Guodjameara oavdu

Maŋŋel go Israellaččat ledje beassan eret šlávvavuođas Egyptas,
de farao gáhtagođii go lei sin diktán vuolgit.
Go son gulai ahte sii ledje luoitalan mearragáddái,
gasku sáttomeahci ja meara, de son bijai sin maŋŋái
heasttaiguin ja soahtevovnnaiguin.

Soalddahat galge bágget šlávaid ruovttaluotta.
Soalddatveahka bijai sáttohevron israellaččaid maŋŋái,
ja duohpagođii sin fargga.

Go israellaččat oidne sáttohevrro
ja ipmirdedje mii lei dáhpáhuvvame,
de sii čurvo suorganemiin: «Moses!
Eaigo Egyptas lean doarvái hávddit midjiide?
Manne don leat dolvon min sáttomeahccái jápmit?»
Muhto Moses jeđđii sin: «Allet bala!
Odne galgá Hearrá soahtat din ovddas.»

Son čuoččastii mearragáddái ja guldalii.
Ipmil celkkii sutnje: «Bajit iežat soappi,
geige dan meara badjel ja ludde dan,
vai álbmot beassá rasttildit goikása mielde nuppe beallái.»

Ipmil divttii egyptalaččaid orrut sevdnjadasas
dan botta go Moses doalai soappi meara badjel.
Garra biegga bosui meara goikkisiin.
Čáhci bisánii dego muvraseaidnin goabbát beallái,
ja olles álbmot beasai goikejulggiid rasttildit meara.

Go egyptalaččat fuobmájedje sii ledje báhtareame,
čuovvoledje sii vovnnaiguin ja heasttaiguin sin maŋŋái.
Muhto Ipmil lássii vovdnajuvllaid
vai sii eai beassen viidáseappot.
«Báhtarehkot!» čurvo egyptalaččat. «Ipmil soahtá sin beali!»

Nuppe bealde meara čuoččui Moses ja álbmot.
Ipmil dajai: «Geige soappi badjel meara oktii vel.»
Go Moses dan dagai, de čáhci máhcai fas ruovttaluotta.
Mearra šávai heasttaid ja soahtevovnnaid badjel
ja ii oktage farao veagas báhcán heggii.

«Mii leat oktii vel gáddjojuvvon», lávllui álbmot.
«Hearrá min Ipmil lea min givrodat ja min fápmu.»

