Daniel

Daniel dolvojuvvui veagal eret ruovttus eret go lei nuorra.
Son lei guhkkin eret ruovttus, ja rohkadalai Ipmilii.
Ipmil lei su mielde dan amas eatnamis.
Son lei viissis, ja šattai gonagasa ráđđeaddiid jođiheaddji.
Jagit golle, gonagasat bohte ja manne,
ja Daniel boarásnuvai,
muhto son lei ain dat buoremus ráđđeaddi.

Ođđa gonagas stivregođii riikka.
Son háliidii nammadit Danielagonagasriika bajimus ministtarin.
De gáđaštišgohte dat eará ministarat su.
Sii háliidedje fillet gonagasa bidjat Daniela eret.

Sii bivde gonagasa sáddet olbmuide gohččuma.
Ja son gohčui buot riikka olbmuid
rohkadallat gonagassii golbmalogi beaivvi
ja ii guđege eará ipmilii.
Son gii dan ii dahkan, šattai bálkestuvvot ledjoniid bidjui.

Daniel lei šloahtas go gulai gohččuma.
Son ipmirdii ahte dát lei geahččalus,
ja ahte earát gáđaštedje su.
Dattege son dagai nu movt láviige:
Son manai bajás loktagámmárii
doppe gos láset ledje Jerusalema guvlui,
ja de son rohkadalai Ipmilii.

Dan seammás rahpasii uksa niskái,
ja vávttat bohte sisa, vearjjut gieđas.
Sii dolvo Daniela šlohttiija bidje su gonagasa ovdii,
ja vašálaččat sivahalle su.

«Daniel rohkadallá iežas ipmilii,
maid gonagas áigu dainna dahkat?»
Easka dalle ipmirdii gonagas
ahte su gohččun lei leamaš geahččalus.
Ja son fertii doallat sánis.

Daniel dubmejuvvui biddjot ledjonbidjui.
«Divtte du Ipmil du gádjut!»
čuorvvui gonagas su maŋis.

Vávttat luite su vulos bidjui.
Son doarggistii go juolggit olle bodnái.
Doppe lei seavdnjat ja lávttas,
ja son dovddai garra meahcceealli hájaid.
Doppe lei seavdnjat ja jaskat,
son gulai vuollegis harrama.
Son gulai muhtun ealli su lahkoneame
litna, jámolaš lávkkiguin.

Gonagas rohkadallai olles ijá.
Iđđesárrat son viegai bidjui.
«Daniel, lea go du Ipmil gádjon du?»
Jaskat. Ja de gulai:
«Guhkes eallin gonagassii!
Ipmil lea sádden su eŋgela.
Dat giddii ledjona njálmmi dán ijá.»

«Loktejehket su bajás!» čuorvvui gonagas.
Vávfftat gaiko Daniela bajás fas.
«Daniel, Daniel, leat go vahága gillán?»
dajai gonagas ja fátmmastii su iluin.
Ovttas soai manaiga šlohttii.
Doppe Daniela vašalaččat dubmejuvve ledjoniidda.
Sii eai ollen biddju bodnái ge
ovdal go nealge ledjonat fallejedje sin.

Muhto gonagas čálii ovtta reivve
mii lohkkojuvvui buohkaide oppa riikas:
«Dán galget buot olbmot riikkat diehtit:
Daniela Ipmil lea ealli Ipmil!»

