livččiimet jápmán Egyptii dahje dán meahccái! 3Manne Hearrá doalvu min dan eatnamii gahččat miehkkái, ja min nissonat ja min mánát šaddet vašálačča sálašin. Buoret livččii máhccat Egyptii.” 4Sii dadje guhtet guoibmáseaset: “Mii válljet ođđa jođiheaddji ja máhccat Egyptii!” 5Dalle Moses ja Aron luoitádeigga muđolassii eatnamii israellaččaid ovdii geat ledje čoagganan dasa. 6Muhto Josua, Nuna bárdni, ja Kaleb, Jefunne bárdni, geat leigga leamaš iskkadeamen eatnama, gaikkodeigga biktasiiddiska 7ja dajaiga israellaččaide: “Eanan maid mii finaimet iskkadeamen, lea buorre ja hearvás eanan. 8Jos Hearrá lea duhtavaš midjiide, de son doalvu min dan eatnamii mas golgá mielki ja honnet, ja addá dan midjiide. 9Allet stuibmit Hearrá vuostá! Allet bala dan eatnama olbmuin, sii leat midjiide dego láibebihttá. Sin suodji lea sis gáidan, muhto minguin lea Hearrá. Allet bala sis!” 10Searvegoddi áittii geađgádit Josua ja Kaleba jámas. Dalle Hearrá hearvásvuohta almmustuvai almmustusgoađis buot israellaččaide. 11Hearrá sártnui Mosesii: “Man guhká dát álbmot áigu badjelgeahččat mu? Man guhká sii biehttalit luohttimis munnje, vaikko mun lean dahkan eatnat mearkkaid sin gaskkas? 12Mun časkkán sin rohttudávddain ja duššadan sin, muhto du mun dagan stuorit ja gievrrat álbmogin go dat.” 13Moses dajai Hearrái: Egyptalaččat leat gullan ahte don fámuinat dolvot dán álbmoga eret sin luhtte 14ja sii leat muitalan dan buot dán eatnama ássiide. Sii leat gullan ahte don, Hearrá, leat dán álbmoga gaskkas, ahte sii leat oaidnán du muođus muhtui ja ahte du balva lea sin badjelis ja ahte don jođát sin ovdal balvabáccis beaivet ja dollabáccis ihkku. 15Jos don dál duššadat dán álbmoga ovttain časkkástagain, de eará álbmogat mat leat gullan du daguid, dadjet: 16“Hearrá ii nagodan doalvut dán álbmoga dan eatnamii maid son lei vurdnon addit sidjiide. Danin son gottii sin meahccái.” 17Hearrá, čájet dál iežat stuorra fámu nugo don leat cealkán: 18“Hearrá lea guhkesmielalaš, ja su árbmugasvuohta lea stuoris. Son addá ándagassii vearredaguid ja rihkkumiid, muhto ii divtte sivalačča ráŋggáškeahttá. Gitta goalmmát ja njealját buolvva rádjái son bidjá mánáid vástidit áhčiideaset vearredaguin.” 19Go du árbmu lea nappo stuoris, de atte dán álbmogii ándagassii dan vearredaguid, nugo leat addán dasa ándagassii dan rájes go dat vulggii Egyptas. 20Hearrá celkkii: “Mun attán ándagassii, nugo don átnot. 21Muhto nu duohta go mun ealán ja nu duohta go Hearrá hearvásvuohta deavdá oppa eatnama: 22Ii oktage dain olbmáin geat leat oaidnán mu hearvásvuođa ja mearkkaid maid mun lean dahkan Egyptas ja dán meahcis, ja almmatge leat geahččalan mu nu máŋgii eaige leat gullan mu jiena, 23duođaid, ii oktage sis oainne dan eatnama maid mun vuordnumiin lohpidin sin áhčiide. Ii oktage dain geat leat futnon mu, beasa dohko. 24Muhto mu bálvaleaddjis Kalebis lea eará vuoigŋa, ja son lea oskkáldas munnje. Danin mun doalvvun su dan eatnamii gos son lea fitnan, ja su nálli váldá dan oapminis. 25Dál amaleklaččat ja kanaanlaččat ásset legiin. Ihttin dii galgabehtet jorgalit nuppos ja mannat meahccái Ruksesmeara guvlui.” 26Hearrá sártnui Mosesii ja Aronii: 27“Man guhká mun galggan vel gierdat dán bahás álbmoga mii álohii nimmora mu vuostá? 28Cealkke sidjiide: Nu duohta go mun ealán, cealká Hearrá, mun dagan didjiide nugo lean gullan din iežadet sárdnumin. 29Dán meahccái dii roahppánehpet, buot geahčaduvvon olbmát, juohke guoktelogijahkásaš dahje boarráseabbo, dii buohkat geat lehpet nimmoran mu vuostá. 30Ii oktage dis beasa dan eatnamii maid mun vuordnumiin lohpidin din ássansadjin, earret Kaleba, Jefunne bártni, ja Josua, Nuna bárdni. 31Muhto din mánáid geaid dajaidet šaddat vašálačča sálašin, mun doalvvun dohko, ja sii sajáiduvvet dan eatnamii maid dii lehpet hilgon. 32Din rupmašat báhcet njaŋgát dán meahccái, 33ja din bártnit gártet guođohit omiideaset meahcis njealljelogi jagi. Sii ráŋggáštuvvojit din oskkáldasmeahttunvuođa dihte, dassážii go dii buohkat lehpet šaddan liikan dán meahcis. 34Seammá láhkái go dii iskkadeiddet eatnama njealljelogi beaivvi, de dii ráŋggáštuvvobehtet njealljelogi jagi, ovtta jagi guđege beaivvi ovddas. Dalle dii dovdabehtet mu vuostehágu. 35Mun, Hearrá, lean sárdnon. Ná mun dagan dán bahás álbmogii mii lea lihtodan mu vuostá: Dán meahccái sii duššet, deike sii jápmet.” 36Dat olbmát geaid Moses lei vuolggahan iskkadit eatnama ja geat ledje ávžžuhan oppa searvegotti nimmorit Mosesa vuostá, 37dat geat ledje buktán bahás ságaid eatnama birra, jápme go Hearrá ráŋggáštus deaividii sin. 38Dain olbmáin geat ledje mannan iskkadeamen eatnama, bisuiga heakkas dušše Josua, Nuna bárdni, ja Kaleb, Jefunne bárdni.

Les i nettbibelen