Loga muitalusa Biibbalis

1Hearrá celkkii Mosesii: 2“Gohčo israellaččaid jorggihit ja luoitalit Pi Hahirota lusa Migdola ja meara gaskii. Luoitalehket Baal Sefona buohta mearragáddái. 3Dalle farao gáddá ahte israellaččat čádjidit eaige dádjat eret meahcis. 4Mun buoššudan farao váimmu, nu ahte son doarrida sin. Muhto mun čájehan iežan fámu faraoi ja oppa su soahtevehkii. Dalle egyptalaččat ipmirdit ahte mun lean Hearrá.” Israellaččat dahke nugo Hearrá lei gohččon. 5Go Egypta gonagassii muitaluvvui ahte álbmot lei vuolgán, de gonagas ja su hoavvaolbmát bohte eará oaivilii ja dadje: “Maid mii leat bargan, go luittiimet israellaččaid vuolgit eret min bálvalusas!” 6Ja farao geassastahtii heasttaid soahtevovnnas ovdii ja válddii mielde soahteveagas 7ja buot Egypta soahtevovnnaid, guhttačuođi válljovovnna ja daid veagaid. 8Hearrá buoššudii farao, Egypta gonagasa, váimmu, nu ahte son vulggii doarridit israellaččaid geat roahkkadit ledje vuolgán Egyptas. 9Egyptalaččat, buot farao heasttat, soahtevovnnat, vovdnaolbmát ja oppa su soahteveahka, doarridedje sin ja jokse sin doppe gos sii ledje luoitalan mearragáddái Pi Hahirota luhtte, Baal Sefona buohta. 10Go farao lahkonii, de israellaččat oidne ahte egyptalaččat joksagohte sin. Israellaččat suorganedje ja čurvo Hearrá 11ja dadje Mosesii: “Eaigo Egyptas lean hávddit, go don buktet min deike meahccái jápmit? Manne don leat dahkan ná min vuostá ja dolvon min eret Egyptas? 12Eatgo mii doppe juo dadjan dutnje: ‘Divtte min orrut ráfis ja bálvalit egyptalaččaid.’ Buoret livččii bálvalit egyptalaččaid go jápmit meahccái!” 13Muhto Moses celkkii álbmogii: “Allet bala. Bissot dás; odne dii beassabehtet oaidnit mo Hearrá gádju din. Dan maid dii odne oaidnibehtet dáhpáhuvvamin egyptalaččaide, dii ehpet goassege šat beasa oaidnit. 14Hearrá soahtá din ovddas, ja dii galgabehtet orrut jávohaga!” 15Hearrá celkkii Mosesii: “Manne don čuorvvut munnje? Gohčo israellaččaid vuolgit johtui. 16Bajit iežat soappi, geige gieđa meara badjel ja ludde dan, vai israellaččat besset mannat meara rastá goikása mielde. 17Mun buoššudan egyptalaččaid váimmu, nu ahte sii vulget doarridit din. Mun čájehan iežan fámu go duššadan farao ja oppa su soahteveaga, buot su soahtevovnnaid ja vovdnaolbmáid. 18Egyptalaččat ipmirdit ahte mun lean Hearrá, go mun čájehan iežan fámu go duššadan farao, su soahtevovnnaid ja vovdnaolbmáid.” 19Ipmila eŋgel gii lei mannan israellaččaid ovddabealde, sirddii ja manai sin maŋis. Balvabázzi sirddii sin ovddabealde ja manai sin maŋis, 20nu ahte dat bođii egyptalaččaid veaga ja israellaččaid veaga gaskii. Balvva mielde šattai seavdnjat, muhto israellaččaide dat čuvgii ija, nu ahte geažos ijas veagat eai lahkanan nubbi nubbái. 21De Moses bajidii gieđa meara badjel, ja Hearrá ájii meara eret garra nuortabiekkain mii bosui geažos ija, ja mearra šattai goikeeanamin. Čáhči juohkásii guovtti beallái, 22ja israellaččat rasttildedje meara goikása mielde, ja čáhci lei seaidnin goappašiid bealde. 23Egyptalaččat doarridedje sin, ja buot farao heasttat, su soahtevovnnat ja vovdnaolbmát bohte sin maŋis gasku meara. 24Árrat iđedis Hearrá geahčai dollabáccis ja balvabáccis egyptalaččaid veaga guvlui ja moivašuhtii dan. 25Son divttii sin vovnnaid juvllaid vuodjut, nu ahte šattai váttisin beassat ovddos. Dalle egyptalaččat dadje: “Mii fertet báhtarit! Hearrá soahtá israellaččaid beale min vuostá!” 26Hearrá celkkii Mosesii: “Geige gieđa meara badjel, de čázit máhccet egyptalaččaid, sin soahtevovnnaid ja sin vovdnaolbmáid ala.” 27Moses geigii gieđa meara badjel, ja iđitbeallái čáhci máhcai sadjásis. Dat márai báhtareaddji egyptalaččaid njeaiga, ja Hearrá jávistii sin gasku meara. 28Čáhci máhcai ja govččai soahtevovnnaid ja vovdnaolbmáid, oppa farao soahteveaga mii lei boahtán israellaččaid maŋis merrii. Ii oktage sis báhcán heggii. 29Muhto israellaččat rasttildedje meara goikása mielde, ja čáhci lei seaidnin sin goappašiid bealde. 30Ná Hearrá gájui dan beaivvi Israela egyptalaččaid gieđas, ja israellaččat oidne egyptalaččaid veallámin jábmin mearragáttis. 31Go israellaččat oidne mo Hearrá lei časkán Egypta, de sii balle Hearrás ja osko sutnje ja su bálvaleaddjái Mosesii. 1Dalle Moses ja israellaččat lávlo Hearrái dán máidnunlávlaga: Mun lávllun Hearrái, son lea stuoris ja allat; heasttaid ja olbmáid son suhppii merrii. 2Hearrá lea mu givrodat ja fápmu, son gájui mu. Son lea mu Ipmil, su mun máinnun, son lea mu áhči Ipmil, su gudnin mun lávllun.

Les i nettbibelen