Loga muitalusa Biibbalis

1Medialaš Dareios oaččui gonagasvuođa guhttalogiguovttejahkásažžan. 2Dareios mearridii bidjat miehtá riikkas čuođiguoktelogi satráhpa atnit fuola riikka hálddahusas. 3Sin goziheaddjin son bijai golbma ministara, ja Daniel lei okta dain. Satráhpat galge addit sidjiide čilgehusa hálddahusdoaimmaineaset, vai gonagas ii gilláše vahága. 4Daniel lei čeahpit go eará ministarat ja satráhpat, danne go su siste lei erenoamáš vuoigŋa, ja danin gonagas áiggui bidjat su hálddašit oppa riikka. 5Dalle eará ministarat ja satráhpat ohcagohte heivvolaš ákka, vai beasašedje váidit Daniela. Sii eai goit sáhttán buktit makkárge ákka, danne go Daniel lei luohtehahtti iige su doaimmain gávdnon makkárge sivva iige meattáhus. 6Dalle sii dadje: “Mii eat gávnna makkárge ákka mas áššáskuhttit Daniela, jos juo eat gávnnaš juoidá mii guoská su oskui.” 7De márre ministarat ja satráhpat gonagasa lusa ja dadje sutnje: “Ellos gonagas Dareios agálaččat! 8Buot ministarat, stivrejeaddjit, satráhpat, ráđđeaddit ja eatnanhearrát leat ráđđádallan ja soahpan ahte galgá addojuvvot dákkár gonagaslaš ásahus ja gohččun: Juos soamis golmmalogi beaivái rohkadallá maidege guđege ipmilis dahje guđege olbmos earret go dus, gonagas, de son galgá bálkestuvvot ledjoniid bidjui. 9Atte dál gohččuma, gonagas, ja gohčo čálihit dan, vai dat Media ja Persia rievdatkeahtes lága mielde ii leat máhcaheames.” 10Nu gonagas Dareios čálihii gildosa. 11Go Daniel gulai ahte diekkár čálus lei addojuvvon, de son manai vissosis. Dan loktagámmára ihkkonat ledje Jerusalema guvlui, ja golbmii beaivvis Daniel čippostii doppe ja rohkadalai ja máinnui Ipmilis, nu mo son álo lei dahkan. 12Go dot olbmát dopme dohko, de sii gávdne Daniela rohkadallamin ja čuorvumin iežas Ipmila. 13Dalle sii manne gonagasa lusa ja dadje: “Gonagas, almma don leat addán gohččuma ahte juos muhtun golmmalogi beaivái rohkadallá maidege guđege ipmilis dahje guđege olbmos earret go dus, gonagas, de son galgá bálkestuvvot ledjoniid bidjui?” Gonagas vástidii: “Media ja Persia lága mielde dát gielddus ii leat máhcaheames.” 14Dalle sii dadje gonagassii: “Daniel, okta dain Judas dolvojuvvon olbmuin, ii beroš dus iige dan gohččumis maid don leat addán. Golbmii beaivvis son rohkadallá rohkosis.” 15Go gonagas gulai dan, de son šattai morrašii, ja son jurddašii mo sáhttá gádjut Daniela. Gitta beaivvi luoitádeami rádjái son barggai gávdnat vuogi mo sáhttá gádjut su. 16De dopme dot olbmát fas gonagasa lusa ja dadje sutnje: “Gonagas, muitte ahte Media ja Persia lága mielde ii oktage gohččun dahje ásahus maid gonagas addá, sáhte máhcahuvvot.” 17Dalle gonagas gohčui viežžat Daniela ja bálkestit su ledjoniid bidjui. Gonagas dajai Danielii: “Vare du ipmil gean don álo bálvalat, gájošii du!” 18Biedjonjálbmái buktojuvvui geađgi, ja gonagas seailidii dan iežas seaillain ja stuorráidis seaillaiguin, vai ii mihkkege rievddaše Daniela áššis. 19De gonagas manai šloahttasis. Son fástudii dan ija iige dáhtton guoimmuhuvvot, ja nahkárat báhtaredje sus. 20Iđedisgukso álggus gonagas lihkai ja manai hoahpus ledjoniid bieju lusa. 21Go son lahkanii bieju, de son čuorvvui Danielii morašlaš jienain: “Daniel, don ealli ipmila bálvaleaddji! Leago dat ipmil gean don álo bálvalat, nagodan gádjut du ledjoniin?” 22Dalle Daniel vástidii: “Ellos gonagas agálaččat! 23Mu Ipmil lea vuolggahan eŋgelis dahppat ledjoniid njálmmi, eaige dat leat vahágahttán mu. Danin go Ipmil lea gávnnahan mu vigiheapmin, inge mun leat dahkan maidege baháid duge vuostá, gonagas.” 24Dalle gonagas illosii sakka ja gohčui geassit Daniela bajás biejus. Nu Daniel gessojuvvui bajás, iige sus gávdnojuvvon mihkkege vahágiid, dasgo son lei dorvvastan Ipmilasas. 25De gonagas gohčui viežžat daid olbmáid geat ledje guoddalan Daniela, ja bálkestit sin ledjoniid bidjui oktan mánáideasetguin ja áhkáideasetguin. Eaige sii ollen oppa biedjobodnáige, ovdal go ledjonat rohkkáhedje ja gaikkodedje sin. 26Dasto gonagas Dareios čálii buot máilmmi álbmogiidda, čearddaide ja gielaide: “Ráfi ja lihkku! 27Mun gohčun olbmuid miehtá iežan riikka ballat Daniela Ipmilis ja gudnejahttit su. Son lea ealli Ipmil ja bissu agálaččat. Su riika ii dušša iige su fápmu noga goassege. 28Son beastá ja gádju, son dahká mearkkaid ja oavdduid almmis ja eatnama alde, son guhte besttii Daniela ledjoniid gaccain.” 29Danielii geavai bures oppa Dareiosa ráđđenáiggi ja maiddái persialaš Kyrosa ráđđenáiggi.

Les i nettbibelen